Vähene haridus lõhub ühiskonda

28. nov. 2023 Marika Kaasik Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor - Kommenteeri artiklit
Marika Kaasik.

Selle sügise rõõmustav uudis on täiskasvanud elanikkonna (25–64 a) elukestvas õppes osalemise määra muljetavaldav tõus, mis läheneb 25%-le. Sellega oleme jõudmas Põhjamaadele järele. Paraku pole kõik nii ilus, kui esmapilgul paistab.

Tundub, et üks Eesti haridusstrateegia 2035 eesmärkidest on juba käeulatuses ning müüt eestlastest kui hariduse usku rahvast leiab kinnitust ka elukestva õppe näitajates.

Uuringu küsimus „Kas olete viimase nelja nädala jooksul osalenud formaal- või mitteformaalõppes?“ ei peegelda aga vastaja haridustaset ning heidab halastava katte tõsiasjale, et Eesti on OECD riikidest ainus, kus täisealise elanikkonna nooremates vanuserühmades üldine haridustase langeb. Aastatel 2011–2022 langes põhikoolist välja 0,5% õpilastest (150–200 noort aastas), õpinguid ei jätkanud pärast põhikooli lõpetamist igal aastal 3,2–3,8% noortest (400–600 aastas). Lisaks jõuab Haridussilma andmetel gümnaasiumi lõpetamiseni u 80% õpinguid alustanutest. 

Praegu on Eestis vanuserühmades 25–64 a üle 80 000 inimese, kes ei ole jõudnud (kutse)keskhariduseni. Kirjeldatud tendentsi jätkudes suureneb vähese haridusega inimeste hulk iga järgmise aastaga. Õppima tagasi jõuab neist ainult u 4%.

Need on tõsiasjad, mida Õpetajate Lehe lugeja tõenäoliselt teab. Kas teame ja teadvustame aga ka seda, mida see meie riigi ja ühiskonna jaoks juba lähiaastatel tähendab? 

Oktoobris tutvustas Arenguseire Keskus uuringut „Eesti põhikoolide tõhusus ja seda mõjutavad tegurid“. Üks uuringu selge järeldus on: kooli tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ja kooli suurus. Vaadeldud on emade (ja ka perede) mediaansissetuleku korrelatsiooni põhikooli lõpueksamite tulemustega. Tulemus: kõrgema sissetulekuga emade (ja perede) laste eksamitulemused on paremad. Tõsiasi on ka see, et sissetulek on enamasti seotud haridusega. Lapsevanema haridus mõjutab ka järgmise põlvkonna haridusteed. 2020. aasta andmetel on Eestis kaheksa maakonda, kus väikelaste vanematest 1/3 või rohkem on madala haridustasemega.

  Madala haridustasemega väikelaste vanemad Eesti maakondades 2020. 

OECD uuringud on viimastel kümnenditel liikmesriikide haridus- ja majandusülevaateid koostades jõudnud ikka ja jälle samade järeldusteni: riikides, kus keskharidusele järgneva haridusega (mitte tingimata kõrgharidusega!) inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on kõrgem, on majanduskasv stabiilsem. Madala haridustasemega inimeste arvu kasvul on aga negatiivne mõju nii riigi SKT-le kui majanduskasvule pikemas perspektiivis.

Vähemalt keskharidusega inimesed on rohkem valmis täiend- ja ümberõppeks kui sellest madalama haridusega inimesed. Vähene haridus mõjutab otseselt ka teadmusühiskonna tööturul vajalike baasoskuste (funktsionaalne lugemisoskus, elementaarne matemaatikaoskus, digioskused) taset. OECD andmetel oli möödunud kümnendil liikmesriikides põhiharidusega inimestest tööturul hõivatud u 60%, samas kui vähemalt keskharidusega inimestest 75%. Vähemalt (kutse)keskharidusega ja kõrgharidusega inimeste hõivemäära erinevus on väiksem kui põhiharidusega ja vähemalt keskharidusega inimeste puhul. 2021. a oli Eestis hõivatus vastavalt 64, 80 ja 87%.

Põhiharidusega töötajad on oma tööga selgelt vähem rahul kui kõrgema haridustasemega töötajad ning on rohkem valmis töötama ümbrikupalgaga. Ka tööõnnetustesse sattuvad nad sagedamini. Töötuks jäädes on paus järgmise töö leidmiseni pikem.

