Margus Pedaste viis väljakutset
18. oktoobril valis Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi nõukogu instituudi uueks juhiks haridustehnoloogia professori Margus Pedaste, kes asub ametisse 1. detsembrist. Margus Pedaste rääkis oma plaanidest Õpetajate Lehe usutluses.
Asute ametisse Tartu Ülikooli haridusteaduste kuldajal – võib vist nii öelda. Valminud on uus õppehoone, valdkond on kõrgelt tunnustatud ja taas on tekkinud huvi õpetajaks õppida. Oma valimisprogrammis tõite välja viis väljakutset: turvatunde tekitamine töötajaile-tudengitele, kvaliteetne toimetulek senisest suurema arvu tudengite õpetamisega, koostöise õhkkonna kujundamine, töötajate professionaalse arengu ja järelkasvu toetamine, eelarve suurendamine. Mida peate kõige olulisemaks lähemas ja kaugemas perspektiivis?
Kõik viis väljakutset on minu hinnangul ja paljude instituudi inimestega rääkimise põhjal olulised ning omavahel seotud. Samas lühivaates on kõige tähtsam inimlik kvaliteetne toimetulek suurema arvu üliõpilaste kvaliteetse õpetamise ja juhendamisega. Sel aastal võtsime haridus- ja teadusministeeriumi toel vastu 30% enam üliõpilasi kui varem. Kolleegide tubli töö, stipendium, aga ka õpetajaameti järjest suurem väärtustamine ühiskonnas tegid selle võimalikuks. Samas on väga keeruline leida uusi häid õppejõude, kelles ühenduks nüüdisaegne õpikäsitus, praktilised teadmised ja teaduspõhisus ning kes oleks valmis teadustööks, mis aitaks leida ja katsetada innovaatilisi lahendusi.
Pikemas vaates on olulisim iga instituudi töötaja ja üliõpilase turvatunne. See tähendab ühiseid väärtusi, missiooni ja visiooni ning nende järgi elamist. See loob kindlustunde iseenda võimalustest ükskõik kas haridusteaduste instituudis või muudes haridusega seotud ametites üle Eesti. Iga üliõpilane peab teadma, et meil saab ta hariduse, mis tagab konkurentsivõime ja suurepärase koostöö õppijate ja kolleegidega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Kuulute Web of Science’i andmetel sotsiaalteaduste valdkonnas maailma 1% enimviidatud teadlase hulka viimase kümne aasta (2012–2022) jooksul. Kas uusi Pedasteid juba paistab, kuidas on noorte teadlaste järelkasvuga?
Need tulemused on tiheda koostöö tulemus. Olen olnud ideedele avatud, teinud oma tööd pühendumusega ja hinnanud iga inimese panust. Olen loonud võimalusi sadade teadlaste arenguks. Oleme koos kolleegidega juhendanud kümneid doktorante, avanud professorite ja kaasprofessorite ametikohti. Seega võimalused on loodud ja tõele otsa vaadates on ka väga palju märkimisväärseid tulemusi. Mul on väga hea meel, et meie ühised ideed näiteks uurimuslikust õppest või tegevusvõimekusest on jõudnud meie oma õppetöö kaudu Eestis rohujuuretasandile ehk õpetajate igapäevatöösse, aga teadusartiklite ja esinemiste-arutelude kaudu ka laia maailma. Samas on üks minu suurtest väljakutsetest jõuda haridusteaduste instituudi eestvedamisel selleni, et meil oleks praegusest palju enam haridusvaldkonna professoreid.
Kuidas hindate haridusteadlaste tegevust tegevõpetajate harimisel? Kui vastuvõtlik on publik? Kui palju on meil uurivaid õpetajaid?
Meie inimesed panustavad tegevõpetajate professionaalsesse arengusse suurepäraselt. Samas ei räägi me publikust, sest nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtudes panustab iga õppija oma kogemuste ja teadmiste varal teiste arengusse. Haridusteaduste instituudis on selleks loodud suisa kolm kogenud õpetajatele ja teistele haridusinimestele suunatud uuenduslikku jätkuõppekava: haridusinnovatsioon, haridustehnoloogia ja kaasav haridus.
Meie inimesed viivad suures mahus läbi ka õpetajate täiendusõpet, sealhulgas mahukaid kooliarendusprogramme. Üks sellistest on näiteks Äli Leijeni ja Liina Lepaga paljudele koolimeeskondadele läbi viidud programm, milles lähtusime tegevusvõimekuse, õppiva professionaali ja uurimusliku lähenemise raamistikest. Suunasime õpetajate meeskondi määratlema, lahendama ja uurima neile tähenduslikke probleeme. Nägime, et suurem osa meie õpetajatest on uurivad õpetajad, kuid oma tööd ja õppijaid ei ole nad alati veel piisavalt süsteemselt uurinud. Siinkohal saamegi üksteisele toeks olla.
Muidugi ei jõua me oma meeskonnaga igasse kooli. Seetõttu on mul hea meel, et saame peagi valmis kaasava hariduse käsiraamatu, mille ühes peatükis aitame koos professor Katrin Poom-Valickisega Tallinna Ülikoolist täpsemalt aru saada tegevusuuringust ja kujuneda samm-sammult veelgi paremaks uurivaks õpetajaks. Uurimine ei ole seejuures midagi eriskummalist, vaid õpetajaks olemise viis.