Vunki tundidesse ja koostööle

Seitsme aasta eest alustas Tartu Ülikooli liikumislabor kümne katsekooliga programmi „Liikuma kutsuv kool“. Programm sündis teadlaste dilemmast: kas jätkata uuringuid, mis tuvastasid istumisaja ja ülekaaluliste arvu pidevat kasvu, või panna oma teadmised mängu, et probleem ei süveneks. Praeguseks kuulub liikuma kutsuvate koolide võrgustikku juba 204 kooli, kus õpib 60% üldhariduskoolide õpilastest.

Eesti Rahva Muuseumis 4. ja 5. oktoobril toimunud võrgustiku sügisseminaril „Vunki juurde koostööle“ oli juba esimesest hetkest selge, et seltskond ei malda pikalt paigal istuda. Iga ettekande järel hüppaski rahvas püsti. Tõusti ja aplodeeriti ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Liina Põllu teate peale, et programmi rahastamine jätkub. Arendus- ja rakendustegevusi on aastate vältel viidud läbi eri allikate toel, viimati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ raames. 

Tartu Descartes’i Kool on üks kümnest katsekoolist-alustajast. Klassiõpetaja Kaja Kivisikk meenutab, et läks esimesele koolitusele kohustuslikus korras, aga sai kohe aru, et on õiges kohas. „Algul liikusime oma klassis, siis hakkasime klassist ja majast väljas käima,“ räägib Kivisikk. „Liikumine annab lastele väga palju juurde, nad on erksad, huvitatud õppimisest. Lapsed annavad juba ise märku, kui tahavad end liigutada.“ 

Kivisiku tundides täidetakse tihti ülesandeid mängu ja liikumise saatel, vahel tehakse isegi etteütlust jooksusammul. Õpetaja on oma kooli tervisemeeskonna eestvedaja, koolitab üle Eesti teisigi õpetajaid ja on koostanud videoklippe ERR-i jaoks.

Kaja Kivisikule teeb eriti rõõmu, et on õnnestunud lastevanemaid kaasata. 

Äsjast kõnniürituste sarja „Liigume koos“ alustati saja vanemaga ja lõpuks kõndis õhtuti juba üle 300 ema-isa. 

„Spordipäevadest on kujunenud spordinädalad, palju on õuesõpet, paneme ainenädalatesse liikumist, osaleme liikumislabori väljakutsetes, õpetajaile toimuvad helkurkõnnid,“ toob Kivisikk näiteid kooli tegevusest.

„Aktiivse ainetunni põhialus on vastavalt vanusele leida tegevused,“ sõnab Reelika Kiivit, TÜ liikumislabori aktiivsete ainetundide spetsialist. „Kui õpetaja viib ainetundi läbi aktiivselt, ei peagi eraldi liikumispause tegema. Üha enam saavad õpetajad aru, et aktiivne ainetund ei pea tähendama kogu aeg liikumist, vaid tuleb anda korraks ajule puhkust, liigutada ja siis edasi töötada.“

„Liikuma kutsuva kooli“ sügisseminaril oli hulk välisesinejaid, tegutseti töötubades, vestlusringides ja esitleti ka Sari Salo käsiraamatut õpetajaile „Jalad kõhu alt välja“. Salo raamatud on Soomes väga populaarsed, ta annab nõu, kuidas lapsed ainetundides liikuma saada. Kiiviti sõnul oli ammune unistus Salo raamatuid ka eesti lugejale pakkuda, edaspidi peaks teisigi teoseid meie õpetajateni jõudma.

Liikuma kutsuv kool

„Liikuma kutsuva kooli“ programmis ei järgi koolid kindlaid juhiseid. Iga kool otsustab ise, sest tingimused, vajadused ja võimalused erinevad. 

Haridus- ja noorteamet korraldab igal kevadel 4., 8. ja 11. klassi õpilaste seas koolide rahulolu küsitluse, mille tulemustest on selgunud järgmist.

• 4. ja 8. klassi õpilaste liikumisvõimalused on liikuma kutsuvates koolides oluliselt paremad kui teistes koolides. 11. klassi hinnangutes olulist erinevust ei ilmne.
• Liikumisvõimaluste tunnetamine ja üldine liikumissõbralik õhkkond (õpilaste korraldatud liikumistegevused, õpetajate julgustav hoiak, kaasamine) parandab õpilaste koolikogemust – vähem on kooliväsimust, koolis tuntakse end hästi ja sinna tullakse hea meelega.
• Tunnis liikumise võimalused ja üldine liikumissõbralik õhkkond on olulised hea enesetunde loojad kõigis vanuseastmetes.
• Vahetunnis liikumise võimaluste avardamine soosib õpilaste head enesetunnet ja nad lähevad hommikul meelsamini kooli.

Allikas: „Liikuma kutsuv kool“