Õpetajad – kooliarenduse eestvedajad
Uuringud on näidanud, et kooli tasandil ellu kutsutud muutused rakenduvad suurema tõenäosusega ning on jätkusuutlikumad, kui õpetajad neid veavad. Kõlab loogiliselt – õpetajad on ju muutuste peamised rakendajad. Senimaani on Eestis õpetajaid kaasatud laiemasse kooliarendusse siiski tagasihoidlikult, sest koolijuhid kahtlevad õpetajate juhiomadustes. Nii ei jagatagi vastutust või tehakse seda ülalt alla. Kuidas saaks õpetajate rolli suurendada?
Õpetaja kui eestvedaja juhtimiskäsitus (ingl teacher leadership) keskendub õpetajatele, kes panustavad laiemasse kooliarendusse väljaspool oma klassiruumi ning veavad oma kolleegide õppimist näiteks õpikogukonna loomise ja vedamise kaudu. Eestvedajate vorme on mitmesuguseid: individuaalseid ja kollektiivseid, formaalseid ehk juhtkonna antuid ning mitteformaalseid ehk isetekkelisi. Hollandi uurija Marco Snoeki ja tema kolleegide käsituse järgi võivad eestvedajate vormid jaguneda neljaks: individuaalne-rollipõhine (nt õppetooli juht), kollektiivne-rollipõhine (nt õppekava arendusrühm), initsiaator (nt üksik eestvedaja) ja grupipõhine (nt omaalgatusel tekkinud grupp). Eestis on kõik need vormid koolides esindatud. Rohkem on aga formaalseid vorme, sest need on tavaliselt juhtkond õpetajale andnud ning seetõttu on need konkreetselt tööülesannete ning tasuga kokku lepitud. Kuigi meie koolides kohtab ka üksikuid initsiaatoreid, kipuvad nad läbi põlema ning nende algatatud uuendused ei levi üle kooli ega ole jätkusuutlikud.
Seega peaksime koolides liikuma grupipõhise õpetaja kui eestvedaja vormi toetamise suunas, et suurendada õpetajate valmidust võtta kooliarenduses vastutus. Oma initsiatiivil loodud eestvedajate grupp võib tegeleda näiteks koolis parajasti aktuaalsete teemadega, toetades üksteist muutuste ellurakendamisel, ning seeläbi täiendada nii enda kui kolleegide teadmisi ning praktikaid. Õpetajaid, kes võtavad eestvedaja rolli, iseloomustab hea juhtimis- ja koostööoskus, motiveeritus, empaatilisus, missioonitunne ja arusaam, et nende tegevus aitab jõuda kooli arengueesmärkideni. Peamine aga, mis eestvedajaid õpetajaid iseloomustab, on arusaam, et õppimine on osa õpetaja identiteedist, ning seetõttu tahetakse parendada nii enda kui oma kolleegide teadmisi ning praktikaid.
Kolleegide õppimise toetamine
Õpetajate eestvedamise peamine väljund on alati seotud õpilaste heaolu ja õppimise parendamisega. Õpetajate kui eestvedajate mõju õpilastele saab vaadata näiteks kolleegide õppimise toetamise kaudu professionaalsetes õpikogukondades. Eestis kutsume õpikogukondasid lühemalt õpiringideks, kuid see mõiste varieerub kooliti. Õpikogukonnad, mis on õpetajate loodud ning läbi viidud, tagavad koolis uute õppimise ja õpetamisega seotud teadmiste leviku suurema tõenäosusega, sest seal õpitakse antud kooli kontekstis olulist teemat pikemaajalisemalt ning samas intensiivselt (eeldusel, et kohtutakse 2–4 nädala tagant). Tutvutakse süvitsi teooriaga ning mõeldakse, kuidas seda rakendada. Sealjuures jagatakse oma kogemusi, mõtteid ja kõhklusi – seda kõike usalduslikus ja toetavas keskkonnas. Teooria õppimisega käib käsikäes uute teadmiste praktiseerimine nii kohtumistel kui oma tundides. Õpetajate tõhusa õppimise juurde käib ka teemaeksperdi kaasamine (nt ülikoolist), et vajadusel avada teemat teistest vaatenurkadest, samuti tekkinud väärmõisted ümber lükata ning uuemaid materjale jagada. Selle kõige lõpuks peaksid õpikogukonnas sündima üldised põhimõtted, kuidas ühte või teist teemat paremini rakendada, ning ideaalis võiksid need kokkulepped olla kirjas ka kooli õppekavas. Säärane alternatiivne lähenemine traditsioonilistele õpetajate õppimise viisidele, kus üksikud õpetajad koolidest käivad koolitustel, seminarides ja töötubades, mille tagajärjel kooliülest muutust ei toimu, aitab tagada ühtlasema õppimis- ja õpetamisprotsessi, et laste vaimset tervist ning õppimist paremini toetada.
