Lasteaialaps on juba loomu poolest MATIK-õppeks valmis

31. okt. 2023 Eeva Kumberg - Kommenteeri artiklit

MATIK-õpe on viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukas ühendamine. MATIK-õppe juurutamist lasteaias ja koolis loetakse üheks tuleviku töökohtadel hakkama saamise eelduseks.

Kätlin Lehmuse ja Kaisa Haugase ühine magistritöö „MATIK-õpe lasteaias: õpetajate arusaamad, arvamused ja kogemused“ (2022) kirjeldab, kui valmis on lasteaiaõpetajad MATIK-õpet oma töös rakendama.

Magistritöö on osa rahvusvahelisest uuringust, mille raames tegid Eesti teadlased koostööd Türgi, India, Austraalia ja Hiina teadlastega. Töö tulemuste põhjal avaldatakse artikkel 2023. aasta lõpus ilmuvas Euroopa Alushariduse Ühenduse (EECERA) raamatusarja raamatus „Science, Technology, Engineering, Arts and Mathematics (STEAM) Education in the Early Years: Achieving the Sustainable Development Goals“.

Põnev ja väga ajakohane uurimistöö pälvis Tallinna Ülikooli teadustööde konkursil magistritööde kategoorias kolmanda koha haridusuuenduse vallas ning väärib tutvustamist laiemalt. 

Kätlin Lehmus ja Kaisa Haugas, tutvustage palun oma uurimistööd. Mis olid hüpoteesid ja uurimisküsimused?

Kätlin Lehmus: Meie uurimistöö keskendus õpetajate arusaamadele, arvamustele ja kogemustele seoses MATIK-õppega. Kuna eeldasime, et MATIK-õppe mõiste ja olemus on Eestis paljudele lasteaiaõpetajatele pigem võõras, oli esmalt tarvis välja selgitada, kas õpetajad on terminiga tuttavad, mida nad selle all mõistavad ning milliseid kogemusi omavad. Tahtsime teada, mida arvavad õpetajad MATIK-õppest ja selle valdkondade õpetamisest lasteaias; kui kõrgelt nad hindavad oma ettevalmistust
MATIK-õppe kasutamiseks; kuidas ja kui sageli nad lõimivad MATIK-valdkondi omavahel; millised vahendid on lasteaias MATIK-õppeks olemas ja kui tihti õpetajad neid kasutavad ning millised erinevused ilmnevad maal ja linnas töötavate õpetajate vastuste võrdluses.

Kaisa Haugas: Hüpotees, et linnas töötavad õpetajad hindavad oma oskusi tehnoloogia valdkonnas kõrgemalt kui maal töötavad õpetajad, leidis kinnitust. Teine hüpotees, et õpetajad lõimivad kõige rohkem matemaatikat ja kõige vähem inseneeriat, leidis kinnitust vaid osaliselt: kuigi inseneeriat lõimiti tõesti kõige vähem, selgus, et kõige sagedamini lõimiti hoopis kunste.

Tulemuste valiidsuse tõstmiseks kasutasime kombineeritud uurimisviisi, rakendades esimesena kvalitatiivset lähenemist, et saada intervjuude analüüsist sisendit olemasoleva ankeetküsimustiku kohandamiseks Eesti oludele vastavaks. Analüüsides 16 lasteaiaõpetaja intervjuusid ja 367 lasteaiaõpetaja ankeedivastuseid, selgus, et ligi pooled uuringus osalenud õpetajatest ei olnud kuulnud MATIK-õppega seotud termineid STEM, STEAM, MATIK.

Kuidas hindate MATIK-õppe perspektiivi meie alushariduse valdkonnas arengudokumentide kaudu ja oma tööst lähtuvalt?

Kaisa Haugas: Perspektiiv on täiesti olemas – isegi kui MATIK-õppe mõistet mitte kasutada, on suund hariduses juba mõnda aega selles suunas. Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on järgneval aastakümnel prioriteet nii ainekesksuse vähendamine kui ka loodusteadusliku ja matemaatilise kirjaoskuse ning digipädevuste tõstmine, samuti loodus- ja täppisteaduste populariseerimine. 

Samuti on rõhutatud vajadust tõhustada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, mille keskmes on laps kui aktiivne, ennastjuhtiv, iseseisev ja samas teistega koostööd tegev õppija. Sarnastele põhimõtetele tuginetakse MATIK-valdkonna tegevustes.

Kuigi esialgu võib tunduda, et lasteaiast jääb see kõik kaugele, peaks haridusmaailma nägema ühtse tervikuna ning juba lasteaias hakkama eakohasel viisil liikuma kaugemate eesmärkide poole. Näiteks kui ülikoolis  õpitakse kõrgemat matemaatikat, siis matemaatika olemust hakkab laps mõistma juba koolieelses eas, märgates kujundite sarnasusi ja erinevusi, õppides tundma numbreid, sorteerima oma mänguasju vastavalt nende liigile (klotsid ühte kasti, loomad teise) jne. Samamoodi saab eakohasel viisil alustada MATIK-õppega, sh inseneeria ja tehnoloogiaga. Lasteaialapsed on juba loomu poolest MATIK-õppeks valmis – nad on uudishimulikud ja esitavad küsimusi (püstitavad probleeme), õpivad katsetamise teel. 

Kätlin Lehmus: Toetav asjaolu on MATIK-õppe ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (KELA RÕK) eesmärkide ja tegevuste sarnasus. Näiteks sisaldab MATIK-õpe mitmesuguse materjaliga tegutsemist ehk praktilist õpet, mis ühtib õpikäsitusega lapsest kui aktiivsest osalejast õppeprotsessis. Sarnased põhimõtted on valdkondade lõiming ja lapse loovuse toetamine.

