Õpetajate Leht 31. oktoobril
Kaasav haridus – päri- või vastutuules
Kaasava hariduse seisu arutavad Ristiku põhikooli direktor Katrin Luhaäär, Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond, Tartu Masingu kooli sotsiaalpedagoog Marju Aas, Tallinna abilinnapea Andrei Kante, HTM-i kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg ja Tallinna Ülikooli kaasava hariduse professor Piret Soodla.
Matemaatikat võib õppida ka lauldes
Esimesele klassile mõeldud matemaatika- ja muusikaõpetust lõimivaid videoid, animatsioone ja noote tutvustab õpetaja ja laulja Lisabeth Hint.
Kust tuleb ennastjuhtiv õppija?
Kriste Talving ja Jandra Ristikivi tutvustavad Pärnu Ühisgümnaasiumi valikainet „Meditsiin ja tervishoid“, mida õpilased läbivad Pärnu Haiglas olukordi läbi mängides.
Kas tehnoloogia asendab õpetajat? Kõiges peab valitsema tasakaal: digivahendite mõistlikust kasutamisest õppetöös digisõltuvuse ja -põlgamise vahel.
Eesti Inseneripedagoogika Keskuse juhataja Tiia Rüütmann selgitab digisõltuvuse ja tehnoloogiate mõistliku kasutamise tagamaid. Ta ütleb, et moodsa aja tehnoloogial on olemas teadmised, aga intelligentsuse oluline osa on inimlikkus ja oskused-vilumused: empaatia, tunded, huvi, motivatsioon ja praktiline tegevus jäävad veel kauaks inimeste pärusmaaks, mida veebis õppida pole võimalik.
Pelgalt õppeprotsessi digiteerimisest ei piisa personaalse õpiraja loomiseks
Haridusekspert, endine IT-ettevõtja ning tippjuht, praegune Püha Johannese Kooli füüsikaõpetaja ja gümnaasiumi juht Oleg Shvaikovsky kirjutab, et personaliseeritud õpiraja loomine on kui keerulise orkestripala esitamine, kus mitu pilli peavad mängima koos, ja seda nii, et ükski neist ei puuduks.
Tütar küsib, ema vastab. Ja vastupidi
Juhtimis- ja õpetamisteemadel mõtisklevad Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis ja tema tütar Susi Ann Kaljas, kes on Tartu Erakoolis ametis prantsuse keele õpetaja ja tiimijuhina.
Margus Pedaste viis väljakutset
18. oktoobril valis Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi nõukogu instituudi uueks juhiks haridustehnoloogia professori Margus Pedaste, kes asub ametisse 1. detsembrist. Margus Pedaste rääkis oma plaanidest Õpetajate Lehe usutluses.
Lasteaialaps on juba loomu poolest MATIK-õppeks valmis
MATIK-õpe on viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukas ühendamine. MATIK-õppe juurutamist lasteaias ja koolis loetakse üheks tuleviku töökohtadel hakkama saamise eelduseks.Kätlin Lehmus ja Kaisa Haugas uurisid oma magistritöös, kui valmis on lasteaiaõpetajad MATIK-õpet rakendama.
Kõrvalpilk
Saaremaal kasvanud saksofonist ja helilooja Maria Faust oli enda sõnul üsna õnnetu laps. Ta on kogenud õpetajapoolset kiusamist, näinud vaeva, et koolis veidrikuna mitte välja paista, ning püüdnud kõigest hingest vastata standarditele. Läbielatu on mõjutanud suuresti tema loomingut. Koolis on Maria Fausti arvates kõige olulisem küsimus „miks?“.
Mässav teismeline on müüt
Kõik teavad, et murdeiga on tormi ja stressi aeg. Seda üllatavamad olid Laurence Steinbergi uuringute tulemused, kust selgus, et traumaatiline murdeiga on erand, mitte norm.
Õpetajate koostööst lasteaiajuhtide pilgu läbi
Ilmselt ei kahtle keegi õpetajate koostöö olulises lasteaias, et rühm toimiks edukalt ja ühtse meeskonnana. Samuti aitab rühmaõpetajate koostöö kaasa laste koostööoskuse arengule. Ent tõhus koostöö ei sõltu ainult õpetaja valmisolekust ja heast paarilisest – koostööd peab toetama ka juhtkond. TÜ koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval õppinud Kätlin Suurkivi bakalaureusetöö keskenduski lasteaedade koostöökultuuri ja õpetajate koostöö toetamisele läbi lasteaia direktori või õppejuhi silmade.