Tallinna Suur-Pae Lasteaed valmistub eestikeelsele õppele üle minema

14. nov. 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eesti Vabariigi sünnipäevapeol kõlasid eestikeelsed laulud. Fotod: Tallinna Suur-Pae Lasteaed

2024. aasta septembris, paar kuud vähem kui aasta pärast peab kõigi lasteaedade õppekeel olema eesti keel. Kas vene õppekeelega lasteaiad on muutuseks valmis ning mida on tehtud, et üleminek kulgeks ladusalt? Õpetajate Leht käis külas Tallinna Suur-Pae Lasteaias.

Suur-Pae lasteaia direktor Tatjana Požogina ütleb, et lasteaed hakkas üleminekuks valmistuma juba üheksa aastat tagasi, mil loodi esimene osalise keelekümbluse metoodikat kasutav rühm. „Sel ajal oli tunda ka hirmu ja vastuseisu, kuid aastatega on peale kasvanud uus põlvkond õpetajaid ja lastevanemaid, kes valdavad eesti keelt üha paremini, ning hoiakud ja ootused on muutunud. Meie lasteaed on üleminekuks peaaegu valmis. Aga tean, et paljudes lasteaedades ollakse mures, sest lihtsalt ei jõuta kõiki vajalikke ümberkorraldusi teha.“

Suur-Pae lasteaias on 12 rühma ja õpetajaid koos tugispetsialistidega kokku 35. Kuus aiarühma on liitunud projektiga „Professionaalne eesti keele õpetaja vene õppekeelega rühmas“ ja kaks rühma töötab keelekümblusprogrammi alusel. Seega on kõigis aiarühmades oma eestikeelne õpetaja.

Õppealajuhataja Marina Daškina sõnul valdab suurem osa nende õpetajatest eesti keelt vähemalt C1-tasemel. Neljast sõimerühmast kolmes õpitakse praegu veel vene keeles. Eesmärk on leida järgmise aasta septembriks ka neisse rühmadesse eestikeelsed õpetajad, sest mida nooremas eas laps eesti keelega ära harjub, seda lihtsam tal hiljem on.  

Direktori sõnul on lasteaias ka kehvemini eesti keelt oskavaid õpetajaid. „Viis suurepärast kogenud õpetajat peavad kahjuks lahkuma, kui nad eesti keelt C1-tasemel selgeks ei saa ja eksamit 2o24. aasta kevadel ei soorita. Nüüd oleneb sellest, millised keelenõuded uue alushariduse seadusega abiõpetajale kehtestatakse ja kas seni õpetajana töötanud on nõus abiõpetajana jätkama. Praegu peangi kõigiga arenguvestlusi, küsin, millised plaanid kellelgi on, ning pakun võimalust keelekursustele ja koolitustele minna.“ 

Paljud õpetajad õpivad

Eesti keele kursustel osaleb praegu üksteist inimest – üheksa õpetajat ja kaks logopeedi, kes kõik soovivad oma keeleoskust parandada. Tunnid toimuvad Töötukassa toel lasteaias töö ajast kaks korda nädalas korraga kolm tundi. „Põhitöö kõrvalt on see õpetaja jaoks väga suur koormus,“ kinnitab õppealajuhataja. Kuus inimest õpib ülikoolis magistriõppes – kaks eripedagoogika ja neli alushariduse erialal. Kõik see paneb suure koormuse ka kolleegidele, kes samal ajal rühmas lastega töötavad. 

Keelekursustele soovivad minna ka viis õpetaja abi, kellel on vaja saavutada järgmise aasta septembriks eesti keeles B2-tase. „Nad on toredad, tublid, suurepärased inimesed, kes lastega imehästi sobivad,“ räägib direktor. „Püüame oma inimesi igati toetada, sest oma õpetaja ja õpetaja abi on lapse jaoks väga tähtis. Teise rühma õpetaja võib olla täpselt sama hea, aga laps on omadega harjunud.“

Õpetajaid, eriti eesti rahvusest õpetajaid on lasteaeda äärmiselt keeruline leida. Eesti kodukeelega õpetajaid töötab Suur-Pae lasteaias kümmekond. „Igal aastal käivad meie lasteaias praktikal praktikandid Tallinna ja Tartu ülikoolist ning Tartu Ülikooli Narva kolledžist. Nad on alati jäänud töökeskkonna, juhtkonna ja õpetajatega rahule, aga siia tööle tulla ei taha, sest neil on lihtsam töötada eesti lastega. Lasnamäel on paljudes lasteaedades sama mure,“ selgitab õppealajuhataja Marina Daškina. 