Samas ei tule teaduse valdkond KELA RÕK-i õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas „Mina ja keskkond“ selgelt esile ning õppekavast puudub probleemilahendusoskuse kujunemise seisukohast oluline inseneeria osa, mis toetab teisigi nn 21. sajandi pädevusi, nagu kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö oskus, loovus.

Kaisa Haugas: Ka meie intervjuu valimisse sattus õpetaja, kelle sõnul praktiseeritakse nende lasteaias MATIK-õpet eesmärgipäraselt. Seda rakendati seoses lasteaia ühe õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega, mis tähendab, et MATIK oli terves asutuses nii juhtkonna kui ka õpetajate fookuses. Võib ka olla, et mõni õpetaja, kes MATIK-õppest kuulnud ei ole, juba rakendab oma töös neid põhimõtteid ja meetodeid, nagu näiteks õppijate aktiivsus ja initsiatiiv, nende kaasamine tegevuse planeerimisel, koostöö, loovuse ja probleemilahendusoskuse toetamine jms. 

Ka näiteks inseneeria kohta ütlesid mõned intervjueeritud õpetajad alguses, et nad ei ole seda rakendanud ega oska lasteaiaeluga seostada. Edasi vesteldes selgus aga, et üks neist oli käinud lastega silda vaatlemas ning pärast selle eeskujul legodest silla ehitanud, teine õpetaja aga ehitas koos rühmaga lasteaia maketi, millele eelnes hoone ja selle proportsioonide põhjalik uurimine ning töö planeerimine. Need ju ongi näited inseneeriaga seotud tegevusest lasteaias.

Kuidas saaks alushariduses MATIK-õpet senisest rohkem ja tulemuslikumalt rakendada?

Kaisa Haugas: Igasugune mõtteviisi muutus hariduses võtab aega ning vajab juurutamist. Alustuseks on tarvis, et õpetajad ja asutuste juhid väärtustaksid ennastjuhtivaid, kriitiliselt mõtlevaid ja loovalt probleeme lahendavaid lasteaialapsi ning oleksid valmis sellega kaasnevaks mugavustsoonist väljumiseks. Seda on võimalik saavutada järjepideva lasteaias toimuva pedagoogilise suunamise, enda ja kolleegide töö reflekteerimise ja koostöise õppimise kaudu.

Kas me oleme õpetajatena valmis, et laste koos tegutsemise ja millegi loomisega võivad kaasneda valjemad hääled ja helid? Kas oleme valmis lastele rohkem vastutust andma, laskma neil tegutseda, seejuures eksida jms? Kas oleme valmis suuremaks segaduseks, luues rühma ka teadus-, vee- ja liivamängukeskuse? Näiteks nähtus meie tööst, et kunstivahendid on rühmades olemas, lastele kättesaadavad ja õppetegevustes kasutatavad. Uurimisvahendeid on aga tunduvalt vähem, neid jagatakse sageli teiste rühmadega või toob õpetaja neid oma kodust. Samuti tuli välja, et osa õpetajaid näeb uurimisvahendeid eelkõige õppevahenditena (st need ei ole lastele pidevalt kättesaadavad). Kui näiteks luubid olid õpetajate sõnul rühmades sageli olemas, siis kaale, mikroskoope ja mõõteanumaid oli tunduvalt vähem. Kõigist MATIK-õpet toetavatest vahenditest, mille kohta õpetajatelt küsisime, oli lastel kõige vähem võimalusi veemänguks ning vaid vähestes rühmaruumides sai mängida liivaga.

Kätlin Lehmus: Uurimistööst selgus, et linnas töötavad õpetajad on rohkem osalenud MATIK-õppega seotud koolitustel ning hindasid oma teadmisi inseneeriast ja tehnoloogiast, samuti tehnoloogiliste vahendite olemasolu lasteasutuses kõrgemalt. Oluline on tagada õpetajatele igas piirkonnas võrdsed võimalused end koolitada, samuti MATIK-õppevahendite olemasolu õppeasutuses.

Rohkem tuleks tähelepanu pöörata inseneeriale, kuna paljud õpetajad ei osanud selgitada selle olemust ega seda lasteaia kontekstiga seostada. Kõige enam seostati inseneeriat ehitamisega, vähem oma ideede planeerimise ja kavandite loomisega. Samal ajal rõhutatakse, et ka alushariduses tuleks inseneeriat näha laiemalt kui vaid ehitamine – see hõlmab lisaks ideede leidmist, vaatlusi, planeerimist ja katsetamist, vigade parandamist ja probleemülesannete lahendamist. Kõige selle juures on oluline, et laps saaks neid asju võimalikult palju (vajadusel õpetaja toel) ise teha.

Kaisa Haugas: Kõiki MATIK-õppe rakendamisega seotud põhimõtteid saab juurutada väikeste sammudena, pöörates nendele tähelepanu juba õpetajaks õppijate koolitamisel, aga ka täiendkoolitustel ja lasteasutusesiseselt. See kõik võimaldab õpetajatel lapse huvidest lähtudes luua arengut toetava keskkonna ja tingimused, kus laps saab tegutsedes omandada uusi teadmisi ja oskusi.

Kätlin Lehmus ja Kaisa Haugas: Meie töö juhendaja, dotsent PhD Maire Tuul on MATIK-õppe kohta öelnud, et olulisem sellest, mida õpetada, on see, kuidas õpetada. Ta julgustab tehnoloogiat ja inseneeriat mitte kartma. Isegi kui alguses võtab asja endale selgeks tegemine veidi aega, kompenseerib selle laste siiras huvi ja tegutsemisrõõm.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!