Õpetajad, millal me siis lõpuks streigime?

2. okt. 2023 Maigi Varusk õpetaja, Roosa Raadio hariduse taskuhäälingu looja ja saatejuht - 1 Kommentaar
Maigi Varusk.

Kallid õpetajad, kui teie oleksite tahtnud rikkaks saada, ei oleks te kunagi õpetajaks hakanud. Siis oleksite pidanud suunduma kas kinnisvara- või transiidiärisse. Just nii kirjutas majandusteadlane Andres Arrak loos „Karjääri­nõustamine alaku lasteaias“ juba rohkem kui kaheksa aastat tagasi. Mul tuleb see tsitaat ikka ja jälle meelde, kui õpetajate palgatõus aktuaalsemaks muutub.

Missioonitundega makse ei maksa

Minu praegune eesmärk ei ole rikas olla või selleks saada, sest nii elutark olen juba ikka, et mõistan – õpetajana ma ilmselgelt rikkaks ei saa. Käin siiski kohusetundlikult tööl, sest saan selle eest palka. Jah, ma käin raha pärast tööl. Tasuta ma klassi ette ei läheks.

Õpetaja suust kindlasti ehmatav väljaütlemine, sest tihti jääb mulje, et õpetajal on mingi müstiline missioonitunne, mis igal hommikul talle õlale koputab: „Mine nüüd tööle, sest see on sinu missioon, sa tahad ju maailma muuta!“ Nii, nagu ei saa kolme pika pai eest poest saia, ei saa ka missioonitundega arveid maksta.

Ise valisid selle ameti, mis sa siis hädaldad, eks? Jah, ma üldjuhul ei vingu ja palk pole kindlasti ainuke tegur, mille pärast ma koolist kohe lahkuma kipuks. Küll aga on minu jaoks oluline elada ära normaalselt, võib-olla isegi koguda midagi meelerahufondi, kui pesumasin või külmkapp peaks otsad andma. Jah, on ametikohti, kus teenitakse vähem, kuid kas neil inimestel on nii suur vastutus? Ma ei mõtle siin politseinikke ega päästjaid, sest nemad on meiega samas paadis.

Avalikult muret kurtes ole valmis, et internetitroll (edaspidi Peep) ütleb: „Mine siis mujale tööle!“ Mulle näib üha enam, et keskmine Peep ei väärtustata minu elukutset piisavalt. Ja mujale tööle võiks tegelikult ju minna, kuid kes onu Peebu võsukesi siis õpetab? Kas Peep ise on valmis oma last õpetama või hiljem eraõpetaja eest maksma, kui lapsel jääb haridusteel näiteks terve 5. klassi matemaatika õppimata, sest pedagoog läks koolist paremale palgale? Ja kujutage ette, kui ta oli veel hea õpetaja, tugev metoodik, hea kuulaja ja inimlik inimene, laps aga teistest eristuv õppija, kes vajab just sellist õpetajat!

Reaalsus on, et kui pärast aastaid ja aastaid lubadusi ei ole õpetaja palk ikka konkurentsivõimeline, siis mingi hetk teeb inimene majanduslikust olukorrast lähtudes oma valiku. Heal juhul jääb ta kooli edasi, võtab suurema koorma kanda ja teenib rohkem, kuid kui õpetaja on koolis rööprähklejast kokk-kondiiter-keevitaja, siis mis saab hariduse sisust ja kvaliteedist?

Kui õpetaja palgatõus tuleb teemaks kellegagi, kes hästi teenib, siis olen märganud, et nõustutakse, et õpetaja on enda panuse eest alamakstud, kuid tunda on, et teema on ebamugav. Samas, mida olekski öelda? „Kas ma kannan sulle iga kuu ise 300 eurot lisaks?“

Olematu palgatõus
Mäletan veel selgelt, kui pea kaks aastat tagasi oli õhus kontroversne loosung: „Õpetajate palk tõuseb laste huvihariduse arvelt!“ Korraks oli häbi, et minu palk tõuseb laste arvelt. Mõtlesin, et loodetavasti ei pea ma kunagi lugema provokatiivset pealkirja, et pedagoogide palka tõstetakse näiteks erivajaduste ja puuetega laste arvelt.

Pea kaks aastat hiljem on mul halb maik suus seoses eeloleva palgatõusuga aastal 2024. Septembris tuli teade, et õpetajate alampalk siiski tõuseb uuel aastal umbes-täpselt-eimidagi. Alampalk ehk minimaalne summa täiskohaga töötavale õpetajale peaks kerkima 1749 eurolt ligikaudu 1778 euroni bruto. Kiire matemaatika ütleb, et tõus on 29 eurot miinus maksud. Tõusuna läheb ehk kirja, kuid reaalpalgas on see langus.

Pärast seda teadet küsis töökaaslane naljatledes, kas ma tuleksin talle appi seda raha raiskama. Jah, pole viisakas naerda enda tööandja üle ja muie näol palgatõus vastu võtta, kuid huumoriga võttes on korraks kergem. Midagi kripeldab, midagi on viltu ja see häirib mind. Vahepeal proovin leppida, sest ei suuda iga jumala nädal, päev ja tund mõelda sellele, et ma ei teeniks täiskohaga ainetunde andes isegi Eesti keskmist brutopalka. Ja ma ei räägi siin ületunde tegevast ja lisakohustusi täitvast õpetajast, kelle keskmine palk matemaatika maagia maailmas võib olla isegi üle 2500. Kõik ei jõua ega pea lisakohutusi võtma, et saada normaalset palka, millest ära elada.

Tüdinud sellest komejandist   

Ei tea, mitmes Eesti õpetajate puhkeruumis kõlasid pärast 29-eurosest palgatõusust kuulmist sõnad „streik“ ja „streikima“? Eestlane ei lähe niisama tänavale, aga mina tunnen küll , et kaua võib udutada mingist Eesti keskmise jahtimisest ja õpetajate väärtustamisest. Ma olen magistrikraadiga spetsialist, kes panustab Eesti tulevikku, aga kelle missioonitundel tahetakse mõnikord liugu lasta.

Loodan, et kui tuleb minu karjääri esimene streik, siis ei ole see ühepäevane naljanumber, vaid mitmenädalane jõuline ehmatus ühiskonnas. Senini on kõik jäänud ähvarduseks ja on leitud kesktee, kus hundid on söönud ja lambad terved. Minnakse pea norgus edasi tõdemusega, et jah, on rasked ajad, kuid saime veidi juurde. Ausalt, olen tüdinud sellest komejandist palga ümber!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajad, millal me siis lõpuks streigime?”

  1. Martin Saar ütleb:

    Kahjuks on nii Mart Võrklaeva kui Kaja Kallase väljaütlemised kinnitanud ainult ühte: õpetajate streik sügisel 2023 on vältimatu.
    Mida intensiivsemalt ja jõulisemalt seda planeerida, seda rohkem on lootust, et see kutsub esile muudatuse, mida on vaja õpetajate järelkasvu tagamiseks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!