Kust tuleb ennastjuhtiv õppija?

31. okt. 2023 Kriste Talving, Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuht, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud; Jandra Ristikivi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava juht, õppejõud-juhtivlektor - Kommenteeri artiklit

Kuidas kujuneb õpilasest ennastjuhtiv õppija? Seda küsimust esitatakse üha sagedamini ja ka üha nõudlikumalt. Pärnu Ühisgümnaasiumil on välja pakkuda efektiivne variant – teooriat ja praktikat ühendav valikkursus.

1. septembril allkirjastasid Pärnu Ühisgümnaasium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja SA Pärnu Haigla koostöölepingu, mis näeb ette valikkursuse „Meditsiin ja tervishoid“ pakkumist Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilastele. 

Tegemist on valikkursusega, kus nii õppe sisu kui ka õpetamise meetodid on hästi läbi mõeldud. Eesmärgiks on seatud, et õpilased ei omandaks pelgalt aineteadmisi, vaid tutvuksid ka keskkonnaga, kus neid teadmisi vaja on, saaksid lisaks teooriale praktilisi kogemusi, harjutaksid omavahel koostööd, oskaksid omandada uusi teadmisi nii, et need võimalikult kauaks meelde jääksid, jpm.

Praeguseks on valikkursus „Meditsiin ja tervishoid“ kestnud kaks kuud. Kas on läinud nii, nagu kavandasime? Loomulikult on vara põhjalikku hinnangut anda, kuid õpilaste esialgne tagasiside on valdavalt just niisugune, nagu ootasime. Toome sellest ära osa. 

Damir Gajanov, G2.c: Mulle meditsiini ja tervishoiu valikkursus meeldib, sest tunnid toimuvad Pärnu Haiglas, kus saame oma teadmisi proovile panna. Näiteks esimeses tunnis saime anatoomia ja füsioloogia loengu käigus uurida inimese siseelundeid. Meile anti peaaju, südame ja mehe suguelundite mulaažid, mida saime lahti teha ja seestpoolt veidi täpsemalt uurida. Tunni jooksul saime kokku panna ka kahe inimese luustiku, uurisime piltide järgi lihaseid ning vaatasime kahte lühikest õppefilmi. Tunni lõpus täitsime mehe ja naise suguelundkonna kohta töölehe – panime paika, kus ja mis asub.

Veel oleme saanud harjutada imiku riietamist ja mähkimist, sama proovisime läbi suure nuku Otto-Triinu peal. Minu kui hooldekodu abilise jaoks oli see tund eriliselt tähtis, sest sain praktiseerida nasogastraalsondi paigaldust, patsiendi ratastooli ja voodisse aitamist. Boonusena tutvusime kolme tüüpi süsti – lihasesisese, nahaaluse ja nahasisese – tegemisega. Küsisin süstide eripära ja nimetuse kohta ning vaatasin, kuidas kõike tehti. Tunni lõpus proovisime järele ka ratastooliga sõitmise. Kõik seni olnud tunnid on olnud väga tegevus- ja informatsioonirikkad.

Karola Rammo, G2.c: Minu jaoks on väga tähtis inimesi aidata ning seda me meditsiini valikkursusel õpimegi. Tänu sellele oskan aidata ja hooldada neid, kes enda eest ise hoolitseda ei saa. See kursus on mulle andnud teadmisi, mida saan ka päriselus kasutada. Sain teada, et kõige tähtsam on julgus appi minna, ja veel parem on, kui seejuures tead, kuidas aidata.

Kaspar Kõplas, G3.c: Valikkursuse teises tunnis näidati meile, kuidas toidetakse inimest, kes ei saa neelata. Talle pannakse ninast sisse maoni ulatuv toru, mille kaudu teda toidetakse. See võib välja näha rõve, aga kes tahab minna meditsiini õppima, võiks seda teada. Samas näidati ka, kuidas patsiendil linu vahetatakse, kuidas teda pestakse jms. Tund oli väga värvikas, sest õpetajad ei hoidnud detailide väljatoomisega tagasi, ja ega tohikski hoida.

Valikaine on mulle andnud näiteid, kuidas käituda, kui sul on trauma või on vaja kedagi abistada. Mind on inimeste abistamine alati huvitanud. Soovitan seda valikkursust ka teistele, kuid lisan, et see pole nõrganärvilistele.