Tema sõnul ei ole õpetajate põuda aidanud vähendada ka õpetajakoolituses õppekohtade suurendamine. „Õpin ise praegu Tartu Ülikoolis sessioonõppes, kuhu võeti vastu 60 inimest. Kogu kursusel on ainult kaks inimest, kes ei tööta, kõik teised õpivad töö kõrvalt. Teine probleem on, et pärast lõpetamist ei mindagi lasteaeda tööle. Või kui minnakse, lahkutakse sealt üsna varsti, sest töö nõuab pingutust. Meie lasteaial on noorte õpetajatega sama kogemus.“

Osalise keelekümbluse eelised

Rühmad, kus on kahele rühmaõpetajale lisaks eesti keele õpetaja, töötavad osalise keelekümbluse põhimõttel. Mesimummude rühma õpetaja Imbi Mihheljus räägib, et jagab rühmaõpetajaga rühma pooleks, mõlemad käsitlevad sama teemat, üks vene, teine eesti keeles, ainult et tema eestikeelse õpetajana kasutab lihtsamat sõnavara. Ka unejuttu räägivad, raamatuid loevad ette ja hommikuringe viivad õpetajad läbi samal põhimõttel – üks õpetaja vestleb lastega vene keeles, teine eesti keeles ning lapsed saavad tänu sellele paremini aru, millest jutt käib. „Lepime iga päev omavahel kokku, kuidas me ülesandeid jagame, ja koostöö laabub ideaalselt,“ räägib õpetaja Imbi.

Õppealajuhataja Marina Daškinapeab professionaalse eesti keele õpetaja projekti suureks plussiks, et lastega tegeleb rühmas neli inimest: kaks rühmaõpetajat, eestikeelne õpetaja ja õpetaja abi. „Tänu sellele saab tegutseda väikestes gruppides, mis on keele õppimisel kõige tulemuslikum. Lisaks võimaldab see arvestada iga lapse eripäraga, mis on just kaasava hariduse puhul ülioluline. Selline töökorraldus on õpetajatele suureks toeks. Oma kurvastuseks saime teada, et see projekt 2024. aastal lõpeb.“

Osaline keelekümblus on ka Tatjana Požoginaarvates efektiivseim viis võõrkeelt õppida. „Kindlasti tuleb toetada ka lapse emakeelt, sest mida parem see on, seda kiiremini saab selle baasil üles ehitada teise ning tulevikus kolmanda ja neljandagi keele. Seda, et üks keel toetab teist, teavad kõik teadlased ja õpetajad. Eestikeelsele õppele üleminekuga jääb lapse emakeele toetamisel senisest suurem roll küll kodule, aga ka lasteaial on siin oma osa. Vanemate ootus on, et laps saab lasteaiast heal tasemel emakeele ja laia silmaringi ning omandab ka eestikeelse sõnavara. Kõige tähtsam ongi, et lapsel tekiks soov ja valmisolek eesti keelt õppida. Sellele aitavad kaasa eestikeelne suhtlus ja tegevused rühmas, samuti õppekäigud ja muuseumitunnid, mis enamasti on eesti keeles – laps harjub nii eesti keelt kuulma ja rääkima.“

Direktor lisab, et koolide ja lastevanemate tagasiside Suur-Pae lasteaiast tulnud laste eesti keele oskusele on olnud hea. Juba oktoobris-novembris, hiljemalt jõuludeks on lapsed õppetöösse sisse elanud ja saavad hakkama.

Eestikeelne keskkond lasteaias

Kuna enamik Suur-Pae lasteaias käivatest lastest kodus eesti keelt ei kuule, tuleb eestikeelne keskkond luua lasteaias, selgitavad lasteaia juhid. Kõigis rühmades on keeleõpet toetavad rääkivad seinad, suur valik õppevahendeid ja mänge, aga ka haridusrobotid, interaktiivsed tahvlid jm, mille abil saab õpitu elektrooniliselt üle korrata.

Eesti kultuuri tutvustamine on samuti oluline osa eestikeelsele õppele üleminekust, rõhutab Marina Daškina. „Tähtis on, et lapsed tunnevad eesti laule, mänge, muinasjutte, rahvakombeid, aga ka lastekirjandusest tuntud tegelasi, nagu Nukitsamees, Sipsik, Lotte, Kunksmoor ja paljud teised. Suurt rõhku paneme lasteaias lauldes keele õppimisele ning meie lapsed osalevad koos eesti lasteaedadega laulu- ja tantsupeol.“

Ka liikumisõpetaja Marit Talunik viib kõik oma tegevused läbi eesti keeles. Käimas on liikumisaasta ning sportlikul tegevusel lasteaias suur rõhk. 4–7-aastastel on liikumistegevused neli korda nädalas, 3–4-aastastel kaks korda ja selle käigus saab selgeks ka liikumise ja spordiga seotud sõnavara. 

