Kümme  sõnumit õpetajatele IEA rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust

1. dets. 2023 - Kommenteeri artiklit

ICCS 2022. aasta uuring võimaldab mõista, kuidas noored tajuvad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja millist rolli nad on kodanikena valmis täitma.

Alates 1999. aastast on Eesti osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus (ICCS), millega uuritakse 8. klassi õpilaste ühiskonnaalaseid teadmisi, hoiakuid ning ühiskondlikku osalust. 2022. aasta uuring toimus muutlikul ajal, milles andsid tooni mitmed kriisid, sh kliimakriis, COVID-19 pandeemia ja vaimse tervise kriis. Digitaalne innovatsioon ja tehisintellekt kiirendavad muutusi omakorda, mis muuhulgas on esitanud väljakutse Euroopa riikide toimimise aluseks olevale demokraatia mudelile.

Võrreldes eelmise, 2016. aasta ICCS uuringuga, pandi sel korral suuremat rõhku fookusteemadele, nagu maailmakodanikuharidus, säästev areng ning digitaalsed vahendid ja sotsiaalmeedia kaudu toimiv kodanikuosalus.

Alljärgnevalt kümme sõnumit õpetajatele äsja valminud kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) aruandest, mille oleme pealkirjastanud „Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed“.

  • Eesti õpilased paistavad silma kõrgete ühiskonnaalaste teadmistega, kuid jäävad kodanikuosaluses passiivseks.

Kui pandeemia kontekstis on paljudes riikides õpilaste ühiskonnaalaste teadmiste tase langenud, siis Eesti õpilaste teadmiste tase on jätkuvalt kõrge. Seejuures on eesti õppekeelega õpilaste ühiskonnaalaste teadmiste tase kõrgem kui vene õppekeelega noorte oma, kuid vahe on vähenenud.

Kui teadmistelt on meie noored tipus, siis osalusnäitajatelt (osalemine kooli või kogukonna kontekstis, oodatav poliitiline osalus) jäävad pigem passiivseteks. Märkimist väärib, et nii Eestis kui teistes riikides on noorte huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu pigem tagasihoidlik. 33% Eesti ja 31% ICCS uuringus osalenud riikide noortest tunneb huvi poliitika ja ühiskonnaasjade vastu.

  • Õpilased usaldavat teadlasi ja õpetajaid.

Uuring näitas, et noorte usaldus parlamendi, kohtuvõimu ja meedia vastu on võrreldes 2016. aastaga vähenenud kõikide uuringus osalenud riikide lõikes. Kõige enam usaldavad Eesti õpilased teadlasi, kaitseväge ja politseid ning kõige vähem sotsiaalmeediat, erakondi ja inimesi. Viimane on eriti murettekitav (33%) – võrreldes 2016. aastaga on see langenud 13% ning alates 2009. aastast kokku 25%. Seejuures on märkimisväärne erinevus poiste ja tüdrukute hoiakus: tüdrukud usaldavad inimesi oluliselt vähem (poisid 39%, tüdrukud 25%). Samas on õpilaste usaldus õpetajate vastu pigem suur (60%) ja eestikeelsele õppele ülemineku valguses on oluline märkida, et eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased usaldavad õpetajaid sama palju.

  • Eesti poiste hoiakud soolise võrdõiguslikkuse teemal on muutunud oluliselt tagurlikumaks.

2022. aasta uuringus osalenud riikide õpilaste seisukohad soolise võrdõiguslikkuse suhtes näitavad võrreldes 2016. aastaga väikest muutust positiivses suunas. Samas, kuigi Eesti tüdrukute hoiakud on liikunud toetavamas suunas, siis poiste hoiakud on teinud märkimisväärse sammu tagasi. Erilist tähelepanu väärib poiste suhtumise tagurlikumaks muutumine küsimustes, mis puudutavad naiste rolli ja osalemist poliitikas. Näiteks 24% Eesti poistest leiab, et naised peaksid jääma poliitikast kõrvale.

Seejuures tuleb rõhutada, et poiste ja tüdrukute hoiakute vahelised käärid olid eriti suured just Balti riikides.  Balti riikide puhul näeme, et madalama teadmiste tasemega õpilased toetavad võrdõiguslikkust vähem.