Kris Talving, G3.b: Meditsiini ja tervishoiu valikkursus on olnud intensiivne ja põnev. See on vajalik igaühele, kuid eriti kasulik muidugi neile, kes mõtlevad minna meditsiini õppima. Siin saad aru, kas see eriala sulle päriselt ka sobib, sest aeg-ajalt tuleb ette olukordi ja tegevust, mis nõrganärvilistele ei sobi. Mulle meeldib, et lisaks teooriale saame väga palju ise käed külge panna ja kõike proovida. Müts maha õpetajate ees, kes meie kõigile küsimustele vastata jõuavad ja meid rohkemgi küsima julgustavad. Olen ka aru saanud, et huumor ja nali käib meediku eriala juurde, mis on õppimiseks väga hea. 

Kuidas kolme osapoole koostöö alguse sai?

Kriste Talving: Käivitav jõud oli õpilaste huvi.Kui SA Pärnu Haigla kiirabiosakond korraldas koolitust „Sinu käed päästavad elu“, oli seal huvilisi õpilasi rohkem kui kohti. Koolituse käigus uurisid nad kiirabitöötajatelt, kuidas saaks meditsiini õppida. Töövarjupäeval soovisid väga paljud ühisgümnaasiumi õpilased just Pärnu Haiglasse ja kiirabisse varjutama minna. Õpilaste tagasiside klassijuhatajatele andis selge signaali õpilaste kõrgendatud huvist meditsiini vastu. 

Jandra Ristikivi: Valikkursuse „Meditsiin ja tervishoid“ konkreetne idee on pärit SA Pärnu Haigla kiirabiosakonna brigaadijuhilt Marko Talvingult. Tema mõttest sai alguse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Pärnu Ühisgümnaasiumi ja SA Pärnu Haigla ühistegevuse planeerimine ning valikkursuse kavandamine. Praegu kaasame õppeprotsessi haigla töötajaid, Tervishoiu Kõrgkooli õppejõude, õe erialal õppivaid tudengeid ning suur osa õppest toimub haigla ruumides. Kursuse läbinutele väljastatakse tunnistus, mis annab neile lisapunkti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kandideerimisel. Kuna meil on analoogilisi gümnaasiumi valikkursusi ka Tallinnas ja Kohtla-Järvel, siis sai tänavu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima asunud noortest 31 selle lisapunkti ette näidata. Neil noortel olid meditsiinist eelteadmised ja nende otsus selles valdkonnas edasi õppida oli kahtlemata keskmisest teadlikum. 

Milline on loodud valikkursuse sisu ja õppemeetodid? 

Kriste Talving: Õpilaste kommentaarid näitavad, et käimas on väga põnev kursus. Kevadisel valikkursuste valimisel täitus „Meditsiin ja tervishoid“ välgukiirusel ja mõned kohad lõime õpilaste ja lastevanemate palvel juurdegi. Nii alustas sel sügisel meditsiini valikkursusega 22 õpilast. Õpitakse anatoomiat, füsioloogiat, inimese elukulgu, hoolduse aluseid, esmaabi ja traumakäsitlust, tutvutakse hügieeni, haigla ja kiirabi töökorraldusega, vaimse tervise ja toimetuleku, riskikäitumise ja ennetustöö teemadega ning pannakse end proovile õpitu rakendamisel ühel suurõnnetuse õppusel. Viimasel ajal leian end sageli mõttelt, et tahaksin praegu ka ise gümnaasiumis õppida – kui põnev siin on! 

Jandra Ristikivi: Kui õppemeetoditest rääkida, siispeame oluliseks õpetada näidete, situatsioonide jäljendamise, selgituste, reeglite ja töövahendite praktilise kasutamise kaudu. Õppija on aktiivses rollis. Seetõttu toimub kursus suures mahus haigla ruumides, kus saab kasutada õppeklassi ja -vahendeid, mis võimaldavad elulisi kriitilisi situatsioone imiteerida. Haridusteadlased on kinnitanud, et just kriitilistes ja nõudlikes situatsioonides õpib inimene kõige rohkem. Lisaks saab õpilane nendes situatsioonides teooriat praktikaga siduda, meeskonnatööd harjutada, kriitilist ja loovat mõtlemist arendada jpm. Valikkursuse kavandamisel lähtusime gümnaasiumiõpilaste lähtetasemest meditsiini valdkonnas ning arvestasime, et oskused ei kujune kohe, vaid vajavad aega ja praktiseerimist. 

