Urmo Uiboleht: oleme tugevalt rahvusvahelises pildis ja meid kuulatakse

7. nov. 2023 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Eesti Kooljuhtide Ühenduse juhatuse liikmed Raino Liblik, Annely Ajaots, Urmo Uiboleht ja Toomas Kruusimägi Horvaatias Euroopa Koolijuhtide Assotsiatsiooni konverentsil. Foto: Urmo Uiboleht

25.–27. oktoobrini toimus Horvaatias Dubrovnikus Euroopa Koolijuhtide Assotsiatsiooni (ESHA) konverents. Enam kui 600 osaleja seas oli ka kakskümmend Eesti koolijuhti. Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht rääkis Õpetajate Lehele, mille pärast Euroopa kolleegid praegu südant valutavad. 

Euroopa koolijuhid kohtuvad konverentsil iga kahe aasta tagant. Tänavu oli keskne teema muutused: koolijuht muutuste keskel ja nende ellurakendajana. Kuidas koolijuhid muutustega toime tulevad? Milliste probleemidega tuleb rinda pista? 

Urmo Uiboleht: Koolijuhtimise probleemid on üle Euroopa väga sarnased. Üsna palju räägiti küberturvalisusest ja oldi ärev tehisintellektiga seoses.

Üldine mure on tööjõu küsimus. Enamikus riikides on õpetajatest puudus, mõnes riigis isegi koolijuhtidest. Näiteks Iirimaal on 11% direktori ametikohtadest täitmata. 

Raske on tulla toime erivajadustega õpilastega: mida koolijuht saab teha, et erivajadusi märgataks ja tuldaks nendega kaasava hariduse või muude võimaluste abil toime.

Palju räägiti koolijuhtimise autonoomsusest. See teema pakkuski mulle kõige rohkem huvi, eriti arvestades võimalust, et direktorite töölepingud võivad muutuda tähtajalisteks. Milline on koolijuhi otsustusvabadus? Norrakad olid osalenud suures uuringus ja tõid välja, et koolijuhi autonoomsus on üks suuremaid hariduse edutegureid. Mujal Euroopas ongi fookuses, kuidas seda kasvatada, anda koolijuhile rohkem vabadust otsustada ning säilitada samas tsentraliseeritus. Koolijuhtide karjääri- ja kompetentsimudelit rakendades ja hariduselu korraldades peame pidama silmas, et suudaksime oma tugevust – autonoomsust – säilitada. 

Kas võib öelda, et meil on siis ju hästi, kui teistel riikidel on samad mured?

Ei oska öelda, kas see on põhjus rahuloluks. Pigem paneb mõtlema, millised võimalused on meil väikse riigina reageerida ja probleemidest välja tulla. Saame tõesti tõdeda, et nii mõndagi on meil paremini. Aga kas see rahuldab meid, kui teame, et kriis üha süveneb, seda nii õpetajate puuduse kui ka juhtide staatuse ja kvaliteedi osas? 

Meie haridus on rahvusvahelises võrdluses edukas, sest panustame haridusse palju. Võib-olla ei olegi praegu poliitiliselt õige sellele osutada, et me riigina seda nii palju teeme. Meie väiksuse juures on koolivõrgu ülalpidamine ja õpetamine muu maailmaga võrreldes kulukam. Ja me olemegi tulemuslikud. Aga kui tahame veel rohkem saavutada, tuleb võtta haridust kui investeeringut. Hea võrdlus on panustamine riigikaitsesse. Riigikaitsekulutusi on konsensuslikult suurendatud. Turvatundel on hind, aga hea haridus on julgeoleku alus. Me vajame ühiskondlikku kokkulepet, et haridus on meie kõigi jaoks oluline ja me panustame sellesse. Või siis peamegi tegema mööndusi ja tunnistama, et ei suuda senises mahus jätkata, õppekava täita, eestikeelset ja -meelset haridust anda ning praegust koolivõrku üleval pidada. Need diskussioonid ei tohiks ühiskonnas vaibuda ja otsustamisega on kiire!

Rahvusvahelistel foorumitel kujuneb enda probleemistikust parem pilt, n-ö näed tausta.

Mis teid kõige rohkem puudutas?

Üks peaesinejatest, hariduspsühholoog Boris Jokić Zagrebi sotsiaaluuringute instituudist rõhutas, et peame muutunud maailmas suutma hoida tehisintellekti, tehnoloogia ning koolikultuuri ja -keskkonna tasakaalu. Tehnoloogiat arendades peame pingutama, et meil jaguks ikka ka inimlikku kontakti.

Saame viia teatud asjad veebi, aga selle kõrval on tähtis olla koos, planeerida, teha meeskonnatööd. Kes seda tasakaalu kõige kiiremini luua suudab, on kõige edukam. 

