Õpetajast õpetajate päeval

5. okt. 2023 Kristina Kallas haridus- ja teadusminister - Kommenteeri artiklit
Kristina Kallas.

Lubage mul alustada hiina vanasõnaga. „Kui soovid üheaastast õitsengut, kasvata vilja. Kui soovid kümneaastast õitsengut, kasvata puid. Kui soovid saja-aastast õitsengut, kasvata inimesi.“ Inimese kasvatamise kutsumus nõuab meisterlikkust, mis omakorda nõuab pühendumist, mille saavutamine on mõõdetav aastates. See, et õpetajaks õppimine ning sealt edasi meisterlikkuse astme omandamine on keskmisest pikem protsess, näitab seda, et selle elukutse valinutele on ühiskonnas seatud kõrged ootused. Ma tean, et neid kõrgendatud ootusi tunnetab iga õpetaja täna nii klassi ees seistes, lastevanemate koosolekul kui avaliku ruumi diskussioonis.

Vastutus saja-aastase õitsengu tagamisel on Eestis ju läbi sajandite olnud hariduse ja õpetajate kanda. Eestikeelne haridus on vanem kui Eesti riik. Ilma eesti hariduseta, mis külakoolide võrgustiku kaudu kujundas poole sajandiga kõrge kirjaoskusega eestlaste põlvkonna, ei oleks meil ei oma rahvust ega kultuuri.

Erinevalt enamikust Euroopa riikidest, kus riik eksisteeris oma eri vormides ammu enne seda, kui tema piiride sees loodi standardne haridussüsteem ja kujunes nüüdisaegne kirjakeel ja kultuur, kujundasid eesti õpetajad alguses kirjakeele ja haridussüsteemi, mille najal ehitati Eesti riik. 2025. aastal tähistame eesti raamatu 500. aastapäeva ja koos sellega oleks igati õige tähistada samaväärselt ka väärika eesti hariduse ja eesti õpetaja ameti aastapäeva.   

Miks on oluline tuletada endale ikka ja jälle meelde seda, kust on Eesti alguse saanud? Sest on oluline mõista õpetajaameti taga seda jõudu, mis temas oli Eesti riigi loomisel ja mis täna on Eesti tuleviku kujundamisel. Õpetajate järelkasv, nende meisterlikkuse tase, hariduse kättesaadavus võrdselt üle kogu Eesti ei ole vaid haridusstrateegia küsimused, vaid kogu Eesti majandusarengu, riikliku julgeoleku, keele ja kultuuri arengu küsimused. Kui langevad matemaatilised teadmised meie uuel põlvkonnal, siis ei tule meil insenere ega innovaatoreid. Kui langeb emakeeleoskuse tase, ei saa areneda eesti keel, tema väljendusrikkus uute nüüdisaegsete nähtuste kirjeldamisel ja need hakkavad asenduma võõrast keelest pärit sõnadega. Kui langevad teadmised bioloogias, ei saa ühiskond hakkama kliimamuutustega. Seda loetelu võib jätkata, kuid on ju selge, mis mõju on haridusel kõigele, mis Eesti riigi ja rahva eksistentsi puudutab.    

Pean kahetsusväärseks, et viimasel kümnendil on õpetajakutse väärtustamise avalik debatt pidanud keskenduma töötasule. Näen, et me ei ole Eestis veel jõudnud oma ühiskondlikus poliitilises kokkuleppes sinna, kus oleks laiapindselt kujunenud arusaam õpetaja rollist Eesti tuleviku kujundamisel. Ei ole liialdus öelda, et Eesti majanduskasvu alus on see, kui palju me investeerime oma õpetajatesse ja õpilastesse, kuid see arusaamine ei ole siiski veel põhibaas poliitiliste otsuste tegemisel.

Majandusteadlane Paul Romer sai 2018. aastal Nobeli majanduspreemia teooria eest, mis selgitas majanduskasvu otsest seost investeeringutega inimkapitali ja selle kaudu innovatsiooni loomisesse. Inimkapitali investeering algab alusharidusest ja rikkamad ning õnnelikumad on need ühiskonnad, kes ühiselt oma raha haridusse investeerivad. Ma pean Eesti lähimate aastate peamiseks vajalikuks edasiliikumise sammuks just seda ühiskondlikku kokkulepet, et investeeringud õpetajatesse, nende meisterlikkusesse peavad olema meie tuleviku planeerimise aluseks. Investeering meisterlikkusesse tähendab muuhulgas ka investeeringut töötasusse.  