Ettepanekud koolijuhtidele
Koolijuhi ja juhtkonna peamine roll eestvedajate toetamisel seisneb jagatud juhtimises, mis tähendab õpetajate kaasamist kooli visiooni, missiooni ja eesmärkide loomisprotsessi, nende suunas liikumise seiramist ning kommunikeerimist, et kõik teaksid, kui kaugel nende saavutamisel ollakse. Oluline on pakkuda vastutust eri õpetajatele, võttes arvesse nende tugevusi (ja nõrkusi), mitte pöörduda pidevalt sama aktiivse grupi õpetajate poole.
Koolijuhi ülesanne on luua koolikultuur, mis väärtustab koostöisust, õppimist kooli tasandil (sh koolijuht kui esiõppija) ja õpetajate panust laiemasse kooliarendusse.
Lisaks on koolijuhi vastutusalas headele suhetele ning usalduslikkusele suunatud koolikliima tagamine, mis õpetajate eestvedamisele kaasa aitab. Viimane, kuid mitte kõige vähem tähtis on õpetajate koostööks ja eestvedamiseks aja loomine, sest kui õpetajatel ei ole ette nähtud kindlat koostööaega, on neil keeruline laiemasse kooliarengusse panustada.
Ettepanekud ülikoolidele
Mõlemat juhtimiskäsitust – nii õpetaja kui eestvedaja kui jagatud juhtimine – tuleb põhjalikult tutvustada üliõpilastele ja täiendõppijatele. Lisaks tuleb pakkuda võimalust arendada juhtimis- ja koostööoskusi õppeainete raames. Näiteks võiks harjutada koostöist õpetamist ja eestvedamisvõimalusi. Väljaspool klassiruumi eestvedamisrolli võtmine on üks võimalus õpetaja karjääriväljavaateid avardada, seega peaks seda tutvustama nii uutele kui juba kogenud õpetajatele. Samuti võib eestvedaja rolli võtmine olla vaheetapp enne õppe- või koolijuhi rolli võtmist.
Ettepanekud koolipidajatele
Õpetajad ei ole ammu enam pelgalt aineekspertidest tunniandjad, vaid mängivad väga olulist rolli meie koolide ja ka hariduse arengus laiemalt. Seega on oluline, et koolipidajad ja poliitikakujundajad mõistaksid, kui tähtis on luua koolides tingimused, et õpetajad võtaksid eestvedaja rolli ning oma kolleegide õppimist näiteks õpikogukondade loomise kaudu toetaksid. Paljudes koolides nii ka toimitakse. Nüüd on oluline, et koolipidajad ja poliitikakujundajad omakorda koolidele tingimuste loomisel vastu tuleksid. See ei peaks jääma ainult koolide vastutada, vaid signaalid ning konkreetsed sammud selles suunas, et õpetajate veetavad koolipõhised koosõppimise vormid on meie hariduse loomulik osa, peaksid tulema ka kõrgemalt.
Ühe näite saab tuua Saue vallast, kus sel õppeaastal osalevad kõik valla koolid oma meeskondadega „Koosõppiva valla“ programmis, kusjuures oma meeskonnaga õpivad ka KOV-i haridusosakonna töötajad. Lisaks koolidevahelise võrgustiku tugevdamisele liigutakse järgmisel õppeaastal õppimisega edasi koolisiseselt, et õppimise ja õpetamisega seotud uued teadmised õpikogukondade loomise tulemusel leviksid ning kõikide õpetajate töös rakenduksid. Lõppeesmärk on toetada õpilaste õppimist ja vaimset tervist parimal viisil.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Piret Oppi kaitses 29. augustil doktoritöö „Õpetaja kui eestvedaja – õpetajate koostöise õppimise toetamiseks Eesti koolides“. Juhendaja oli TLÜ professor Eve Eisenschmidt, oponendid Amsterdami Rakenduskõrgkooli professor Marco Snoek ja Helsingi Ülikooli dotsent Tapio Lahtero.