„Leppisime õpetajatega kokku, et räägime lasteaias nii lastega kui ka omavahel võimalikult palju eesti keeles,“ räägib direktor. „Ühelt poolt saavad õpetajad nii keelepraktikat ning kui eesti keel kõlab majas iga päev, siis harjuvad sellega ka lapsed. Ka need õpetajad, kes on töötanud terve elu vene keeles, proovivad eesti keeles rääkida. Eelmise aasta septembrist on eesti keeles toimunud ka kõik õppenõukogud ja koosolekud.“ 

Lapsed räägivad omavahel muidugi vene keeles. Õppealajuhataja ütleb, et mõnikord kasutavad olude sunnil vene keelt ka õpetajad. Näiteks on ohtlikus olukorras vaja selgitada lapsele asju tema emakeeles ja hiljem see eesti keeles üle korrata. Laps, kelle sõnavara on veel väga väike, ei saa muidu aru ja jutust pole kasu.

Täiesti omaette teema on lasteaiajuhtide sõnul erivajadusega laste keeleõpe, kusjuures neid lapsi on igas rühmas. Lasteaias on kaks suurepärast logopeedi, kes seni on töötanud vene keeles ja praegu samuti eesti keelt juurde õpivad. „Ma ei tea, kui tulemuslik on vene kodukeelega väikelapse nõustamine eesti keeles, arvestades, et mõnda last ei oska spetsialistid isegi tema emakeeles aidata,“ arutleb direktor.

Metoodika on tähtis

„Võtame osa Tallinna keelerände katseprojektist, üks meie õpetaja osaleb praegu kaks kuud kestvas keeleduši projektis Merivälja lasteaias, et oma eesti keelt rikastada. Samuti panime end kirja asendusõpetajate programmi. Lisaks korraldame ühiseid ettevõtmisi sõpruslasteaedadega, kus räägime ainult eesti keeles. Kui eelmisel aastal oli kavas rohkem õue- ja sporditegevusi, siis sel aastal laulu- ja tantsuteemalisi koostööprojekte,“ tutvustab õppealajuhataja lasteaia tegemisi. 

Suur-Pae lasteaia eelis on ka 2014. aastal majja loodud metoodikakeskus, mille tegevust toetab HTM ja koordineerib mitmekeelse õppe büroo. Direktori sõnul käivad keskuses omavahel suhtlemas ja kogemusi jagamas muukeelsete lastega töötavad õpetajad üle Eesti. Kui varem käisid keskuses rohkem eesti keele kui teise keele või keelekümblusõpetajad, siis praegu on üha rohkem õpetajaid nendest eesti õppekeelega lasteaedadest, kus muukeelsete laste osakaal väga suur.

Direktor Tatjana Požogina tõdeb, et kui veel kümmekond aastat tagasi ei julgenud nende õpetajad erialastest koolitustest osa võtta, sest oskasid eesti keelt halvasti, siis praegu on olukord muutunud ning koolitustele tahetakse minna. „Et õpetajatel on tekkinud soov õppida, on minu arvates suur saavutus,“ leiab lasteaia juht.

Õppealajuhataja Marina Daškina ütleb, et hea eesti keele oskus on vajalik selleks, et õpetaja suudaks anda lastele infot edasi rohkem ja paremini, kasutades väljendusrikast keelt. „Kui õpetaja sõnavara on vaene, ei ole ta võimeline lapsi sel määral kaasama. Aga ainuüksi heast keeleoskusest ei piisa, sama tähtis on, et õpetaja oskaks eesti keeles õpetada. Praegu on seatud eesmärgiks üksnes eesti keele valdamine, mitte eesti keeles õpetamine.“

„Ei ole nii, et tarvitseb vaid luua lasteaias eestikeelne keskkond ja rääkida lastega eesti keeles, kui muukeelne laps hakkabki eesti keelt rääkima,“ nõustub direktor. „Muukeelsetele lastele eesti keele õpetamiseks tuleb kasutada teistmoodi metoodikat. Arvan, et kõigepealt tulebki töötada õpetajate jaoks välja metoodilised alused, millest lähtuda. Samuti on oluline luua sobivad materjalid ning teadmine, kuidas mingeid tegevusi läbi viia, millist sõnavara seejuures kasutada jne. Ka peab olema võimalik ülesandeid vastavalt lapse võimetele diferentseerida.“

Just seepärast hakkabki Eesti Keele Instituut korraldama lasteaiaõpetajatele eesti keele õpetamise metoodika ja didaktika kursusi, kus üks partner on Suur-Pae lasteaia metoodikakeskus.

Jaanuaris alustatakse katseprojektiga ja edasi pakutakse koolitusi juba kõigile soovijatele. 

„Mis tahes muudatusi tehes peame alati lähtuma lapsest,“ kinnitab Tatjana Požogina. „Me ei tohi unustada, et igal lapsel on ainult üks lapsepõlv, mis peab olema õnnelik.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!