Soome ja Eesti lasteaednikud ühise laua taga

3. okt. 2023 Silja Järve alushariduse taskuhääling „Kes aias? Mis aias?“  - Kommenteeri artiklit
Soome ja Eesti lasteaednike liidu esindajate ühisfoto. Foto: ELAL

9. augustil kohtusid Tallinnas Soome ja Eesti lasteaednike liidu esindajad. 

Soome Varhaiskasvatuksen Opettajien Liitto (VOL) poolt osalesid liidu esinaine Anitta Pakanen ja volikogu esinaised Tanja Rantala ja Salla Sutinen ning haldustöötajad Harri Myllynen ja Jaana Lahdenperä-Laine. 

Eesti Lasteaednike Liidust (ELAL) olid kohal liidu esinaine Evelin Sarapuu ja juhatuse liikmed Liili Pille, Anneli Laaman, Kätlin Kaljas, Marge Põdra ning volikogu liikmed Anna Sõõrd, Eda-Mai Tammiste, Kairi Mander, Maie Roos, alushariduse taskuhäälingust Silja Järve ning tõlk Ann Tamme.

Soome Lasteaednike Liit kuulub suurema haridustöötajate liidu Opetusalan Ammattijärjesö (OAJ) alla, kus lasteaednike kogukonnas on veidi üle 14 000 liikme. Eesti lasteaednikele avaldas muljet, et Soomes kuulub liitu nii palju lasteaednikke. Soomlased julgustasid ja soovisid eestlastele jaksu oma liitu järjepidevalt arendada, sest ka nende liikmete arv on nii suureks paisunud alles pika tegutsemistraditsiooni tõttu. 

Eesti ja Soome lasteaednike kohtumisel jagati ühiseid rõõme ja arengusoove. 

Olulised teemad Soome alushariduses

VOL-i esinaine Anitta Pakanen tõi välja, et Soomes on alushariduses suur tööjõupuudus, sest piisava kvalifikatsiooniga õpetajaid ei ole. „Helsingi piirkonnas on ainult pooltel õpetajatel nõutav haridus,“ tõdes ta. „Meie liit on teinud selle nimel tööd, et õpetajate koolituskohtade arvu suurendataks. Neli aastat tagasi koolitustellimust suurendati ja nüüd tehakse seda veel. Väike lootus on, et probleem leiab millalgi lahenduse.“

Soomlased selgitasid, et nende riigi eelmise valitsuse poliitika oli alushariduse suhtes väga soodne. 2018. aasta seadusemuudatusega võeti tähelepanu alla ka haridustöötajate kvalifikatsiooninõuded ning suurendati ülikoolidele koolitustellimust. Lisaks saavad ka muu kõrgharidusega inimesed spetsialiseeruda lasteaiaõpetajaks, kui läbivad täiendava kursuse. Soome suund on, et rühmas on kaks kõrgharidusega pedagoogi ning neid abistav töötaja, kellel on lapsehoidja kvalifikatsioon. Eeldatakse, et aastaks 2030 on kõigil lasteaiajuhtidel magistrikraad. VOL loodab, et uus valitsus tagab nende plaanide ellurakendamiseks vajaliku rahastuse.

VOL on seadnud eesmärgi muuta lasteaednike kuvand positiivsemaks, sest ka Soomes ei kiputa nägema lasteaiaõpetajat kui spetsialisti. Viimastel aastatel on liidu fookuses olnud just õpetajatöö sisuline pool. Ameti teeb atraktiivsemaks alati motiveeriv palganumber – Soome lasteaednike palgatase hakkab liikuma teiste haridustöötajate palkade poole, praegu jääb see aga veel palgataseme alumisse serva. 

Olulised teemad Eesti alushariduses

Rääkisime ka Eesti alushariduse olulistest teemadest. Esmalt saime jagada oma rõõme. Kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate puuduse leevendamiseks on ülikoolides loodud varasemast kaks korda rohkem õppekohti ning lasteaedades on praegu rühmas valdavalt kaks kõrgharidusega õpetajat. On säilinud muusika- ja liikumisõpetajate ametikohad ning õpetajate palgatase on juba seotud kooliõpetajate palgaga. Alushariduse valdkonda panustatakse ning lasteaiahooneid renoveeritakse ja ehitatakse uusi. Uuendatud on õppekava ning oleme selle kinnitamise ootuses. Menetlemist ja vastuvõtmist ootab uus alushariduse ja lapsehoiuseadus, mille üks eesmärk on ühtlustada alushariduse kvaliteedi taset lasteaedades ja lastehoidudes. Kavas on muuta ka hoiud haridusasutusteks ning siduda need seaduse ja õppekavaga. Eesti Lasteaednike Liit on haridusministeeriumi strateegiline partner ning me saame valdkonna muudatustes kaasa rääkida. Põnev ja tõsine väljakutse on üleminek täielikult eestikeelsele õppele.