Põhjamaades selline seos välja ei joonistu: ka madalama teadmiste tasemega õpilaste toetus võrdsuse teemadele on üle ICCS riikide keskmise. Kui Eesti tüdrukute hoiakud sarnanevad Põhjamaade õpilaste omadega või isegi ületavad nende riikide keskmisi tulemusi, siis poiste hoiakud on muutunud tagurlikumaks, sarnanedes Poola ja Rumeenia õpilaste hoiakutega.

  • Eesti noored on Euroopa tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.

Eesti noored näevad Euroopa tulevikku kümne aasta perspektiivis pigem helgetes toonides, olles oma hoiakutelt optimistlikumad kui mitme teise riigi noored. Eesti noored peavad kõige tõenäolisemaks positiivseks arenguks, et tuleviku Euroopas

•        suureneb koostöö ja tugevneb demokraatia,

•        paraneb vaesemate inimeste ligipääs tervishoiuteenustele,

•        paraneb naiste ligipääs poliitilistele liidripositsioonidele.

Tähelepanuväärne on, et Eesti geopoliitilisest asukohast hoolimata usub  suur hulk Eesti noori, et tulevikus valitseb Euroopas rahu.

  • Eesti noored väärtustavad keskmisest vähem kõrghariduse omandamist ja laste saamist.

Kui Balti riikide noored usuvad, et nende majanduslik olukord on tulevikus parem, kui on olnud nende vanematel, siis Põhjamaade noorte seas on see uskumus oluliselt vähem levinud. Pigem eeldatakse, et nende põlvkond enam majanduskasvust osa ei saa.

Isikliku tuleviku juures väärtustavad Eesti noored nii nagu teiste riikide noored huvitavat tööd ja majanduslikku sõltumatust, samuti sõprussidemeid. Vähem oluliseks peetakse kõrghariduse omandamist ning laste saamist. Poistega võrreldes väärtustavad tüdrukud kõrgharidust siiski enam (75% neidudest ja 67% noormeestest), vastupidine tendents on seoses sooviga omada tulevikus lapsi – poiste jaoks on see mõnevõrra olulisem kui tüdrukutele(61% ja 49%). 

  • Eesti õpilaste teadlikkus ja hoiakud seoses jätkusuutliku arenguga on teinud sammu edasi.

Tüdrukud, eesti õppekeelega koolide õpilased ning kõrgema ühiskonnaalase teadmiste tasemega õpilased muretsevad rohkem maailma tuleviku pärast, suhtuvad keskkonnakaitse küsimustesse tõsisemalt ning on nõus rohkem panustama keskkonnasäästlikesse tegevustesse nii praegu kui ka tulevikus.

Enamik Euroopa õpilasi (ICCS 2022 uuringu keskmine 90%) toetas seisukohta, et Euroopa riikides peaksid kehtima ühtsed keskkonnakaitse normid. Ka Eesti õpilased rõhutavad Euroopa keskkonnakoostöö tähtsust ning pööravad tähelepanu oma ostukäitumise keskkonnamõjule. Siiski mõjutavad sotsiaalsed aspektid, näiteks lapstööjõu kasutamine ja töötajate õiguste rikkumine kaupade tootmisel, meie õpilaste tarbimisharjumusi veel vähe.

Eesti õppekeelega koolide õpilased on rohkem mures keskkonnaprobleemide pärast kui vene õppekeelega õpilased, nad toetavad tugevamalt Euroopa keskkonnakaitsealast koostööd ning väidavad, et panustavad rohkem keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust toetavatesse tegevustesse nii praegu kui ka tulevikus.

  • Õpilased tajuvad koolikeskkonda positiivsena, kuid tunnevad hirmu koolikiusu ees.

Eesti õpilased peavad koolikeskkonda ja suhteid õpetajatega heaks. Samas usub 69% noortest, et õpetajaid huvitab nende heaolu. Tahaksime näha, et see protsent oleks 100. Kuigi suhteid koolikaaslastega hinnataks üldiselt heaks, väärib tähelepanu, et viiendik 8. klassi õpilastest tunneb hirmu koolikiusu ees. See viitab vajadusele tegeleda koolikiusamise teemaga ka vanemates kooliastmetes. Koolikiusamist kardavad enam vene õppekeelega koolide õpilased (17% eesti õppekeelega ja 27% vene õppekeelega koolide õpilastest).

  • Eesti paistab silma kui keskmisest märksa suurema kooliautonoomiaga riik.