Kriste Talving: Valikkursuse õpetamisel kasutatavad õppemeetodid lähtuvad teaduspõhistest teadmistest õppimise kohta. Kasutatakse palju koostöist ja õppijat aktiivsena hoidvat õppimist, õpitakse autentses keskkonnas, kasutatakse eneseteste ja õpitu peast meenutamist, suunatakse õpilasi küsima, arutletakse, proovitakse võimalikult palju praktikas läbi. Nagu Jandra ütles – oskused ei kujune kohe, need vajavad aega, praktikas kasutamist, üheskoos arutlemist, meenutamist, vahepeal unustamist ja siis taas aktiveerimist. Kuna olen Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajakoolituse õppejõud, siis olen selle valikkursuse õppemeetodite valiku ja mõtestamise juures ka ise toeks olnud, keskendudes just hariduspsühholoogilistele ja ülddidaktilistele teemadele. 

Kuidas see valikkursus ennastjuhtivat õppijat toetab?

Kriste Talving: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on gümnaasiumi õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Eesti elukestva õppe strateegia kohaselt peab noorest inimesest kujunema ennastjuhtiv õppija, kes võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. Seega peame iga päev mõtlema, kuidas luua õpikeskkond, mis aitab nende elutähtsate võtmeoskusteni jõuda, ja üks suurepärane võimalus on siin just valikkursused, mis lähtuvad õpilaste huvist, toetavad noori valikute tegemisel, aitavad neil mõista, mis neid huvitab, mis mitte, ning võimaldavad neil seeläbi õppimise eest vastutuse võtta ja oma õppeprotsessi ise juhtida. Motivatsiooniteooria üks autoritest Edward L. Deci on öelnud, et selle asemel et küsida, kuidas kedagi motiveerida, peaksime küsima, kuidas saaksime luua tingimused, milles inimesed end ise motiveerima hakkaksid (Deci, 1996). Seda küsimust esitame endale Pärnu Ühisgümnaasiumis iga päev ja õigete vastusteni juhatavadki meid sageli õpilased ise. Ennastjuhtiva õppija toetamisest saame rääkida vaid juhul, kui kool võtab õpilaste mõtteid, arvamusi, huve ja vajadusi arvesse ning annab õpilastele võimaluse valida, katsetada, eksida, silmi särama löövaid valdkondi leida. 

Jandra Ristikivi: Juhin tähelepanu, et selle valikkursuse puhul on õppijaid rohkem kui ainult ühisgümnaasiumi gümnasistid, sest uusi oskusi saavad ka neid juhendavad õe kutseala tudengid. Neile on see äärmiselt oluline kogemus, sest gümnaasiuminoori õpetades mõtlevad nad läbi ka oma arusaamad õppimisest ja õpetamisest ning juhendamise käigus saavad hea ülevaate sellest, missugused meetodid on efektiivsed. Nad saavad protsessi jälgides teada, kuidas jääb õpitu gümnaasiuminoortele kõige paremini meelde, kuidas hakkavad nad aru saama õpetatavast kui tervikust. Nad õpivad õpet planeerima, interaktiivseid meetodeid rakendama, gümnasistidele tagasisidet andma jpm. Õppimise korraldamise oskus on õe kutsealal aga väga oluline, sest selles ametis on vaja osata patsienti tema tervise edendamisel õpetada, suunata ja motiveerida.

Kriste Talving: Uuringud näitavad, et noored hindavad valikkursuse puhul ennekõike praktilist väärtust, elulisust ning mitmekesiseid õppemeetodeid ja -materjale (Lamesoo & Ader, 2016). Pärnu Ühisgümnaasiumi, Tallinna Tervshoiu Kõrgkooli ja SA Pärnu Haigla koostöös loodud meditsiini ja tervishoiu valikkursus just praktilisusele ja elulisusele keskendubki. Kuid samas arvestame sellega, et praktilised kogemused peavad aitama paremini mõista koolis õpitavaid kohustuslikke aineid ja looma nende terviklikumaks mõistmiseks vajalikke seoseid. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!