Toodi välja ka mõned kitsaskohad. Nii nagu Soomes, väärtustatakse ka Eesti ühiskonnas õpetajaametit vähe. Igapäevase töö teeb keerukaks erivajadusega laste arvu kasv ning erispetsialistide puudus. Samuti napib kvalifitseeritud lasteaiaõpetajaid ning esineb tööjõu voolavust. Alushariduse valdkond on Eestis muutumas, paljudes kohtades minnakse üle lasteaedade tsentraalsele juhtimisele ning lapsele eritoe pakkumise võimalused koonduvad kohalike omavalitsuste keskustesse ja tõmbekeskustesse ehk suurematesse linnadesse. Mitmetes kohalikes omavalitsustes survestatakse minema üle ühe õpetaja ja assistendi süsteemile. Kvalifikatsiooninõuded assistentidele praegu puuduvad ja nende palk on madalam kui õpetajatel. Paljude lasteaednike arvates on Eestis lastel liiga pikad lasteaiapäevad. 

Lapse toetamine alushariduses

Põhjaliku ülevaate saime soomlaste kaasava hariduse tugevustest.

Salla Sutinen rääkis, kuidas on Soome alusharidusasutuses korraldatud lapse toetamine. Soomes saab eripedagoogiks ülikoolis üheaastase õpetajakutse lisakursuse läbimise järel. Selline õpe annab õpetajale pädevuse töötada tavarühmas, väikerühmas, erigrupis või nõustava eriõpetajana.  

Lapse toetamist käsitlevates seadustes on kolm tasandit: üldised tugimeetmed, tõhustatud tugimeetmed ja erimeetmed. 

Üldtugimeetmeid rakendatakse kohe, kui lapse toevajadus ilmneb, ega jääda ootama, et keegi määraks diagnoosi või teeks otsuse vajalike meetmetega alustamiseks. Üldmeetmed on näiteks piltide kasutamine, lapse kindel koht lasteaias, kõne toetamine joonistamise abil jne. Üldmeetmeid rakendatakse tavaliselt lühikest aega ning lapsevanema nõusolekut meetmega alustamisel ei nõuta. 

Kui lapse areng eeldab rohkem toetamist, võetakse kasutusele tõhustatud tugimeetmed, mis võivad olla lühi- või pikaajalised. Kõige mahukamad ja pikaajalisemad on eritoetuse meetmed, mida pakutakse lastele, kes vajavad pidevat ja intensiivset tuge ning kellel on eeldatavalt tuvastatud erivajadused. 

Kui lapsevanem tõhustatud või erimeetmete rakendamisest keeldub, kaasatakse eri valdkondade spetsialistid, et lapsele oleks tagatud vajalik toetus. Lastevanemad suhtuvad enamasti hästi sellesse, et laps suunatakse väikerühma, kus ta saab vajalikku tuge.

Tugiteenuste kättesaadavus erineb omavalitsuste lõikes. VOL on mures, et kõik lapsed ei saa vajalikku tuge, kuna Soomes on vajaliku kvalifikatsiooniga eripedagoogidest puudus.


Tervitused kolleegidele

Anitta Pakanen ja Evelin Sarapuu.

Kohtumisel jagati omavahel liitude struktuuri, organisatsiooni vedamise-haldamise ja ühistegevuste parimaid praktikaid. Kohtumise lõpus edastasid liitude esinaised tervitused kolleegidele üle lahe. 

ELAL-i esinaise Evelin Sarapuu tervitus Soome kolleegidele 

Kallid kolleegid Soomes! Saadame teile Eestist tervisi ja elame kaasa, et teie õpetajad leiaksid jõudu, jaksamist ja tahtmist olla kõigile lastele lapsepõlvekaaslased. Et nad märkaksid iga lapse eripära ega väsiks toetamast ka perekondasid. Soovime, et teie õppekava rakenduks ning et te leiaksite endale kvalifitseeritud õpetajaid. Kõik algab lapsepõlvest ja sellepärast on väga oluline seda toetada. Jõudu teile ja aitäh!

VOL-i esinaise Anitta Pakaneni tervitus Eesti kolleegidele

Head Eesti lasteaednikud! Soovin, et te jaksasite oma liitu arendada ja alusharidust edendada. Ja et jätkuksid Soome-Eesti alushariduse õpetajate mõttevahetused, mida on meile kõigile vaja. Soovin teile kõigile uueks õppeaastaks jaksu, jõudu ja rõõmu! Meie töö on maailma parim töö!

Eesti Lasteaednike Liit kutsus Soome kolleegid 2024. aasta suvel Tartus toimuvatele Eesti lasteaednike suvepäevadele. Soomlased ootavad meid külla sama aasta sügisel Jyväskylasse nende liidupäevadele. 

Tervituste video:


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!