Meediapädevus kui eluks oluline oskus
Nii nagu viimastel aastatel tavaks, oleme ka sel aastal ühinenud UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni) algatusega juhtida tähelepanu meediapädevuse arendamisele, tähistades oktoobris meediapädevuse nädalat. Mul on hea meel, et sel aastal on võimalik sel puhul hoida käes või ekraanil Õpetajate Lehe erilehte meediapädevuse teemal.
Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib üleriigilise meediapädevuse võrgustiku tööd ning sellesse võrgustikku kuuluvate organisatsioonide esindajad avavadki erilehes eri vaatenurkadest meediapädevusega seonduvat. Artiklid on valminud eesmärgiga tutvustada õpetajatele võimalusi, kuidas meediapädevust oma õpilastega koos arendada.
UNESCO egiidi all toimuv meediapädevuse nädal seab sel aastal fookusesse meedia- ja infokirjaoskuse digimaailmas. Digimaailm liigub üha enam õppimise ja õpetamise keskmesse. Kui mitte kaua aega tagasi olid klassiruumis õpikud ja trükitud materjalid ning õppimine oli suhteliselt paikne, siis nüüd on osa meie maailmast liikunud nutiseadmetesse.
Muutuv meedia- ja teabemaastik nõuab, et õpilased (ja tegelikult me kõik) leiaksid, haldaksid, mõistaksid, lõimiksid, edastaksid, hindaksid, looksid ja levitaksid teavet paremini, kasutades digitehnoloogiat ohutult ja vastutustundlikult. Ja taustal teame, et tehisintellekt on tulnud, et jääda.
Neuroteadlane Jaan Aru on kirjutanud: „Nutiseade on nagu leitud võlukepp: kui suudad seda kontrollida ja kasutada, siis oled selle võrra võimsam, aga kui võlukepp on võimsam kui kasutaja, siis läheb võlukepi kasutajal halvasti. Kas sina kontrollid oma võlukeppi või võlukepp sind?“
Rohkem kui kunagi varem on praegu oluline osata eristada fakti ja arvamust, kontrollida infoallikaid ning saada aru sõnumite varjatud eesmärkidest.
Maailma Majandusfoorum on koostanud nimekirja tulevikus vajaminevatest oskustest, et ühiskonnas edukas olla. Praegu on seal esimesel kohal kriitilise mõtlemise oskus. 2025. aastaks on prognoositud, et tööturg vajab eelkõige kriitiliselt mõtlevaid ning uuendustele suunatud häid probleemilahendajaid, kes on valmis järjepidevalt aktiivselt õppima ning valdavad eri õpistrateegiaid. Peame olema valmis toime tulema ning kohanema pidevate ja vahel ka ootamatute muutustega.
Eesti õppekavad paistavad maailmas silma üldpädevuste arendamisega, näiteks peame oluliseks, et lisaks aineteadmistele saaksid õpilased vajalikud õpioskused, suhtlus- ja digipädevused, arendame nii enesejuhtimise oskusi kui ka ettevõtlikkust, kasvatame õpilasi kui väärtuslikke riigi kodanikke. Õppekavade ajakohastamisega on läbivate teemade loetelusse lisandunud vajadus õppetöös, sh kõigis ainetundides pöörata läbivalt tähelepanu ka meediakasutusoskusele.
Täiskasvanud ei kahtle, et lugema ja kirjutama õppimine on vajalik. Meediast ümbritsetud maailm nõuab aga lisaks traditsioonilisele lugemisoskusele oskust lugeda multimeediatekste, milles lisaks tekstile on ka helid, videod, pildid ja animatsioonid. Sama oluline, kui on oskus multimeediatekste mõista, on ka nende loomise oskus. Tänapäeva maailmas, kus sotsiaalmeedia on üks peamisi infokanaleid, oleme kõik sisuloojad. Ja ka seda tuleb osata teha.
Praeguste laste lapsepõlv on nende vanemate omast digitehnoloogia kiire arengu tõttu oluliselt teistsugune. Täiskasvanutena oleme laste kasvatajatena olukorras, kus me ise lastena pole olnud. Tehnoloogia on kujundanud nii kultuuri- kui ka kogemusruumi, mis omakorda on kiirendanud põlvkondlike erisuste esilekerkimist.
Eesti inimarengu aruanne toob välja, et Eesti lapsed veedavad internetis märkimisväärselt suure osa oma ärkvelolekuajast. Tavalisel koolipäeval on 41% 9–17-aastastest internetis 2–3 tundi, 26% aga 4–5 tundi või rohkemgi. Kuigi Eesti lapsed ja noored veedavad palju aega internetis, tõid õpetajad Tallinna Ülikooli distantsõppe kohta tehtud uuringus välja õpilaste ebapiisavad digioskused, seda eriti põhikooli esimeses ja teises astmes. Selgus, et õpilastel oli keeruline kasutada e-kooli ning digitaalseid õpikeskkondi, suhelda e-kirja vahendusel, teha ja saata oma koolitöid arvuti abil. Täiskasvanutena saame olla toeks, et juhendada noori digimaailmas tegutsema ka muudel eesmärkidel kui meelelahutuse tarbimine.
On tähtis, et iga inimene tajub oma vastutust iseenda, teiste ja ka oma riigi turvalisuse tagamisel – inforuum on nagu iga teine keskkond, milles tuleb osata nutikalt ja samas ohutult toimetada. Loodan väga, et leiate käesolevast erilehest endale nii mõnegi inspireeriva mõtte või kasuliku nõuande, mida oma õpilaste ja miks mitte ka kolleegidega jagada!