Presidendi hariduspreemia laureaadid: „See tunnustus oli üllatav!“

President Alar Karis andis Kadriorus üle noore haridustegelase preemia Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuspõhise hariduse projektijuhile Mari-Liis Nummertile ja noore haridustegelase reaalainete eripreemia Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi loodus- ja reaalteaduste juhtõpetajale Leesi Peedumäele.

Mari-Liis Nummert kirjeldas oma emotsioone Õpetajate Lehele: „See on väga suur tunnustus! Kuna ma teen tööd meeskonnas, siis on see preemia tunnustus meie ühise töö eest. Ükskõik, mida ma oma valdkonnas teen, teen ma seda sellepärast, et minu süda on hariduses. Ma olen hästi üllatunud ja tänulik.“

Mari-Liis Nummert töötab Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuhina. Ta koostab väärtuskasvatuse teemal projekte, otsib nende jaoks vahendeid ja koostööpartnereid, koolitab, nõustab ja töötab välja õppematerjale. Hariduses peab ta oluliseks väärtuste paljusust ning selles ka lahkarvamuste mõistmist. 

Leesi Peedumäe jagas oma muljeid hariduspreemia kohta: „Õpetaja ja eriti reaalainete õpetaja jaoks on see väga oluline tunnustus. Meie oleme ju harjunud olema klassiruumis, kus õpilastele ei meeldi matemaatika ja füüsika. Oleme justkui müügimehed, kes õpetavad neile asja, mida nad õppida ei taha. Ma olen väga õnnelik, et sellist preemiat selles valdkonnas välja antakse. Olin üllatunud, kui mulle helistati. Uudis tegi väga rõõmsaks.“

Leesi Peedumäe on Tartu Ülikooli matemaatikaõpetaja ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi loodus- ja reaalteaduste juhtõpetaja, kes on lõiminud loodus- ja reaalained üheks tervikuks. „Kui füüsikatunnis oli teemaks aatom, siis märkasin, kuidas õpilased ei saa aru, et see on sama aatom, mis on keemiatunnis. Või et matemaatikas käsitletud vektor on seesama vektor, mis füüsikatunnis. Tihti õpitakse ainetes sama asja, aga eri aegadel.“

Nüüd on ta koos Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpetajatega sättinud õppekavad selliselt, et õpetajatel oleks võimalik teemasid ühel ajal käsitleda. Tema sõnul on olnud seda uues koolis mugavam teha kui koolis, kus kursused on ammu paigas. See on uue kooli eelis – saad proovida midagi uut.

Pärast preemiate üleandmist Kadriorus toimunud arutelul jagasid laureaadid oma mõtteid õpetajate järelkasvu teemal. Leesi Peedumäe sõnul on Eestis puudu väga palju matemaatika- ja füüsikaõpetajaid ning kohad on ka ülikoolis täitmata. Küsimus on selles, kuidas noored sinna õppima saada. „Kahjuks ei ole matemaatika- või füüsikaõpetaja amet konkurentsivõimeline näiteks IT-valdkonnas, finantssektoris või inseneerias töötaja omaga.“

Mari-Liis Nummert tõi välja, et motiveerivale palgale lisaks on vaja mõelda alustava õpetaja koormusele. „Liiga palju alustavaid õpetajaid lahkub töölt esimese kolme aasta jooksul. Tuleb mõelda ka sellele, milline on õpetaja võimalik karjäär nii koolis kui lasteaias. Samuti konkureerivad omavahel töökeskkonnad. Tähtis on organisatsioonikultuur, kus on hea tööd teha, mis toetab professionaalset arengut, on koostöine ja võimaldab ka head töö- ja puhkeaja tasakaalu. See on töökeskkond, mida noored praegu otsivad,“ sõnas Nummert.