Õpetajad on valmis kompromissideks, kui edasist palgatõusu garanteerib kollektiivleping

19. okt. 2023 Eesti Haridustöötajate Liit - Kommenteeri artiklit

Eile kohtus riiklik lepitaja õpetajate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise töötüli lahendamisel Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindusega. Õpetajad pakkusid töötüli lahendusena välja, et palka võib hakata normaliseerima esialgu ka väiksema sammuga, kui õpetajate palgatõusu hakkab garanteerima kollektiivleping.

„Haridusministri väljaöeldu, et nelja aastaga peab õpetaja palk tõusma teiste kõrgharidusega töötajate omaga samale tasemele, on õige. Aga lisaks peab tõus olema järjepidev ja algama kohe, sest õpetajate puuduse kriis on juba ammu käes,“ selgitas EHL-i esimees Reemo Voltri.

Õpetajate esindaja soovitas tungivalt kogu valitsusel tutvuda Arenguseire Keskuse värske raportiga õpetajate enneolematust töölt lahkumisest. Raporti kohaselt oli 2021/2022. õa lahkunud õpetajatest 30% vanuses 40–59 a, mis näitab et ei lahku vaid noored õpetajad. Samuti lahkub kolmandik uutest õpetajatest töölt juba esimese kolme aasta jooksul pärast tööleasumist.

„Kriis on käes ja vajab kiiret lahendust. Erakonnad andsid kevadel avalikud lubadused – aga nüüd sügisel otsustati hoopiski, et õpetajate niigi riigi keskmisest madalam palk langeb veelgi. See on kokkuleppe murdmine ja vastutustundlike kodanikena ei saa me seda lubada,“ ütles Voltri.

Õpetajate eestkõneleja rõhutas, et diferentseerimisfondi tõstmine, lisarahastus eestikeelsele õppele üleminekul, väikekoolide toetusmeede ja muud sellised sammud on tervitatavad, aga peavad toetama palga alammäära tõusu, mitte ei saa seda asendada.

„Näiteks saaks järgmiseks aastaks vajaliku õpetajate palgaraha leida, kui riigiasutusi vähem kokku-lahku kolida ja ametitele uusi nimesid-logosid tellida. Sedalaadi tegevustele kulub tuleval aastal kokku üle 60 miljoni euro ning ka õpetajate palkade hädapärane korrigeerimine vajab aastas umbes sama summat,“ selgitas Voltri ja tõi lisaks välja, et kogu riigieelarve mahust moodustab see vaid 0,3%.
„Õpetajad ei oota muud kui kokkuleppest kinnipidamist. Oleme korduvalt rõhutanud, et meie suhtume küsimusse riigimehelikult, saame aru riigi keerulisest rahalisest seisust ning oleme valmis streigi vältimiseks välja pakkuma erinevaid lahendusi. Teeme ettepaneku sõlmida kollektiivleping, mis garanteerib õpetajate palga normaliseerumise järjepidevalt järgneva nelja aasta jooksul,“ selgitas Voltri.

„Aga ka sel juhul peab palga korrigeerimine algama suure sammuga kohe 2024. aastast, vastasel korral tuleb järgida õpetajate enamuse tahet ning streikida,“ nentis Eesti Haridustöötajate Liidu esimees. EHL pakub riikliku lepitaja vahendusel ning rahandusministeeriumi ja statistikaameti palgaandmetele tuginedes omalt poolt välja kolm palga normaliseerimise varianti, mille alusel saaks kollektiivlepingu fikseerida. Palgaläbirääkimised jätkuvad lähinädalatel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!