Tuule lasteaia keelekohvikud on üha populaarsemad


Tallinna Tuule Lasteaed oli üks esimesi, kuhu asusid tööle eesti keele õpetajad, et toetada muukeelsete laste keelelist arengut. 2021. aastal pälvis lasteaed selle eest Tallinna Ülikooli haridusuuendusliku algatuse auhinna. Nüüd, kui lapsed on eesti keele õppimise hästi vastu võtnud, tulime mõttele julgustada ka muukeelsete laste vanemaid rohkem eesti keeles suhtlema. Selleks sobib hästi keelekohviku formaat. Üks kord kuus toimuvas keelekohvikus saavad laps ja tema vanem üheskoos eesti keelt harjutada: õppida uusi sõnu ja mõisteid, täiendada oma sõnavara, suhelda ilma kartuseta eksida ning veeta koos tegutsedes hästi aega. Keelekohvik aitab lähendada muukeelseid vanemaid eestikeelse lasteaiaga, loodetavasti ka eestikeelse kogukonnaga.
Esimeses keelekohvikus 28. septembril osales 12 peret, nende seas ka paar eestikeelset. Esimene keelekohvik tekitas elevust ja meeldis nii lastele kui ka nende vanematele, nii et järgmisel korral osales juba 19 peret. Eelregistreerimisleht näitab, et keelekohvik kogub populaarsust.
Igal keelekohvikul on oma teema. 28. septembril keskenduti tuntud muinasjutule „Naeris“, 24. oktoobril oli teemaks sügis. 14. novembri keelekohvik on aga pühendatud mardi- ja kadripäevale. Keelekohvikus on igal perel võimalus osaleda ühe tunni jooksul kahes töötoas.
Õpetajate juhendamisel on kohvikus toimunud samal ajal neli töötuba: robootika töötoas sõitsid lapsed Bee-Boti mesilastega ühe pildi juurest teise juurde ja õppisid esemete nimetusi; näitemängu töötoas etendasid nad teemakohast näidendit, olles ise osatäitjad. Meisterdamise või mängu töötoas sai iga laps lisaks põnevale mängule meisterdada endale koju kaasa väikese juturaamatu, mida ta omandatud sõnavara kasutades ka teistele tutvustas. Muinasjutu töötoas kuulati ja vaadati piltidelt muinasjuttu, et seejärel see lugu iseseisvalt või koos lapsevanemaga piltide abil taaselustada ning teistele esitada. Lugeda oskavad lapsed said kasutada sõnasilte, millega andis moodustada lauseid. Seda kõike ikka eesti keeles ja vajadusel vanema toetusel.
Keelekohvikus osalenud Tuule lasteaia õppejuht ja direktor hoolitsesid suupistete eest ning hoidsid üleval suhtlust lastevanematega. Selgus, et keelekohviku eesmärki suhelda laste ja nende vanematega eesti keeles, on olnud lihtsam saavutada, kui esialgu arvasime. Mänguline ja lõbus õhkkond aitab keelebarjääre ületada, tõstab osalejate eneseusku ning pakub võimalust suhelda. Tagasisides tunnustasid lapsevanemad õpetajate professionaalsust keelekohviku läbiviimisel, eriti lastega suhtlemisel, head ettevalmistust ja läbimõeldust, huvitavate tegevustega töötube, osaliste kaasamist. Tänati ka kohvi ja suupistete eest. Ka Arbu lasteaia õpetajad, kes tulid keelekohvikusse oma tööks inspiratsiooni saama, ei olnud kiitusega kitsid.
Keelekohviku toimimiseks käib iga nädal koos kuueliikmeline töögrupp, kes planeerib järgmist kohvikut või arutleb ja analüüsib juba toimunud üritust. Iga kord vaadatakse üle tegevused ja analüüsitakse tagasisidet, et teha järgmisel korral paremini. Kõige raskem on seni olnud prognoosida, kui palju on ühte või teise töötuppa soovijaid. Kuna mõne ruumi suurus paneb osalejate arvule piirid, kaalume internetipõhist registreerimist, mis tähendab, et esimestel, kes end kirja panevad, on suurem valik. Samas peab keelekohviku töörühm oluliseks, et kõik soovijad saaksid osaleda ja tunneksid end teretulnuna. Senise tagasiside põhjal saab öelda, et huvi on olnud suur ja osalenud soovitavad keelekohvikut ka teistele muukeelsetele lapsevanematele. Tuule lasteaia keelekohvikust on oodatud osa võtma nii eesti- kui muukeelsed perekonnad. Mida selgemaks saab eesti keel, seda lihtsam on üksteisega suhelda ning üksteist mõista.