Teavad õnne valemit

Juba viieteistkümnendat korda tunnustas Tartu Ülikooli eetikakeskus koole ja lasteaedu eeskujuliku töö eest väärtuskasvatuse edendamisel.  Kõrgeima tunnustuse, rändauhinna ja 2023. a väärtuskasvatuse kooli tiitli pälvis Hagudi Põhikool ning väärtuskasvatuse lasteaia tiitli Tallinna Päikesejänku lasteaed.  

Rändauhinnaks on dolomiidist karikas, mille sisse pannakse igal aastal kasvama uus puu, mis jääb tunnustatud kooli ja lasteaeda. Nagu laps, nii vajab ka puu hoolivat keskkonda ning enda võimaluste ja vajadustega arvestamist. Karika annavad võitjatele üle eelmise aasta laureaadid, kes omalt poolt ka soovitusi jagavad.

„Oleme hoolsasti hoidnud seda karikat, see on meid motiveerinud olema veel paremad inimesed,“ pöördusid Jõhvi Gümnaasiumi esindajad Hagudi Põhikooli poole. „Nüüd on teie kord hoida väärtusi, mida jagada ka teistele. Tanel Padar otsib oma laulus õnne valemit ja saladust. Meie nüüd teame ja tahame ka edasi anda.“

Parima väärtuskasvatuse lasteaia tiitli pälvinuid oli mullu kaks: Viljandi valla Päikesekiire lasteaed ja Kiiu Kiigepõnni lasteaed. Karikat üle andma tulnud Päikesekiire esindajad ütlesid, et on karikat rõõmuga jaganud oma kolme lasteaia (Päri, Pärsti ja Puiatu) vahel. 

„Meid on saatnud inglise vanasõna „Kui üks töö on väärt tegemist, siis hästi tegemist“. Karikas on raske, aga sel on imelised võlud. Võtke aega seda sündmust tähistada oma meeskonnaga.“

Uuring kinnitas visiooni

Mõlema võitja soov on olla koht, kus inimesed on õnnelikud.

Hagudi Põhikooli eneseanalüüsis on kirjas, et nende majas julgustatakse avatult suhtlema, küsimusi esitama, koostööd tegema ja eksimagi ning pakutakse mitmekesiseid õppimisvõimalusi, mis aitavad avastada huvisid ja kirge. Väärtusarenduse teemadega tegelema hakates tabas neid heureka tunne.

Hagudi Põhikool tahab olla õnnelike laste kool. Direktor Lea Vendik ja õppealajuhaja Liia Moorits meenutasid, et kui nad olid mitu aastat selle visiooni ellurakendamiseks tööd teinud, tundus õige aeg uurida, kui õnnelikud ollakse − kas lapsed ikka ka seda õnne tunnevad. 

„Saime teada, et enamjaolt on meie lapsed õnnelikud,“ lausus Vendik. „Uuringust tuli välja mitu aspekti. Üllatav oli, et koolivaheajal laste õnnelikkuse tase ei tõusnudki, meie eeldasime vastupidist. Pigem olid lapsed koolis käies õnnelikumad kui vaheajal. See oli väga tore. Oleme õnnelike laste kool!“

Kas teie kool lükkab siis ümber üldlevinud jutud, et Eesti lapsed on õnnetud?

Liia Moorits: „Pigem on asi selles, et on neid, kes ei taha õppida, aga kellele koolis ikka meeldib käia. Kui kool väärtustab õpilast, siis ta tahab seal majas olla. Kas või peidab end kuskile, aga kooli tulla tahab. Me laseme lastel rahulikult olla.“

„Kuuluvustunne on oluline,“ lisas Lea Vendik. „Kriiside ajal on lapsed tajunud, et kool on koht, kus nad on oodatud.

2010. aastal, kui hakkasime arengukava tegema, soovitas üks lapsevanem sinna lisada, et mõõdame õpetajate ja töötajate õnnetunnet. Hakkasime seda valemit koostama, aga tulemuseni ei jõudnud. Lõpupeol ütlesin sellele lapsevanemale, et tal on üks võlg: õnnevalemit ei ole kirjas. Tema vastas, et saab ju iga päev last kooli tuues ja koju viies sellest tundest aru. Nagu karupoeg Puhh ütles: armastusest ei ole vaja rääkida, seda on vaja tunda.“

Kui õnnelike laste kooli visioon loodi, tekkis küsimus, kas õpetajad ei peagi õnnelikud olema. Ühiselt leiti, et kui laps on õnnelik, on seda ka õpetaja. 

„Õnnelike inimestega on hea tööd teha. See, mis altpoolt tuleb, kastab mind ka,“ ütleb Vendik.

Julgus proovida ja eksida

Tallinna Päikesejänku lasteaia eneseanalüüsis märgitakse, et nende missioon on luua üheskoos õnnelik lapsepõlv, turvaline ja kaasaegne keskkond mitmekülgseks arenguks. Vajadusest midagi muuta hakati uurima laste soove. Oluline on, et kaasamine poleks mitte näiline, vaid päris. Tuleb julgeda proovida teha midagi teisiti, mitte keskenduda ainult takistustele ja küsida endalt, miks mitte. Peab julgema ka eksida ja teha plaanidesse muudatusi. 

