Narva suurfoorum „Õpime koos!“

21. dets. 2023 Aet Rauk Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste tudeng - Kommenteeri artiklit
Arutelu kõnejuht oli Marju Lauristin. Osalesid Kohtla-Järve endine linnapea Virve Linder, Narva volikogu Eesti200 saadikurühma liider noorpoliitik Denis Lartšenko, õpetajate nõustaja Mihhail Mogutov, režissöör Aljona Suržikova ja Reforminoorte Tallinna piirkonna juhatuse liige Andrei Terekhov. Foto: Eesti Haridusfoorum

MTÜ Eesti Haridusfoorum korraldas 17. ja 18. novembril Narvas suurfoorumi „Õpime koos!“, kus arutati kooli ja kodu koostöövõimalusi eestikeelsele haridusele ülemineku tingimustes.

Enne foorumit korraldati küsitlus, millega selgitati inimeste ootusi ja hinnanguid eestikeelsele haridusele ülemineku kavale. Küsitlusele vastanute seas oli nii eesti- kui venekeelseid lapsevanemaid, õpetajaid, koolijuhte, haridustöötajaid ja eksperte.

Vene kooli õpilane ja õpetaja tunneb teatavat isoleeritust

Haridusminister Kristina Kallas rõhutas oma ettekandes võrdse hariduse võimaldamise olulisust ning andis ülevaate sellest, kus reformiprotsessis parajasti asutakse, milliste probleemidega tuleb selle käigus tegeleda.

NB! Ministri ettekande videosalvestust saab vaadata Facebooki lehel. Tema esinemine algab video 50. minutil.

Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar tõi välja probleemid, mis on tingitud Ida-Virumaa etno-demograafilisest asukohast. Ta märkis, et venekeelsel elanikkonnal on vähe teavet selle kohta, kuidas eestikeelne õpe tegelikult toimub.

TLÜ dotsent Maria Erss ja TLÜ doktorant Liudmila Zaichenko andsid ülevaate eesti ja vene koolikultuuri erinevustest, tutvustasid õpilaste ja õpetajate kogemusi ning venekeelsete õpetajate kultuurilist identiteeti. Selgus, et eesti õpilased hindavad oma tegevusvõimekust kõrgemalt kui vene õpilased, neil on õppetöös rohkem valikuid ning nad tunnevad suuremat õpetajate tuge. Vene koolides on rõhk kollektiivsusel, eesti koolides individuaalsusel. Õpetaja on vene koolis autoriteet, samas eesti õpetaja on seda rolli kaotamas. Eesti õpilasel on rohkem võimalusi tegutseda ka väljaspool kooli (näiteks töökogemuse saamine). Nooremad vene õpetajad on eesti keelele ülemineku pärast vähem mures kui staažikad. Vene õpetajatel on tunne, et neid ei kaasata piisavalt uuendusprotsessidesse, neile ei jagata küllaldaselt infot ja neil on eesti õpetajatega võrreldes vähem vabadust.

Ida-Virumaa noored mõistavad eesti keele oskuse tähtsust

Esimese foorumipäeva lõpetas paneelarutelu, mis otsis vastust küsimusele, mida annab eestikeelne haridus vene noorele ja venekeelsele kogukonnale tervikuna. Arutelust võtsid osa Kohtla-Järve (nüüd juba endine) linnapea Virve Linder, Narva volikogu Eesti200 saadikurühma liider noorpoliitik Denis Lartšenko, õpetajate nõustaja Mihhail Mogutov, režissöör Aljona Suržikova ja Reforminoorte Tallinna piirkonna juhatuse liige Andrei Terekhov.

Leiti, et väga oluline on õpilastele antav vabadus ja valikuvõimalus. Aljona Suržikova näeb siin suurt erinevust vene- ja eestikeelsete koolide vahel. Mihhail Mogutov tõi välja mitmekultuurilisuse mõiste, mis eeldab erinevuste aktsepteerimist ja mõistmist. Denis Lartšenko arvates ei määra keel identiteeti. See on vaid osa sellest. Virve Linder vastuseisu eestlaste ja venelaste vahel ei näe. Andrei Terekhov lisas juurde mitu positiivset näidet sellest, kuidas eesti keele oskus annab vene noortele suuremaid võimalusi ühiskondlikust elust osa võtta.

