25. ja 26. oktoobril toimus Tartus Ahhaa keskuses konverents „Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu“ koos praktiliste töötubadega. Õpetajate Lehe meediapädevuse erileht, kõigi koostööpartnerite ja osalejate panus konverentsi sisusse, ühised arutelud, nomineeritud kandidaadid ja premeeritud meediahariduse tegijad – kõik näitas selgelt, et oleme meediahariduses ja -pädevuses pööramas uut lehekülge.
Mind kõnetas kutse olla konverentsi üks päevajuht mitmel põhjusel. Nii praeguse kui kogu oma varasema karjääri vältel on meedia olnud mu töös kesksel kohal, olgu siis avalikus teenistuses, era- või kolmandaski sektoris. Olen kindlasti üle keskmise meediatarbija, eriti mis puutub ühiskonna ja poliitika arenguga seotud teemadesse, aga ka haridusse, teadusse, kultuuri, sporti ja turismi. Pole vähetähtis nimetada meediapädevuse teemat ka kolme lapse isana, kelle tütred on tegevad oma kooli, Tartu Waldorfgümnaasiumi koolilehe toimetuses juba aastaid. Nendega on väga huvitav tänapäevastel meediateemadel arutleda.
Konverents oli väga hea ning paneelarutelusid saab vaadata rahvusraamatukogu Youtube’i kanalil. Sõnumeid ja õppetunde ning ootusi poliitikakujundajatele (Haridus- ja Teadusministeerium jt) ja eri osapooltele (lastevanemad, õpetajad jt) ning meediapädevuste kogemusi, arenguid, uusi materjale ning õppetunde jagati väga palju.
Oluliste ühiskondlike muutuste toetamine strateegilise kommunikatsiooniga
Üks eriti konkreetne ja aktuaalne teema on jätkuvalt üleminek eestikeelsele haridusele ning hundijutud sellest, kuidas see on võimatu või et tegemist on näiteks inimõiguste rikkumisega. Või justkui ei tohiks muukeelsed lapsed ja vanemad enam omavahel või vahetunnis oma emakeeles suhelda, mida pidi ümber lükkama ja seletama haridus- ja teadusminister äsjasel Maardu ja Paldiski visiidil.
Eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses on huvitav meenutada, et strateegilisest kommunikatsioonist kui eraldiseisvast lähenemisest kommunikatsioonis ja laiemalt sotsiaalteadustes räägitakse alates 2007. aastast. See teeb 15 aastat. Just siis algas osaline üleminek eestikeelsele haridusele gümnaasiumiastmes.
See oli aeg, mil osalist üleminekut eestikeelsele haridusele gümnaasiumiastmes üritati mitmel moel nii siseriikliku kui ka välisriikliku sekkumisega segada (näiteks MTÜ Vene Kool Eestis), mõjutada ja väärata ning strateegilise kommunikatsiooni põhimõtteid ei tuntud või ei rakendatud piisavalt, et ära tunda ja ennetada teise poole katseid protsesse mõjutada ning juhtida kommunikatsiooni oluliselt proaktiivsemalt. Järjekindlalt ja selge sõnumiga.
Kui nüüd seoses üleminekuga täielikult eestikeelsele haridusele ikka küsitakse, kes ja mida on tegemata jätnud, et Eestis see senimaani teostamata on, siis võiks vastu küsida: kes ja mida on teinud selle vastu? Tasub vaid meenutada toonasest perioodist ühte Kaitsepolitsei aastaraamatut ja sellega seotud kohtuasju, mis lõppesid kaotusega Mihhail Kõlvartile, Yana Toomile ja Mihhail Stalnuhhinile.
Viimase kuu aja jooksul on olnud taas jutuks inimõigused ja ületamatud takistused, ka eesti õppekeelega laste ja vanemate eksitamine Tallinnas. Hundijutud jätkuvad.
2007–2011 olid väga õpetlikud ühiskondliku muutuste aastad, sest terviklik lähenemine ühiskondlike muutuste toetamiseks kommunikatsiooniga oli alles kujunemas. Olin nendel aastatel Haridus- ja Teadusministeeriumis avalike ja välissuhete osakonna juhataja. Mitmel moel tuli tegeleda nii strateegilise kui ka igapäevase kommunikatsiooniga.
2022. aasta suvest kuni 2023. aasta kevadeni oli Tõnis Lukase jaoks lühike periood haridus- ja teadusministrina, kuid see aeg oli väga oluline – eestikeelsele kooliharidusele üleminek oli valitsuses ja Riigikogus üks peateemasid. Seadustati ning valmis põhjalik tegevuskava ja eelarve üleminekuks täielikult eestikeelsele haridusele. Tunnustus Kristina Kallasele, et ülemineku tegevuskava eelarve on vähemasti riigieelarve eelnõus uueks aastaks nüüd selge. Poliitilised konkurendid üritasid ka siin anda oma panuse ja jätta ministri maksutõusudele ning riigieelarve olukorrale viidates üksi. Kui see pole julgeoleku või Eesti riigi kaitse ning usaldusväärsuse – näiteks kehtestatud palgalisa Ida-Virumaal vm – küsimus, siis millest me räägime! Hoiame fookust!
Seetõttu tuleb kommunikatsioon läbi mõelda oluliselt laiemalt, strateegiliselt lähenedes ja terviklikumalt. Kuidas toetada üleminekut täielikult eestikeelsele haridusele? Millised on kommunikatsiooni peamised sihtrühmad ja sõnumid neile? Kuidas neid sõnumeid edastada ning milliseid kanaleid ja võimalusi tuleks kommunikatsiooniks kasutada? Kes on kõige mõjukamad kõneisikud ning kes kommunikatsiooni korraldavad ja vastutavad selle eest?
Praegune seis
Praegune olukord on üleminekuks täielikult eestikeelsele haridusele väga hea, sest läbi on käidud väga erinevad etapid, näiteks on lootusetuks kuulutatud mõne arvamusliidri sajandivahetuse ajast pärinev lootus, et põlvkondade vahetusega laheneb kõik iseenesest. Saadud on kogemusi ning loodud kõik seadusandlikud raamid ja koostatud tegevuskava.
Haridus- ja teadusminister sõnastas raadiointervjuus (Vikerraadio „Päevakaja“ saate intervjuu Kaja Kärnerile 11.09) väga täpselt esmased sihtrühmad, kellega tuleb tegeleda ning kellega on strateegiline kommunikatsioon seotud, et olla sündmustest eest, ning kellest sõltub ülemineku edukus. Need on lastevanemad ning koolijuhid. Nende kaasamisele tulebki strateegilises kommunikatsioonis tähelepanu suunata, et mõjutada nende käitumist, takistada ja tõkestada valeteabe levikut ja lahendada vastuolusid.
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on samuti mõjutanud ja mõjutab edasi konteksti, milles see protsess toimub. Kindlasti mõistab ja näeb suurem osa lastevanemaid ja noori oma tulevikku Eestis ning vabas maailmas. Ja meie sõnum ongi, et eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus maailma ühes parimas haridussüsteemis ja vabas maailmas. See on laste ja noorte huvides ning sellega ei kaota nad oma (vene, valgevene, ukraina, soome, juudi vm) identiteeti. Täielikult eestikeelne haridus saab lõpuks teoks.
Lisa kommentaar