Pilk balletiõppe kulisside taha


Rünno Lahesoo balletiteemaline fotonäitus jääb teise korruse koridoris avatuks 20. detsembrini.

MUBA balletiosakond tähistas 1. novembril rahvusvahelist balletipäeva (World Ballet Day) avatud ustega. Külalised said vaadata õpperuume, väikest tantsuetendust, balletiteemalist fotonäitust ja esimese kursuse rebaseks löömist.
Sel päeval avas enamik balletitruppe, teatreid, koole ja stuudioid üle maailma oma lavataguse, et teha live-ülekandeid proovidest ja näidata katkendeid etendustest – et tähistada tantsupäeva. Erand ei olnud ka MUBA. 1. novembri õhtupoolikul said huvilised MUBA balletiosakonna eluga lähemalt tutvuda.
MUBA balleti loovjuht Teet Kask ütles balletipäeva tähistama tulnud õpilastele, et maailmas on tuhandeid elukutseid, millest paljudel oma päeva ei ole, kuid rahvusvaheline balletipäev on. Puhas rõõm! Aga see rõõm ei sünni higistamiseta, lisas Teet Kask. Ta tsiteeris ajuteadlast Jaan Aru: mida rohkem inimene higistab, seda andekam ta on. Isegi Mozart pidi juba varases lapsepõlves pikki tunde klaverimängu harjutama, selleta poleks ta oma kuulsaid heliteoseid loonud.
Teet Kask soovitas ka balletiõpilastel hoolega oma tehnilisi oskusi arendada, siis suudavad nad edaspidi vaatajatele suuri lugusid esitada. Ta lisas, et balletitehnikat ei lihvita iga päev ainult selleks, et olla sirge, särav ja oskuslik, vaid ka selleks, et olla võimeline vastutust võtma. Teet Kask: „Kui te lähete lavale, siis te küsite endalt: „Kes ma selline olen, et võtan publiku elust kaks tundi? Mida ma neile vastu annan?“ Annadki seda, mida oled koolis higistades õppinud.“
Kask lisas: „Öeldakse, et on kolm asja, mida inimene ei väsi vaatamast: voolavat vett, põlevat tuld ja töötavat inimest. Nii et töötage rõõmuga. Järgnege oma kutsumusele. Selleks te siin koolis ju oletegi, et teil on tantsuhing, mis kutsub lavale.“
Teet Kask soovitas balletiõpilastel tunda rõõmu oma fantastilisest koolimajast. „MUBA on liialdusteta üks maailma parimaid koole,“ kinnitas Kask. „Kasutage selles veedetud aega targalt ja rõõmsalt ning higistage palju, et tulevikus rõõmsalt balletiartistina lavale astuda.“


Rünno Lahesoo: „Sada aastat on eesti balletti juba olnud, teeme paarsada aastat veel!“
Balletiteemaline fotonäitus
Rahvusvahelise balletipäeva puhul võttis MUBA-s sõna ka endine balletitantsija Rünno Lahesoo, kes on nüüd pühendunud balletiteemaliste fotode tegemisele ja kelle fotodest on MUBA teise korruse koridoris üleval näitus.
Rünno Lahesoo ütles balletiõpilastele omalt poolt, et kooliajast jäävad neile kõige ägedamad mälestused kogu eluks. Kuid ta polnud päris nõus Teet Kase higistamise ideoloogiaga. „Vaatajad ei soovi, et tantsija laval higistaks, vaid säraks,“ ütles Lahesoo. „Õppige siin koolis, kuidas laval särada, kuidas panna vaatajad kaheks tunniks oma argimuresid unustama.“
Rünno Lahesoo soovitas õpilastel võtta igast päevast kõik, sest balletitantsija karjäär ei ole pikk – see lõpeb 40. eluaasta kandis. Samas lisas ta optimistlikult: „Sada aastat on Eestis balletti juba olnud, teeme paarsada aastat veel!“
Oma fotonäitust tutvustades ütles ta õpilastele, et mõnel fotol on nende praegune õpetaja, teisel aga tulevane kolleeg. On fotosid Tallinna Balletikooli lõpetanutest, kes on töötanud paar viimast aastakümmet Estonia laval. Anna Roberta, Ketlin Oja ja Jevgeni Grib tantsivad seal praegugi. Rünno Lahesoo balletiteemalisi fotosid vaadati suure huviga. Näitus jääb avatuks 20. detsembrini. Olete oodatud!
Tantsuetendus ja rebaseks löömine
Järgmisena sai MUBA külastaja vaadata vanemate kursuste õpilaste esinemist, kuid mitte saalis, vaid küllaltki kitsas koridoris. Vaatajad ja esinejad olid väga lähestikku, mistõttu tekkis ühtse koolipere tunne. Õpilaste etteaste George Gershwini muusika põhjal oli väga efektne, selle oli lavastanud balleti eriala õpetaja Helen Veidebaum.
Rahvusvahelise balletipäeva puhul oli MUBA külastajatele veel üks üllatus – nad said vaadata, kuidas esimene kursus rebaseks löödi. See erines kõigist rebaseks löömistest, mida kunagi näinud olen. Esimese kursuse õpilased olid balletikingades ja -kleitides. Nad seisid nagu tõelised baleriinid ning ka ühele põlvele vannet andma laskusid pidulikult.
Rebasetel kästi vanduda, et nad kannavad oma balletisusse alati uhkusega, isegi kui on need Rimisse minnes jalga unustanud. Samuti pidid nad lubama, et ei komista kunagi omaenda jalgade taha – välja arvatud siis, kui koreograafia peen kombinatsioon seda ette näeb –, ei unusta kunagi kostüüme Maarja-Liisale tagasi anda ega söö kostüümi kandes.
Rebased said kaela püha eseme, milleks osutus balletisuss, neid pritsiti „püha veega“ ja seejärel võisid nad oma kolmandal kursusel õppivate „jumalatega“ lähemalt suhelda ja oodata neilt korraldusi, mida pikemalt mõtlemata täita. Tegelikult paistis, et tegemist oli heade sõpradega, kes päriselt nii tegema ei hakka.
Vaata ka MUBA balletipäeva videot