Eesti kooli autonoomia näitajad on ICCS riikide keskmisest kõrgemad (nt õpilaste hindamissüsteemi ja kriteeriumide üle otsustamine, õppematerjalide valik, täiendkoolituste sisu valik), ent ühes aspektis siiski ka madalamad: õppekava koostamisel, olgugi et riikliku õppekava kohaselt on igal Eesti koolil õigus ja kohustus luua ka oma kooli õppekava. Siin võib üheks põhjuseks olla teatud ainete, sh ühiskonnaõpetuse aine ülekoormatus, mis ei jäta õpetajale ruumi langetada autonoomselt otsuseid õppesisu planeerimisel ning eesmärkide püstitamisel.

  • Perekondlik taust mõjutab õpilaste ühiskonnaalaseid tulemusi.

Kõikide ICCS uuringus osalenud riikide puhul on kõrgemal perekondlikul taustal (sh vanemate haridustaust ja ametikoht, kultuuriline kapital) õpilaste ühiskonnaalastele teadmiste tasemele positiivne mõju. Perekondliku tausta mõju on Eesti puhul veidi olulisem kui osalenud riikides keskmiselt. Seega võib võrreldes PISA-ga täheldada teatavat erinevust perekondliku tausta mõju avaldumises ühiskonnalastes teadmistes ja näiteks matemaatikas. Ehk teisisõnu – kui perekondlik taust avaldab õpilase matemaatikaoskustele ilmselt mõnevõrra vähem mõju, siis ühiskonnateadmistele ja -oskustele juba märksa suuremat.

Kui paljude riikide puhul ilmneb, et suuremate ühiskonnateadmistega õpilased on suurema oodatava valimisaktiivsusega, siis Eesti puhul avaldavad teadmised käitumisele tunduvalt tagasihoidlikumat mõju. Nii on Eesti õpilased kõrgest teadmiste tasemest hoolimata murettekitavalt vähese oodatava valimisaktiivsusega, ja see on langenud. Kui 65% õpilastest kavatseb tulevikus hääletada Riigikogu valimistel ja kohalikel valimistel, siis 2016. aasta uuringus olid vastavad näitajad 77% ja 80%.

  • Vähemate ühiskonnaalaste teadmistega õpilased kasutavad rohkem sotsiaalmeediat oma seisukohtade väljendamiseks.

Eesti noorte interneti ja sotsiaalmeedia vahendatud osalusaktiivsus on võrreldes 2016. aastaga langenud ja jääb ICCS riikide keskmisest madalamaks. Uuringu järgi on 19% Eesti õpilastest märkinud meeldivaks veebipostitusi poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel, 3% on teinud vastavasisulisi postitusi sotsiaalmeediasse, 5% õpilastest on jaganud postitusi poliitilistel või ühiskondlikel teemadel ja 4% kommenteerinud neid vähemalt kord nädalas. Madalamal tasemel ühiskonnaalaste teadmistega õpilased kasutavad sotsiaalmeediat poliitiliselt aktiivne olemiseks rohkem, nagu ka vene õppekeelega koolide noored.

Suuremahulises uuringus uuriti lisaks õpilastele 8. klassi õpetajate ja koolijuhtide hoiakud. ICCS uuring on oluline ressurss, mis annab ülevaate noorte kodanikuharidusest üle maailma, sealhulgas Eestis. Aruande lugemine võimaldab Eesti koolijuhtidel ja õpetajatel mõista, kuidas noored mõtlevad ja suhtuvad kodanikukohustustesse, demokraatiasse, ning millised on nende teadmised ja oskused selles valdkonnas. See omakorda võimaldab koolidel ja õpetajatel paremini kujundada õppekavasid ning arendada meetodeid, mis aitavad noortel saada paremaks kodanikuks ja osaleda rohkem ühiskonna elus.

Kutsume üles aruannet lugema ka õpilasi, miks mitte kasutada seal leiduvaid andmeid ka oma uurimistöös. Uurimisideid saab aruandest omajagu, alustades koolikliima aspektide väljaselgitamisest kuni kooli õppekava analüüsini raportis leiduvate teemade lõikes – endale huvitava vaatenurga leiab sealt soovi korral igaüks.

Uuringu ICCS 2022 Eesti aruannet on tervikuna võimalik lugeda HTM-i lehelt.

Maarja Tinn

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esinaine, ICCS 2022 Eesti aruande kaastoimetaja, Tallinna Ülikool

Meril Ümarik

ICCS 2022. aasta uuringu juht Eestis ja aruande toimetaja, Tallinna Ülikool


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!