Ainult põhiharidusega inimeste osakaalu kasv tööealise elanikkonna hulgas põhjustab kvalifitseeritud tööjõu nappust, mis takistab innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut. OSKA raportist selgub, et inseneride ja teiste tehnilise haridusega spetsialistide puudus on kriitiline ja hakkab takistama Eesti tööstuse arengut. Ettevõtjad peavad paratamatult „ajusid sisse ostma“, samas jääb OECD andmetel suur hulk põhiharidusega elanikke tööturult kõrvale ning võõrandub ühiskonnast. Soome riigikontroll on plaanitavate eelarvekärbete taustal välja arvutanud, et üks ühiskonnast võõrandunud noor, kellest võib saada heitunud täiskasvanu, läheb ühiskonnale maksma 1,2 miljonit eurot. 

OECD on aastate jooksul põhjalikult uurinud ka inimeste hariduse ja tervisenäitajate seoseid. Kui nooremates vanuserühmades on see mõju vähem selge, siis vanuse kasvades väljendub see üha reljeefsemalt. Vähemalt keskharidus, aga siinkohal veelgi enam keskharidusele lisanduva taseme olemasolu on tervena elatud aastate garantii. Parema haridusega inimesed ei ole mitte ainult parema tervisekäitumisega, vaid osalevad rohkem ka näiteks sõeluuringutes. Riigi elanike haridustase mõjutab otseselt kulutusi tervishoiule – mida haritumad on haritud, seda vähem võiks kuluda raha elustiilihaiguste raviks (II tüübi diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused) ning haiglaraviks. Vananevates ühiskondades tähendab madala haridusega inimeste hulga kasv selgelt suuremaid tervishoiukulusid.

Inimesed, kes on vähemalt keskharidusega, on ühiskondlikult aktiivsemad, osalevad vabatahtlikus ja kogukonnatöös. Ühiskonna seisukohalt rõhutavad OECD ülevaated tõsiasja, et vähem kui keskharidusega inimesed kipuvad umbusaldama mitte ainult süvenemist eeldavaid faktipõhiseid allikaid, vaid demokraatlike protsesse tervikuna, otsides keerulises maailmas endale mõistetavaid lihtsaid ja selgeid lahendusi. Samas keskharidusega ja sellest kõrgema haridusega inimesed peavad oluliseks demokraatlikke väärtusi ning usaldavad oma riiki ja selle institutsioone rohkem kui madalama haridustasemega inimesed. 

Kuigi Eesti inimeste osalus elukestvas õppes teeb rõõmu, ei tähenda see kahjuks, et alates PISA testidest kuni väärikate ülikoolini on meil kõik hästi. Tõsiasjad, millele tuleb ausalt otsa vaadata, on järgmised.

  • Madala haridustasemega noortest täiskasvanutest saavad lastevanemad, kelle järeltulijad tulevad põhikoolis kehvemini toime kui vähemalt keskharidusega vanemate lapsed.
  • Meie majanduse arengut juba pidurdab kvalifitseeritud tööjõu nappus. OSKA raportid näitavad, et puudus on eri valdkondade inseneridest, IT-spetsialistidest, sisejulgeolekutöötajatest, meditsiiniõdedest … Seda loetelu võib jätkata, kuid ühine nimetaja on siin see, et põhiharidusega neid töid teha ei saa (ka ainult keskharidusest jääb nende näidete puhul väheks). Samas on ühiskonnas üha rohkem neid ainult põhiharidusega inimesi, kes jäävad tööturult kõrvale.
  • Madala haridustasemega inimeste arvu kasv suurendab pikkamisi, kuid kindlalt riigi kulutusi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.

Madala haridusega inimeste hulga kasv ühiskonnas on protsess, mida võib võrrelda kliimamuutusega. See toimub pika aja vältel ning on pealiskaudsel vaatlemisel märkamatu. Kumuleeruv kriis mõjutab aga kogu ühiskonda. Õpetajate järelkasvu ja eestikeelsele haridusele üleminekuga seotud probleemide kõrval on hädavajalik vaadata selge pilguga otsa tõsiasjale, et süvenev hariduslõhe on muutumas otseseks ohuks Eesti ühiskonna arengule ja stabiilsusele.


Kasutatud allikad:

Education at a Glance 2022. https://www.oecd-ilibrary.org/education/education-at-a-glance-2022_0c0b63ae-en

Investing in skills pays off: the economic and social cost of low-skilled adults in the EU (2017) https://www.cedefop.europa.eu/en/publications/5560

Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2022. https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/taiskasvanuharidus?view_instance=3&current_page=1#statistika-ja-uuring

Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad 2020. Statistikaamet


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!