Eestikeelsele haridusele üleminekust logopeedi vaatenurgast

5. dets. 2023 Helje Möller Eesti Logopeedide Ühingu eestseisuse vanem - 1 Kommentaar
Helje Möller.

Otsust üle minna eestikeelsele haridusele on oodatud kaua. On ju loogiline, et sarnaselt teiste Euroopa riikidega õpitakse ka Eestis riigikeeles ja kõik siinsed inimesed oskavad eesti keelt.

Idee tasandil on kõik ilus ja lihtne. Suuremas osas Eestis saab üleminek ilma eriliste raskusteta ka teostuda. Kuid Eestis on piirkondi, kus elab palju teise emakeelega lapsi, kes asuvad haridust omandama võõrkeelses keskkonnas. See on üks probleem. Lisaks on paljudel lastel teinegi mure – nad vajavad oma kõne- või keelepuude tõttu logopeedi abi. On märgitud, et lasteaias vajab mingil perioodil logopeedi tuge 20% lastest. Kahjuks ei tea logopeedid praegu veel, kummas keeles peab vene kodukeelega lapsele edaspidi logopeedi abi pakkuma.

Teaduslikult on tõestatud, et kõige tõhusam on, kui laps saab tuge mõlemas keeles. Paraku ei ole Eestis ressurssi, et võimaldada kõigile vene kodukeelega lastele kahe logopeedi teenust. Tõhususelt järgmine lahendus on logopeediline tugi lapse emakeeles. Meil on haridusasutustes jätkuvalt tööl venekeelsed logopeedid, kellest paljud on mures oma töö pärast. HTM-i alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson märkis 12. septembri Õpetajate Lehes, et logopeediline abi vene keeles on teatud juhtudel põhjendatud ja sõltub koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest. Paraku ei ole võimalik saata kõiki vene emakeelega lapsi keelepuude kahtluse korral Rajaleidjasse. Teine probleem on lasteaiad, kus vene logopeedi pole, kuid on lapsed, kes seda vajavad. Kuidas plaanitakse korraldada neile venekeelne logopeediteenuse kättesaadavus?

Mis keeles tohib logopeed töötada? ELÜ seisukoht on, et logopeed tohib hinnata ja teha teraapiat vaid keeles, mida ta valdab emakeele tasemel. Eestis on eesti keeles töötava logopeedi nõutud keeletase C1, kuid Euroopa Logopeedide Assotsiatsiooni koostatud resolutsiooni alusel peab logopeed oskama oma töökeelt C2 tasemel. Muidu on oht teha kõne- ja keelepuudega lapse õpetamisel rohkem kahju kui kasu.

On räägitud ka sellest, et venekeelsed tasandusrühmad peaksid jääma, et lapsed, kellel on raskusi isegi ühe keele omandamisel, ei jääks veel enam hätta, kuna peavad hakkama omandama korraga kahte keelt. Seda mõtet tuleb siiski tõsiselt kaaluda. Tasandusrühma idee on anda lapsele tõhustatud logopeedilist ja eripedagoogilist tuge, et aidata tal lasteaia lõpuks ületada mahajäämus kõnes, keeles ja õpioskustes ning seejärel jätkata oma kooliteed tavakoolis. Selleks peab laps oskama eesti keelt piisavalt hästi.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Eestikeelsele haridusele üleminekust logopeedi vaatenurgast”

  1. Piret Kivi ütleb:

    Eestlased kolivad elama välismaale. Neil on väike laps, kes vajab logopeedi abi. Mis keeles aitab seda lapsukest logopeed? See vastus on ka vastus artiklis esitatud muredele. Elu ongi tihti karm. Aga õiglane. Võõramaalase emakeel astub välisriigis sammu tagasi. Sageli ka mitu sammu. Miks peaksid venelastel olema Eestis eelised, mida eestlastel välismaal ei ole? Vene keel ei ole ju Eesti riigikeel. Lisaks ei saa ma aru, mida teevad meie logopeedid siis, kui nende abi vajab pisike tadžikk, vietnamlane, bask jne. Täpselt samu asju tehku ka vene lastega. Elame ju ikkagi Eestis, mitte Venemaal.

    C2-taseme hävitamine Eestist on minu hinnangul kuritegu. Inimene, kes selle teo toime pani, on kurjategija ning vihkab eestlasi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!