Noorte vaimse tervisega on üha rohkem muret

14. nov. 2023 Karmen Maikalu Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht - 2 kommentaari
Karmen Maikalu.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et kui igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandit ohustab depressioon, siis noortel on nii depressiooni kui ärevushäire risk kuni kaks korda suurem kui elanikkonnas keskmiselt.

Eesti kooliõpilaste seas 2022. aastal tehtud tervisekäitumise uuringu järgi on enam kui kolmandik 11−15-aastastest tüdrukutest ja viiendik poistest kurb või masendunud sagedamini kui kord nädalas.

Aastatega on suurenenud ka nende noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt mõtles aasta jooksul suitsiidist 22% kooliõpilastest. Võrdluseks: 2009/2010. õppeaastal oli suitsiidimõtetega noorte osatähtsus 12%. Noorte enesetapukatsete arv on järjest kasvanud ning igal aastal on meil Eestis lapsi ja noori, kes võtavad endalt elu. On ütlematagi selge, et olukord on väga tõsine. See nõuab sügavamat mõistmist ja kiiret sekkumist.

Lapsed peegeldavad mitmekordse tugevusega tagasi seda, mis toimub täiskasvanute maailmas. Elame kobarkriiside ajastul, mil ärevus on kõrge kogu ühiskonnas. Seega peame tõsiselt mõtlema, kuidas ise täiskasvanutena toime tulla ja mil moel toetada lapsi ja noori.

Peame suurendama teadlikkust vaimsest tervisest nii täiskasvanute kui laste seas, panustama vanemaharidusse, õpetama koolides süsteemselt sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ehk seda, kuidas tulla toime iseenda, teiste ja elu väljakutsetega.

Seadus ütleb, et igas koolis peab olema tagatud psühholoogiline abi. Abi vajav laps ei peaks ootama kuude kaupa meditsiinisüsteemis järjekorras, et psühholoogi vastuvõtule pääseda. Psühholoog peab olema talle kättesaadav koolis. Tegelikkuses on psühholoog aga olemas vaid 53% koolidest. Miks, kui vajaliku väljaõppega inimesi on piisavalt? Kahjuks on koolipsühholoogide töötasu ja sageli ka töötingimused tekitanud olukorra, kus psühholoogiharidusega inimene saab mujal töötades poole rohkem palka, kui ta saaks koolis, ja nii ongi vaimse tervise abi olukord koolides väga kehv.

Enamikus koolides pakutakse koolipsühholoogile heal juhul õpetaja miinimumtöötasu ja õpetaja keskmisest palgast, millest kõva häälega räägitakse, võib koolipsühholoog ainult unistada. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad töötama kiiresti välja plaani, kuidas olukorda parandada. Koolipsühholoogi teenus ei ole ju mugavusteenus, küsimus on meie laste elus ja tervises.


2 kommentaari teemale “Noorte vaimse tervisega on üha rohkem muret”

  1. Kippel, P. ütleb:

    Ärgem hädaldagem – oleme ise selle olukorra loonud…

    Lapse ARENG kulgeb vaid läbi PROTSESSIDE – arengupsühholoogia juhtmõte. Selle oleme viimastel aastakümnetel kõrvale heitnud ja asemele toonud lõputu jututamise… Kui oleme keelanud laste töö, pingutused ja raskused (seoses nende looduspärase arenguga), siis nn psühholoogid oma ilukõnedega ei muuda ENAM midagi – täiskasvanu on selline, kelleks me oleme ta KASVATANUD-ARENDANUD!

  2. Lembit Jakobson ütleb:

    Eelmise kommentaariga tuleb nõustuda. Kuldmunade (lausete) veeretamine suust välja hommikust õhtuni on muutunud väga paljude inimeste jaoks leiva teenimiseks. On asendanud nii õpetamist kui kasvatust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!