Meediapädevus riiklikes õppekavades

24. okt. 2023 Hele Liiv-Tellmann Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna peaekspert - Kommenteeri artiklit
Hele Liiv-Tellmann.

Kuna meediapädevus on oluline 21. sajandi oskus, siis on see meie riiklikesse õppekavadesse põimitud kõikides kooliastmetes ja ainevaldkondades.

Laps puutub juba suhteliselt varajases eas kokku eri meediakanalitega, näiteks telereklaamid mänguasjade kohta, mille omadused teleris ja tegelikkuses ei pruugi kokku langeda. Koolis hakkab aga laps kasutama digitaalseid keskkondi, alustades e-päevikust ja lõpetades mitme teise õppekeskkonnaga, nagu algklassides näiteks Opiq, 99math, EIS. Veebis toimuvad tasemetööd ja liigume e-eksamite suunas. 

On hädavajalik õpetada veebis turvaliselt käituma. Lisaks tehnilistele oskustele vajab laps oskust hinnata, kas kogu teave, mis talle veebikeskkonnas ette tuleb, on ikka turvaline ja mõistlik. Kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust arendatakse koolis igas ainevaldkonnas, lähtudes nii õppija east kui ka vajaduspõhisusest konkreetse õppeaine õpitulemuste saavutamisel. Teaduspõhise maailmapildi ning sotsiaalselt küberturvalise käitumisharjumuse loomisel on noore inimese kujunemisel väga oluline osa.

Meie riiklikesse õppekavadesse on meediapädevus põimitud esimesest kooliastmest alates. Üksikuid seoseid võime leida kõigis üldpädevustes, kõige selgemalt ehk suhtluspädevuses ja digipädevuses. Lisaks on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas läbiv teema „Teabekeskkond ja meediakasutus“, mille käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kriitiliselt mõtlevaks teabeteadlikuks inimeseks. 

Teadliku ja analüüsiva meediatarbimise kõrval tuuakse sisse sisuloome ja vastutuse aspektid, näiteks õpilane „analüüsib kriitiliselt sisu ja allikaid, austab sisu luues intellektuaalset omandit ning arvestab isiklikke eesmärke ja ühiskonnas omaks võetud suhtlemise norme, toimib turvaliselt ja võtab vastutuse oma käitumise eest“. 

Kui üldpädevused ja õppekava läbivad teemad on kooliastme- ja ainevaldkonnaülesed – kehtivad kõigi jaoks –, siis meie gümnaasiumi õppekava keele ja kirjanduse ainevaldkonnas on lisaks eraldi kursus „Meedia ja mõjutamine“, mis on kohustuslik kõigile gümnaasiumiastmes õppivatele õpilastele. Võrreldes teiste riikidega on see üsna tavatu ja eristume seetõttu heas mõttes. Algselt pigem keelekeskne kursus keskendub nüüd oluliselt rohkem meedia eri tahkude mõistmisele, kriitilisele analüüsile, ise meediasisu loomisele ja kodanikuvastutusele meediakeskkonnas. 

Meediapädevusega seotu on rohkem või vähem sisse kirjutatud kõigisse põhikooli kaheksasse ja gümnaasiumi seitsmesse ainevaldkonda. Ja tegemist ei ole n-ö lisaks, väljaspool õppeainet õpetatavaga, vaid meediateadliku õppija kujundamine on põimitud õppeainete õpitulemustesse ning kooliastmete lõpuks taotletavatesse teadmistesse, oskustesse ja hoiakutesse. Niisiis on riiklike õppekavaga loodud võimalus, kuid õppeprotsess toimub ikkagi õpilaste ja meediapädevate õpetajate koostöös. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!