Meie kõigi meediapädevus on kriiside ajastul kriitilise tähtsusega

Meediapädevus on kriitilise tähtsusega kodanikuoskus, mida tuleb õpetada kõigile õpilastele. Meediapädevuse arendamine aitab õpilastel teha informeeritud otsuseid ning toetab ühiskonna sidusust.

Elame kriiside ajastul – viimase paari aasta jooksul oleme lähedalt näinud koroonakriisi, täieulatusliku sõja puhkemist Ukrainas ning mitmeid väiksemaid kohaliku tähtsusega kriise – ning maailm meie ümber ei näita paraku rahunemise märke. Seetõttu tuleb meil kõigil nii isiklikult kui ka asutuste ja organisatsioonidena kriisideks valmistuda. 

Kriisivalmiduse väga oluline osa on inimeste psühholoogiline kaitsevõime ja suutlikkus seista vastu informatsioonilisele mõjutusele. See omakorda eeldab üldist meediaharitust ning oskust eristada tõest informatsiooni valest.

Meediapädevus tähendab kinnistatud oskusi, ajakohaseid teadmisi ja ühiskonna ühiseid väärtusi turvaliseks ja tõhusaks tegutsemiseks infoväljal: informatsiooni usaldusväärsuse kriitilist hindamist, faktide eristamist arvamusest, eelarvamuste, demagoogia, manipuleerimise ning vandenõuteooriate tuvastamist. Meediapädevuses peegelduvad ka meie kõigi jagatud väärtused – soov olla ühiskonna vastutustundlik liige.

Meediapädevus on vajalik, et saaksime kõik täiel määral osaleda demokraatlikus ühiskonnas ja teha teadlikke otsuseid oma elu kohta, kaitsta end psühholoogilise mõjutamise eest ning tagada meie kõigi ühist julgeolekut. Lisaks mängivad igaühe isikliku heaolu juures üha suuremat rolli meie infotarbimise harjumused – digiajastul nende tähtsus tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja üldises kasutuses oleva info hulga tõttu aina kasvab. 

Kuna aina suurem osa inimestevahelisest suhtlusest on vahendatud mingi tehnoloogia abil, on vaja meediapädevusest mõelda koos enesekohaste oskustega, mis on seotud sotsiaalsetes olukordades toimetulemisega. Kõik see toetab ka teadlikuks kodanikuks olemist ja aitab anda oma panuse ühiskonda. Lisaks kriisidele on meie ajastu üks märksõna tehisintelligents, mis mõjutab väga suurel määral ka meie infotarbimise harjumusi.

Üldise meediapädevuse vajadus tuleneb muuhulgas julgeolekupoliitilistest kaalutlustest – Eestit ähvardavad ohud on tihedalt seotud vaenuliku õõnestustegevusega, mis on suunatud ühiskonna lõhestamisele ning meie usaldusväärsuse kahjustamisele liitlaste silmis. Toetamaks igaühe motivatsiooni ja enesekindlust inforünnakutele vastu astuda, peab järjekindlalt toetama mõtteviisi, et igaüks saab võitluses valeinfoga oma kogukonna ja riigi kaitseks midagi ära teha ning peaks oma oskuseid ja teadmisi ka kogukonnas jagama. See põhineb kindlasti ka äratundmisel, et meie tegudel ja valikutel on mõju.

Riigikantselei poolt oleme pühendunud toetama õpetajaid, kes meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemisega tegelevad. Oleme selleks käinud koolides, et rääkida õpilastele, kuidas tunda ära vaenulikke propagandanarratiive, ja seeläbi tõsta infoväljal tegutsemise teadlikkust. 

Täiendavalt toetame kodanikuühendusi ja partnereid, et ka meie partnerid käiksid oma teadmisi ja kogemusi koolitundides jagamas. Lisaks strateegilise kommunikatsiooni meeskonna jätkuvale huvile õpetajatega koostööd teha ning koolides käia on Riigikantselei kodulehel õppetöö hõlbustamiseks üleval nii inforünnakutele reageerimise ABC (https://www.riigikantselei.ee/inforunnakutele-reageerimise-abc-asutuse-vaade) kui ka juhend inforünnaku mõju hindamiseks (https://www.riigikantselei.ee/inforunnaku-moju-hindamine).

On väga hea, et Eesti koolides pannakse õppetöös aina suuremat rõhku kriitilisele mõtlemisele ja allikakirjaoskusele ning riiklikes õppekavades on teabekeskkond ja meediakasutus kõigis ainevaldkondades läbiv teema. On oluline mõista, et haridus on meie esimene kaitseliin ja vajadusel viimane varjupaik.