Idavirumaalased tunnevad vajadust suurema toe järgi

Suurfoorumi teisel päeval andis Marju Lauristin põhjaliku ülevaate enne Narva foorumit läbi viidud küsitluse tulemustest. Sealt selgus, et kuigi valmisolek eestikeelsele haridusele üleminekuks on venekeelses kogukonnas märgatavalt kasvanud, ollakse siiski mures, kuidas seda plaanitud tempos teha õnnestub. Vene lapsevanematel on tunne, et neil pole piisavat infot ülemineku etappidest. Lisaks tundsid küsitlusele vastanud suurt muret hariduslike erivajadustega õpilaste pärast. Vastustest kumas läbi ka mure võimalike kultuuri- ja väärtuskonfliktide pärast. Tartu Ülikooli käitumispsühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg andis oma ettekandes nõu, kuidas üleminekuga kaasnevate muutustega psühholoogiliselt toime tulla.

Järgnes arutelu laudkondades, kuhu kuulus nii lapsevanemaid, vene ja eesti koolide õpetajaid, tudengeid, ministeeriumi esindajaid, koolijuhte, haridusteadlasi jt. Arutelu käigus tehti ettepanekuid, kuidas saavutada turvaline ja koostöine üleminek eestikeelsele haridusele.

Üksmeelselt leiti, et kõige tähtsam ressurss on vene lapsevanemate usaldus koolide suhtes ning koolide ja perede vastastikku toetav koostöösuhe. Õpetajad peavad oluliseks täielikku informeeritust, vajalike õppemeetodite ja selleks puhuks kohandatud õppevahendite olemasolu ning nii eesti- kui ka venekeelse tugipersonali olemasolu. Oluline on julgustava ning järjepideva õpetaja eeskuju. Et võidelda müütide ja eelarvamustega, tuleks õpilastele näidata kultuuride mitmekesisust, sealhulgas viia läbi projektõpet, kus õpilane tutvustab kaasõpilastele oma kodukultuuri ja traditsioone. See aitab suurendada mõistmist ja empaatiat, kasvatada sallivust, sealt edasi loodetavasti vähendada ka koolikiusu.

Leiti, et vene lapsevanematele võiks anda võimaluse mõnd koolitundi veebis jälgida. Regulaarselt peaksid toimuma õpetajate ja vanemate kohtumised ning kooli korraldatud teabepäevad. Koolitused nii eesti keele kui kultuuri õppimiseks aitaksid mõtestada riigikeele õppimise vajalikkust. Motiveeriv oleks kuulda keeleõppega seotud edulugusid.

Kool saab anda õpilasele eduelamusi, leida sõpruskoole eestikeelsete koolide seast, õppetegevust planeerides ja läbi viies tutvustada lastele võimalusi, mida eesti keele oskus neile annab. Koolikeskkond peaks igati keeleõpet toetama – n-ö rääkivad seinad. Õpilastele tuleks pakkuda ka võimalust osaleda mitmekeelsetes laagrites, kus eesmärk ei ole mitte eesti keele õppimine, vaid pingevabalt koos olemine. Vahetusperedes elamine ja vahetusõpilasena eestikeelses koolis õppimine ning n-ö lapselt lapsele õppimine aitaks nii keelt omandada kui ka kultuuri mõista. Muudest rahvustest õpilasi tuleks kaasata ka kodutütarde, skautide ja noorkotkaste tegevusse ning eestikeelsetesse huviringidesse ja kultuuriüritustesse.

Digitaalsed võimalused aitavad nii vanemate, õpilaste kui õpetajate eesti keele oskust arendada ning kultuuridevahelist suhtlust luua ja tihendada. Leiti ka, et kultuuriõpe peab algama juba lasteaias.

Hoolitsegem iga lapse ja tema pere koolirõõmu eest!

Suurfoorumi ettekanded ja kokkuvõtted leiab huviline siit. Esimese päeva videosalvestust saab järele vaadata Eesti Haridusfoorumi Facebooki lehel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!