„Kui lapsed tunnevad, et saavad otsustamisel kaasa lüüa, paistab nende silmist rahulolu. Ajavad nina püsti, et olid otsuse juures ja nendegi arvamus on oluline. Nad on õnnelikud, kui neid kuulatakse,“ rääkisid Päikesejänku direktor Signe Tamm ja õppealajuhataja Triin Ruus.

Kuidas oma väärtusi jagada?

„Jagada saab siis, kui meilt küsitakse ja tahetakse meie väärtusi omaks võtta, edasi minna ja nendega tööd teha,“ lausus Signe Tamm. „On tähtis, millise kuvandi me loome õpetajaist meedias. On üks tähenduslik Õ − õnnelik õpetaja. See Õ on meile nii omane ja kallis, et paneks ta lausa teeristi püsti. Et iga õpetaja mõtleks ka hommikul, mil tee on täis tuisanud, et tal on maailma parim amet. Kui ma suudan end hommikuti niimoodi turgutada, et võtan selle Õ mitte ainult kukile, vaid see on mul ka taskus ja põues, saadab õnn mind igal pool. Ja kui iga õpetaja kasutaks oma häält − instrumenti, mis talle on looduse poolt antud –, ei peakski me koostama õpikuid, vaid õpetaja ise oleks vahend, kes annab tarkused edasi.“

Endasse vaatamise eas

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolide ja lasteaedade väärtusarenduse nõustaja Helen Hirsnik meenutas, et 2009. aastal jagas eetikakeskus esimest korda tunnustust selle eest, et koolid ja lasteaiad endasse vaatasid. Nüüdseks on seda tehtud 15 aastat. 

„15-aastane nooruk on just endasse vaatamise eas ja ennast leidmas, see on tõeline sisekaemuse aeg,“ märkis Hirsnik.

Tänavune tunnustamisprotsess oli võrreldes varasemaga muutunud. Tiitlile said kandideerida ainult need koolid ja lasteaiad, kes olid juba varem tunnustusprogrammis osalenud. Esmakordsed kirjutajad ja programmiga liitujad tegid esimesi katsetusi väärtusarenduse analüüsi teemal septembrist detsembrini ning saavad võimaluse tiitlile kandideerida järgmisel aastal.

Endiselt on tunnustusprogrammis kesksel kohal fookusteema väljaselgitamine, kriitilise sõbra olemasolu, kirjalik ja kohtvisiitide käigus saadud tagasiside ning eneseanalüüs.

Tunnustusprogrammi siht on arendada koolide ja lasteaedade väärtusarenduse pädevust ja tõenduspõhise eneseanalüüsi võimekust, toetada neid teadlike valikute ja arendustegevuste tegemisel, koguda koolide-lasteaedade häid praktikaid koostöövõrgustiku kaudu.

„Väärtusarendus on ringikujuline protsess, see läheb kogu aeg edasi. Tunnustame, paitame ja kiidame,“ lausus Hirsnik.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustatud koolid ja lasteaiad

• Hea kooli eksperdi tiitli pälvisid 2023. a Kivilinna Kool juhtimise vallas ning Nissi Põhikool õppe- ja kasvatustöö vallas.
• Hea kooli edendaja tiitli pälvisid Hagudi Põhikool, Tabivere Põhikool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Jüri Gümnaasium ja Türi Põhikool. 
• Hea kooli teerajaja tiitli pälvis Kõpu Põhikool. 
• Hea lasteaia eksperdi tiitli said Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu kasvamist ja arengut toetava keskkonna valdkonnas ning Tartu eralasteaed Terake lapse arengulise vajaduse valdkonnas. 
• Hea lasteaia edendaja tiitli pälvisid lasteaed Neeme Mudila, Tabivere lasteaed Rõõmula, Viljandi valla lasteaed Päikesekiir, Tallinna Päikesejänku lasteaed, Tartu lasteaed Kannike, Tallinna lasteaed Sipsik ja Tabasalu Teelahkme lasteaed. 
• Hea lasteaia teerajaja tiitli pälvis Tallinna Vormsi Lasteaed. 
• Juba neljandat aastat pakkus Tartu Ülikooli eetikakeskus kooli- ja lasteaiapidajatele võimalust teha kaasa väärtuspõhise hariduse programmis. Iga osaleja koostas eneseanalüüsi, mis toetab haridusasutuse juhti teadlike valikute tegemisel hariduselus ja arendustegevuse planeerimisel.
  Väärtuspõhise hariduse teerajaja tiitli pälvisid väärtuspõhise haridusruumi loomise eest kolm haridusasutuse pidajat: Katrin Parve Saku Vallavalitsusest, Maria Laanemäe Jõhvi Vallavalitsusest ja Tiia Kallastu Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusest. 

Tiitleid jagati Tartu Ülikooli eetikakeskuse 16. väärtuskasvatuse konverentsil „Väärtusruum – koos loome ja hoiame oma“. Konverentsiprogrammi keskmes oli ühise väärtusruumi kujundamine koolis ja lasteaias. Autasud anti välja programmide „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ raames. 

Tunnustusprogrammi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ 2021.–2026. aasta jätkuprogrammi raames. 

Allikas: TÜ eetikakeskus