Jõulude eel Kelmiküla lasteaia õppeköögis

19. dets. 2023 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tallinna Kelmiküla Lasteaias on detsember möödunud jõulupühadeks valmistumise tähe all. 12. detsembri hommikul oli Naljaninade rühma lastel kokandustunnis parajasti käsil jõuluglögi valmistamine. Seda tehti jõhvikamahlast, millele lisati kaneelikoort, tähtaniisi, nelki, sidrunit ja apelsini ning lõpuks klaasi põhja maitseks ka rosinaid, kuivatatud jõhvikaid ja mandlilaaste.

Viis aastat tagasi ehitati lasteaeda väike õppeköök, kus on laste mõõtu pliit, ahi, kraanikauss ja palju mitmesuguseid kodumasinaid. Igal teisipäeval ja neljapäeval viib lasteaia majandusjuhataja Inga Saarepere seal lastega läbi kokandustunde. 

Inga Saarepere ütleb, et piparkooke küpsetavad nende lapsed kas kodus või koos õpetajatega rühmas, tema tundides valmistatakse keerulisemaid toite. Jõuluroogade tegemisega alustati juba novembris ning kõik lapsed, ka kolmeaastased, tegid tema juhendamisel ise hapukapsast, maksapasteeti, marineeritud kõrvitsat, rukkikaraskit.

Inga Saareperel täitub järgmisel kevadel lasteaeda tööletulekust 30 aastat. Kogu selle aja on ta olnud majandusjuhataja, kelle tööülesannete hulka kuulub ka menüü koostamine, toidu kaloraaži arvutamine, kauba tellimine ja koka suunamine. „Alustasin Kiisupere lasteaias, mis sel ajal kandis veel nime Tallinna 48. Lasteaed ja töötasin paralleelselt Mürakaru lasteaias. Juba siis palusid vanemad minult lasteaiatoitude retsepte, sest lastele need nii maitsesid.“ 2007. aastast on ta ametis Kelmiküla lasteaias, kus 2011. aastal antigi välja lasteaia oma kokaraamat „Kelmiküla köök“, mis on kokku pandud tema retseptidest.  

Kuidas tehakse hapukapsast ja maksapasteeti?

„Üle kaheksa lapse korraga ma kööki ei võta,“ räägib kokandusõpetaja. „Muidu ei jagu mul igaühe jaoks aega ja tähelepanu. Anname ju lastele päris noad kätte ja ma teritan need enne töölehakkamist veel ära, sest nüri noaga on halb süüa teha. Puulusikat ja plastmassnuga kasutades aga laps ei õpi. Kokandustundi tulevad kaasa ka õpetaja abid, et silmapaare oleks rohkem.“

Tema sõnul saavad ka kolme-nelja-aastased lõikamise ja viilutamisega suurepäraselt hakkama. Sellest, kuidas laps töövahendeid tunneb ja neid kasutada oskab, on näha, kui palju kodus last söögitegemisse kaasatakse. Lõikelaua, riivi ja sõela tunneb ära suurem osa lastest, aga taignarulli, visplit, kartulipudrutampi mitte. 

Enne seda, kui hakati kapsast hapendama, tutvustas Inga lastele eri sorti kapsariive. Tal oli kaasas isegi üks 1960. aastatest pärit riiv, mis oli kasutusel tema lapsepõlvekodus. Lisaks rääkis ta lastele, et hapendamine on üks kapsa säilitamisviis ning hapukapsas on C-vitamiini sisalduselt köögiviljadest esimeste seas.

„Panime laste riivitud kapsa kaussi, lisasime natuke soola ja kõik lapsed said kordamööda käega kapsast mudida ja rusikaga purki pressida,“ räägib Inga. „Seejärel panime kapsastele vajutuseks raskuse ja kaane peale ning edasi pidid nad rühmas kapsapurki jälgima ja sealt vahtu riisuma. Kolmandal päeval oligi hapukapsas valmis, kusjuures kõigile see väga maitses.

Maksapasteeti tehes tulin ise enne lapsi kööki kohale, tükeldasin osa maksast ära ja panin potiga pliidile hauduma. Kui lapsed tundi tulid, võtsime uue tüki ja tegime nendega kogu protsessi läbi: lõikasime maksa tükkideks, praadisime ära ning panime keema. Edasi võtsime potist juba pehmeks haudunud maksatüki, tegime pasteedi valmis ja sõime seda sealsamas köögis sepikuga.“

Laps peab saama protsessi algusest lõpuni läbi teha

Inga Saarepere ütleb, et olenevalt retseptist jagab ta laste vahel ülesanded ära, et igaüks saaks midagi teha. „Väga tähtis on, et kõik lapsed saaksid kogu protsessi algusest lõpuni läbi teha ja jõuaksime tunni lõpuks ka tulemuseni. Kui laps oma töö tulemust ei näe, võib tal huvi kaduda. Tund kestab 15–20 minutit, just nii kaua jagub lastel tähelepanu. Kui nad peavad liiga kaua mind kuulama või ootama, ei ole nad enam huviga asja juures. Just sel põhjusel ei tee me toite, mille valmistamine võtab liiga kaua aega.“

Kokandustunnis on tehtud eri sorti salateid, kartulikotlette, kevadrulle, kõrvitsapüreesuppi, pitsat, isegi kalaroogi. Õpetaja meenutab, et ükskord õnnestus tal osta iga rühma jaoks kaks rookimata hõbekokre. „Kõigepealt puhastasime kalad koos lastega ära ning seejärel praadisime ühe kala pannil, teise aga panime sidrunilõikudega ahju. Eelmisel aastal valmistasime räime liblikfileesid – paneerisime neid jahus ning praadisime kala juurde ka sibulat.“

Tehtud on pannkooke, õunapomme, rabarberikooki, saiakesi, küpsiseid, vahvleid, kirjut koera, küpsise- ja võileivatorti, muffineid ja muid küpsetisi, pulgakooke ja pulgakomme ning päevalille- ja kõrvitsaseemnetest ning kaerahelvestest müslit.“

Kokandustundides on käsitletud ka rahvustoitude teemat, näiteks leivapäeval tehti koos lastega leiba. 