Teine peaesineja Andreas Schleicher, kes on üks haridusvaldkonna esikõnelejaid, pidas oma ettekande hologrammina. Mulle oli see esmakordne kogemus. Esimesed viis minutit filmisid kõik õhinal ega kuulanudki, mida ta räägib. Mina ei jaksanud üle kümne minuti kuulata. Olen Schleicherit varemgi näinud, ta on suurepärane esineja, särav teadlane, aga hologramm polnud veenev. See ei saa olla meie tulevik, mis päästab õpetajate puudusest. Ei saa olla hologramm-füüsikaõpetajaid. Õpetaja parim sisu ei jõua nii õpilasteni. 

Toon välja ka vanemate kaasamise temaatika. Viimasel kümnel aastal on Eesti hariduse suundumus olnud avatus ja kaasamine ja nii on see praegu ka Euroopas laiemalt. Kuid siin tuleb osutada ka probleemidele. Kui vaatame haridustöötajate liidu tehtud uuringuid, siis näeme, et üks põhjus, miks õpetajad väsivad ja koolist lahkuvad, on lastevanemad. Siingi tuleb leida tasakaal, et vanemate liigne kaasamine ei hakkaks tegema kahju. 

Meil tekkiski diskussioon, kui palju peaks lastevanemaid kaasama. Õpetaja suhtleb ju õpilaste, kolleegide ja juhtidega ning kõik see võtab väga palju energiat. Kui lisame siia veel püsiva suhtluse vanemate ja kogukonnaga, siis peame arvestama, et see nõuab õpetajalt palju aega ja ressurssi.

Huvitav töötuba oli koolitoidu teemal. Olime töörühmas koos soomlastega, kellega meil on palju sarnast. Muu Euroopa rääkis tervislikust toitumisest ja selle sidumisest õppekavaga, võileibadest-burgeritest lahtisaamisest. Meie koolitoit on väga reguleeritud ja tervislik, aga kuidas suudame seda koduga koostöös sellisena hoida? Ja kuidas saada värsket kooli toidulauale? Meil pole seda ju aasta ringi võtta. Riikides, kus on, pole aga osatud seda ära kasutada. 

Toidu hind on märkimisväärselt tõusnud. Tasuta koolitoidust oleme kaugenenud. Aga see on üks meie edu tegureid, mis ei tohi kaduda.

Kas oli juttu ka haridusteadustest?

Euroopa dilemma on, et koolikeskkond vajab muutusi, aga muutustele reageeritakse aeglaselt. Märgiti ära, et koolid kardavad teha otsuseid, millel pole teaduspõhist tausta, aga uuringud võtavad liiga palju aega.

Tunnetasin, et Euroopa on jõudmas STEM-käsitluse juurde, et inseneeria areneks. Samas on oluline pöörata tähelepanu ka sotsiaalteadustele, et oskaksime teha kiireid uuringuid ja otsuseid. Muidu juhtub nii, et laps jõuab kooli ära lõpetada, enne kui tema jaoks vajalikud uuringute tulemused saabuvad. Kuidas saaksid teadus ja haridus kiiremini reageerida? Teadusmaailmas tuleb hakata praktikuid rohkem usaldama. Ka Eestis on tunda, et osa koole ja õpetajaid on valmis tegema muutusi, aga nende rakendamine jääb teadusliku tõestuse puudumise taha. Kui hakkame kõike tõestama, siis pidurdame arengut ega pruugi jõuda, kuhu tahame.

Kas probleemidele pakuti ka lahendusi?

Näiline kaasamismetoodika on jõudnud ka konverentsi toimumise kultuuri. Töötubade sisu oli paljuski arvamuspõhine. Polnud seda, mis inspireeriks. Mul on oma arvamus olemas ja vajan kinnitust. Aga väga häid ettepanekuid ei tehtud. Arutlusringid olid liiga suured. 

Positiivselt poolelt võib öelda, et koostööd tehakse palju ja oleme Eesti haridusega silma paistnud. Kui kuuldi, et oleme Eestist, taheti teada, kuidas me seda või teist teeme. 

Tihedat hariduskoostööd peaksime jätkama Põhjamaadega ja olema rohkem nende uuringupaadis. Norra koolijuhtide uuringut tuleks kiiresti meile laiendada. Laiema kõlapinna võiksid saada Tallinna Ülikooli ja Soome teadlaste tänavu tehtud koolijuhtide heaoluküsitlused.

Oleme enda positsiooni Põhjamaana tõestanud ja selle välja teeninud.

Konverentsil polnud lätlasi ega leedulasi, aga meie oleme rahvusvahelises pildis ja meid kuulatakse.