Hea uudis on see, et haridusse kaasatud spetsialistide hulk Eestis kasvab. Õpetajaid tuleb juurde, mitte ei jää vähemaks. Üldhariduskoolides töötas möödunud õppeaastal 1477 õpetajat enam kui näiteks viis aastat tagasi. Üldhariduses oli eelmisel õppeaastal 16 942 õpetajat ja ühe õpetaja kohta keskmiselt 12 last. On neid, kes otsustavad põhjusel või teisel õpetajaametist loobuda, aga hariduse infosüsteemi andmed näitavad, et viimastel aastatel on esmakordselt õpetajaametis alustanute ning ametisse naasnute arv ületanud õpetajaametist ajutiselt ning lõplikult lahkunute arvu.

Haridussüsteem ei jää puutumata üldistest muutustest tööturul, kus töökohtade vahel liigutakse kiiremini kui kunagi varem. Siiski on õpetajaametisse asunud noored keskmiselt kauem oma esimesel töökohal võrreldes teiste ametitega. Ka see on positiivne. Seda ametivalikut on vaja toetada õpetaja karjäärimudeliga, mis annaks noorele suurema kutsekindluse ja soovi oma meisterlikkuse arendamisse investeerida. Seda, et õpetajaameti maine on hea, kinnitab tõsiasi, et üha enam tuleb kooli tööle karjääripöörajaid ja ka neid õpetaja ettevalmistusega inimesi, kes vahepeal on pannud end proovile muudes valdkondades.

Nii nagu igas töös, on kindlasti ka õpetajal päevi, mil ta tajub ja tunneb, et tööülesanded võiksid olla lihtsamad ja neid võiks olla vähem, makstav tasu aga suurem ja aega antud rohkem. Õpetaj ameti pidajal peab olema kõrge pingetaluvus, see on selge, kuid oluline on, et ühiskond seda märkaks ja tunnustaks. Õpetajaameti tajutud väärtustamine oli Eesti ühiskonnas 2018. aastal oluliselt kõrgem kui 2013. aastal ja loodan, et see kasvab ka edaspidi.

On hea meel, et koolides 2021. aastal läbi viidud rahuloluküsitluse tulemuste põhjal on õpetajad tervikuna oma tööga rahul. Enamiku rahulolufaktorite puhul on õpetajate kõige levinumaks hinnanguks viiepalliskaalal 4. Kõige kõrgemalt on hinnatud 2021. aasta küsitlusele vastates seotust kolleegidega ja kompetentsust. Lisaks, OECD uuringu järgi leiab 80% Eesti õpetajatest ja 83% koolijuhtidest, et nende ameti eelised on selgelt kaalukamad puudustest.

Paindlikkus ja suutlikkus kohaneda muutustega on olnud viimase aja suured väljakutsed õpetajate jaoks. Eesti õpetaja on pandeemias ja sellele järgnenud kriisides näidanud väga selgelt, et ta suudab muutustega koos tagada protsesside jätkumise ja turvalise õppimise keskkonna lastele. Õpetajad on seda tõestanud ka kaasava haridusega tulenevates muutustes. See on tähendanud teile rohkem tööd.

Eestikeelsele haridusele üleminek tähendab ka praegustele õpetajatele rohkem tööd. Õpetaja karjäärimudeli loomine on selle võrra tähtis teema, et kaasava hariduse, eestikeelsele haridusele ülemineku reformi muutuste juhtimisel on peamine muutuse teostaja õpetaja. Tema töö peab olema toestatud ja tasustatud, sest selleta muutuvad need muutused kriisideks. Pean seda üheks oma olulisimaks ülesandeks ministri ametis.

Austatud õpetajad, UNESCO egiidi all tähistatakse rahvusvahelist õpetajate päeva juba 1994. aastast, kuid Eestis on see vanim eesti amet. Sügav tänukummardus teile teie meisterlikkuse ja pühendumuse eest. Püüan olla teie eestkõneleja ameti vääriline. Õnnitlused selle puhul, et olete selle ameti kunagi valinud!  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!