Jaanuar on Kelmiküla lasteaias igal aastal pühendatud ühele riigile, mil valmistatakse ka selle rahva toite. „Eelmise aasta jaanuaris oli selleks riigiks Soome ja me tegime lastega Karjala pirukaid. 2024. aasta jaanuar on pühendatud Jaapanile ja hakkame sušit tegema,“ räägib õpetaja.

Isuäratav toit meelitab sööma

Inga Saarepere ütleb, et hea toidu valmistamise alus on kvaliteetne toormaterjal. Samuti tuleb arvestada sellega, et laste maitse on ajaga muutunud. „Kui vanasti oli kõige populaarsem toit laste sünnipäeval kartulisalat ja viinerid, siis praegu maitsevad lastele kõige rohkem makaronid. Kõige lihtsam on makaronid ära keeta ning süüa neid ketšupi ja juustuga. Aga ka makarone saab teha mitut moodi. Näiteks makaronihautise sisse saab panna nii hakkliha kui ka köögivilju – porgandit, hernest, paprikat –, et toit näeks ka ilus ja rõõmus välja.“ 

„Ükski laps ei söö kõiki toite, ega peagi sööma,“ leiab Inga Saarepere. „Mõnikord tuleb last ka sööma meelitada. Üks nipp on see, et toit peab isuäratav välja nägema, sest laps sööb silmadega! Teine oluline tarkus on kaasata laps toidutegemisse ja lasta tal endal komponente valida. Lapsed söövad paremini, kui nad näevad, millest toit on tehtud.“ 

Kokandusõpetaja toob näite, et lasteaia menüüs on kuskussisalat, mis paljudele lastele ei maitsenud. Lastega seda salatit kokandustunnis valmistades pandi kurgi-, tomati-, muna- ja vorstitükid eraldi väikestesse kausikestesse ning iga laps võis oma maitse järgi salatisse kaks komponenti valida. Lisaks õpetab ta rühmaõpetajaid, kuidas toitu nii serveerida, et see isuäratav välja näeks. 

Kokandustunnis õpib eluks vajalikke oskusi

Küsimusele, miks on kokandustund kasulik, vastab Inga Saarepere, et kokandustund õpetab eluks vajalikke oskusi ja on parimas mõttes lõimitud õpe. „Kui me koostisaineid kaalume, mõõdame, võrdleme, on see ju puhas matemaatika. Toidus sisalduvatest toitainetest ja vitamiinidest rääkimisel on otsene seos terviseõpetusega. Samuti käsitleme kokandustunnis „Mina ja keskkonna“ teemat. Kui rühmaõpetaja rääkis lastele vee kolmest olekust, tegime meie kokandustunnis sedasama. Valasime vee potti, panime keema ning lapsed nägid, kuidas vesi potist ära auras, samuti, kuidas see jääkuubikuvormides sügavkülmikus jääks muutus. 

Teadmiste saamisele lisaks õpivad lapsed kokandustunnis eluks vajalikke oskusi. Kui lasteaed saab läbi ja laps esimesse klassi läheb, saab ta koolist koju tulles lihtsamate toitude valmistamisega ise hakkama.“

Pühade ajal süüakse lasteaias jõulutoite

Jõulude ajal valmistatakse jõulutoite mitte ainult kodus, vaid ka lasteaias. Inga Saarepere sõnul on perede jõulutraditsioonid erinevad. „Mina ei kujuta jõululauda ette ilma verivorstide, omatehtud hapukapsaste, süldi, kõrvitsasalati ega pohlamoosita. Samuti valmistan oma perele jõuludeks lumepallisuppi, mis on väga vana toit ja mille ma elustasin viis aastat tagasi. Minu lapsepõlvekodus küpsetati jõuludeks kardemoniga saia ja tehti kompotti, mille sees olid kuivatatud mustad ploomid, rosinad, õunad, aprikoosid ja mida söödi vahukoorega. Õunu kuivatas vanaema ise, mäletan neid niidi otsa aetud õunaringe toas rippumas.“

Jõuludega kaasnevat rõõmsat saginat, pühadeootust, lõhnu ja maitseid on oma lasteraamatutes suurepäraselt kirjeldanud Astrid Lindgren. Samasugune meeleolu valitseb praegu ka lasteaias. Jõulukuu esimesel nädalal käisid Kelmiküla lasteaias ringi päkapikud ning 13. detsembril toimusid rühmade jõulupeod. Nüüd, kui jõuludeni on jäänud vaid loetud päevad, on ka lasteaia menüüs klassikalised jõulutoidud: seapraad, hapukapsad, verivorstid, kõrvitsasalat, pohlamoos. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!