KONVERENTSIMULJE

Olga Saikovskaja, Tabasalu Kooli direktor:

Osalesin Judit Horgase vedamisel toimunud töötoas, kus sai arutleda mikrokraadide rolli üle tänapäeva tööturul ja rääkida tööandja paindlikkusest õppiva töötaja suhtes. Koostöös kolleegidega analüüsisime erineva taustaga töötajate kvalifikatsiooni tõstmise võimalusi mikrokraadide abil ning mõtisklesime, millised oskused ja pädevused peavad tänapäeva koolijuhil olema. Jõudsime järelduseni, et antud haridusformaat on leidnud endale hariduselus kindla koha ning on oluline, et selle kaudu omandatud oskused oleksid tunnustatud ka formaalsemal tasemel ning toetaksid töötajate karjäärivõimalusi.  

Konverentsi raames sai külastada kohalikke koole ja tutvuda Horvaatia haridussüsteemi eripäradega. Valisime Dubrovniku vanalinna ajaloolises hoones asuva kooli, kuhu pääsevad õppima ainult valitud ning kus kohustuslikus korras õpitakse ladina ja vanakreeka keelt. 

Koolijuhi tegutsemisvabadusest sõltuvad kooli tulemused

Tiia Rosenberg, Ruila Põhikooli direktor:

Seitse koolijuhti kümnest väidavad, et nende töö on tervisele ohtlik. Sellisele järeldusele jõudsid Norra Adgeri Ülikooli teadlased Linda Hye ja Morten Qgärd oma uurimuses „Omavalitsuse juhtimisahel ja selle tähtsus koolijuhile (ja kooli tulemustele)“. Koolijuhid väidavad, et omavalitsuste tugi on väike ning valitsuse seadustega määratud kohustused on koormavad.

Norrakate uurimistulemustega ühinesid koolijuhid Saksamaalt, Islandilt, Iirimaalt, Taanist ja mujalt, kus koolijuhid tihti loobuvad ametist ning ametikohad jäävad suure töökoormuse ja stressi pärast täitmata. Paljude koolijuhtide igapäevatööd iseloomustavad mikrojuhtimine, segased vastutuse jooned ja suur pinge. See mõjutab võimet kooli arendada, aga ka koolijuhtide heaolu ja tulemuslikkust. Direktorid soovivad senisest enam tegelda pedagoogiliste arendustegevustega, kuid tegelikkus jätab selleks vähe võimalusi. Arendustööks ja õpetajate karjääri toetamiseks ressursse napib. Nii ei ole lihtne uusi algatusi toetada ning töötajate jõupingutusi premeerida.

Kõige olulisem uurimistulemus oli, et koolijuhtide tegevusvabadus viib kooli tulemuste paranemiseni. Samas loovad kohalik omavalitsus ja riik konteksti, mis piirab koolijuhtide tegutsemisvabadust. Uurimuses on toodud välja soovitused kohalikule omavalitsusele:

  • töötada välja hariduspoliitika, mis põhineb kaasomandil, selgelt jagatud vastutus;
  • arendada koolijuhtide tegutsemisvabadust;
  • arendada aruandlus- ja tagasisidepraktikaid, mille eesmärk on parendamine ja õppimine;
  • tagada piisavad ressursid ja tugisüsteemid, mis aitavad ettenägematute probleemide ja häiretega toime tulla.

Edukaid koolijuhte ja omavalitsusi iseloomustab:

  • selge strateegia selle kohta, kuhu tahetakse jõuda, ning hea ja tihe koostöö omavalitsusega;
  • poliitikud saavad aru ja tunnevad huvi hariduspoliitika ja kooli vastu;
  • koolijuhid on toetatud, juhivad meeskonda ja suudavad seda mobiliseerida, kasutades ära olemasolevaid võimalusi.

Uurimuses tõdeti, et kõige olulisem ei ole raha olemasolu, vaid tuleb luua klassikalisi organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid kasutades organisatsioone, mis jätavad juhtidele ruumi tegutseda.

Arvan, et Eesti koolijuhtidel on piisavalt autonoomsust ja vabadust koolielu organiseerimiseks, kuid stressi tekitavad nõudmised, mille täitmiseks meil ei ole piisavalt ressursse. Me ei suuda leida kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, täita vanemate üha kasvavaid nõudmisi arengu- ja erivajadustega laste õpetamiseks, milleks seadus meid kohustab. Nii nagu kirjeldasid Euroopa koolijuhid, kulub ka meie suvi õpetajate otsingule ning tihti peame enne õppeaasta algust lahendama olukordi, milleks meil ei ole ruume ega spetsialiste. Kindlasti tuleb suhtuda ja viia väga ettevaatlikult ellu haridusuuendusi, mis reguleerivad koolijuhtide töökorraldust, et me ei satuks olukorda, kus koolijuhi ametikohale on keeruline leida juhte, kes oleksid valmis panustama ja pühenduma. Nii omavalitsus kui riik peavad silmas pidama, et koolijuhtidel oleks tegutsemisruumi ja nad saaksid tegeleda kõige olulisemaga: suunata õppetööd ja arengut, mis mõjutab meie õpilasi kõige rohkem.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!