Veebiväljaande kommentaarium vajab modereerimist
Veebiväljaande kommentaarium võiks olla avaliku arutelu üks olulisi sünnikohti. See võiks olla virtuaalseks ruumiks, kus kodanikud arutlevad tõstatatud teemade üle, laiendavad neid ja arendavad edasi. Samuti võiks kommentaarium olla koht, kust saab oma tööle tagasisidet veebiväljaande toimetus. Ja saab ka uusi ideid uuteks kajastamisväärilisteks teemadeks.
Kommentaariumide tekkimisel seati sellele kõrgeid ootusi, sest kommentaarium on avatud kõigile, kellel on tehnilised vahendid interneti kasutamiseks ning kes oskavad kirjutada ja lugeda. Demokraatia eestkõnelejad arvasid, et kommentaarium on tõeline kõiki kaasava arutelu turuplats, mis annab demokraatiale veel tugevama aluse kõige erinevamate inimeste ja ideede kaasatuse kaudu.
Need olid ootused. Tegelikkus on ootustest omajagu erinev. Kommentaarium ei toimi avaliku argumenteeritud arutelu foorumina kuigi hästi ja samuti ei ole see uudistetoimetusele hinnatud tagasiside kanaliks.
Kirjaliku suhtluse keerukus
Kirjalik kommunikatsioon erineb suulisest kommunikatsioonist mitmes mõttes. Kirjutaja on piiratud sõnade ja kirjamärkidega ning kogu suulise kommunikatsiooni arsenali ei saa kasutada selleks, et mõtet ja kirjutaja kavatsust veel paremini kommunikatsiooni panna. Mõelge näiteks lausele „Hästi, ma teen selle ära“. Suulises suhtluses võib sõna „hästi“ kõlada entusiastlikult, rõõmsalt. Aga seda võib öelda ka südamepõhjast kaasneva ohkega. Kirjutades ei ole tonaalsust näha. Kriitilist märkust ei saa mahendada pehme hääletooni ja sõbraliku naeratusega.
Just kommentaariumide tekkega märgati, et kirjalik kommunikatsioon on suurele hulgale inimestest ületamatult keeruline. Kommentaariumist sai kiiresti sõimlemise ja üksteisele halvasti ütlemise paik. Näis, et äkitselt tekkis inimestel, kes ütlevad halvasti, kritiseerivad ja lahmivad, oma koht, kus elada välja frustratsiooni ja kibestumust.
Esialgu arvati, et julgust halvasti öelda õhutab takka võimalus teha seda anonüümselt. Nüüd aga teame, et mittekultuurset suhtlust näeme ka siis, kui kommenteeritakse oma nime alt. Üldjuhul ei ole selline suhtlus eesmärgipäraselt pahatahtlik, kommenteerija ei taha ilmtingimata, et tema väljendusviis oleks solvav või õel. Selle taga on tihti oskuste puudumine. Kommenteerijal puudub oskus mõelda sõnumi vastuvõtuviisidele – sellele, kuidas sõnumi saaja võib sõnumit dekodeerida. Neid viise on alati rohkem kui üks.
Kommentaariumis tuleb eriti selgelt esile, et kui suulises, mitteverbaalsete vahenditega pehmendatud kommunikatsioonis võime enam-vähem kannatada ära inimesed, kes väljenduvad ebameeldivalt ja destruktiivselt, siis kirjalikus suhtluses süttitakse lihtsamini. Emotsionaalsus on kirjalikus kommunikatsioonis tõeline püssirohutünn, millest võib sündida suur tüli. Kirjalik eneseväljendus on keeruline, sest see nõuab kirjutajalt oma emotsioonist distantseerumist. Konstruktiivseks ja edasiviivaks sõnastuseks on vaja näha vaeva, jätta emotsioon maha ja mõelda end vastuvõtja asemele. Olemata seda uurinud, arvan, et kommenteerijad ei loe enne või pärast postitamist oma kommentaari korduvalt üle ega mõtle pikalt sellele, kuidas teised seda tajuda võiksid. Aga seda võiks teha.
Kommentaariumi peab modereerima
Kommentaarium on veebiväljaande osa, mille sisu eest vastutab toimetus. Seda on väitnud ka Euroopa kohus, otsustades Delfi kommentaariumis toimunu üle. Teadusuuringud näitavad, et kommentaariumis on tavaliselt vaid kuni kümnendik asjakohaseid kommentaare. Asjakohaste all mõtlen teemat laiendavaid ja sisuliselt kaasa rääkivaid postitusi. Seega peaks toimetaja lugema läbi sada postitust, et leida kümme sisulist. Ajakulu ei tundu olevat seda väärt.
Suurem osa postitustest on tavaliselt väga nõrgalt või üldse mitte seotud artikli teemaga. Näiteks võivad postitajad „arutada“ autori personaalküsimust või sõdida omavahel. Samuti leidub veebiväljaannetes hulk kommentaare, mis sisaldavad kellegi kinnismõtet, mida kommenteerija postitab, sõltumata artiklist ja teemast, iga artikli juurde. Kommentaariumis ei toimu sisuline arutelu, vaid toimub omavaheline verbaalne võistlus ja ärapanemine. Samuti enesenäitamine.
Mitteasjakohast kommunikatsiooni õhutavad omakorda nii internetitrollid kui ka automatiseeritud botid, mis külvavad segadust ja õhutavad viha. Demokraatliku aruteluruumi kavandatud tugevus – avatus kõigile – töötab enda vastu, sest viha ja vaenu õhutamisega lähevad kaasa ka inimestest kommenteerijad. Sest emotsionaalsus on sütitav.
Postituste modereerimine on nii avalikkuse kui ka toimetuse enda huvides. Aruteluruumis korda hoides on võimalik hoida kontrolli all destruktiivseid hääli ja tugevdada arutlevaid seisukohti. Viimastest on kasu selleks, et käsitletud teema saaks juurde nüansse, et seda vaadeldaks kõigi võimalike nurkade alt.
Toimetus ei pea andma võimalust solvata ja sõimata neid, kes veebiväljaandes kirjutavad, või neid, kellest kirjutatakse. Ebasobivaid kommentaare eemaldades hoiab toimetus oma aruteluruumi puhtana. Kommentaarium on toimetuse kodu, kus kehtivad toimetuse reeglid. Kui toimetus ei hinda kommentaari sobivaks, võib ta selle eemaldada. Nagu meie inimestena viskame oma kodust välja karjuva ja räuskava külalise. Minu kodu ei pea olema kellelegi enda väljaelamise kohaks.
Kuidas kommentaariumi modereerida
Toimetus peab eemaldama ebaviisakad ja vaenu külvavad kommentaarid, toetama kultuurse suhtluse teket. Ideaalis võiks toimetus oma arvamusruumis osalejaid koolitada, kuidas edasiviivalt arutleda. See on demokraatia tervisele kasuks, kui on rohkem neid, kes oskavad asjatundlikult ja põhjendustega toestatult kaasa rääkida. Nii sünnivad ka meid kõiki puudutavad kvaliteetsemad otsused.
Kuna kommentaarium on uudismeedia laiendus, mille esmane funktsioon ei ole anda toimetusele või autorile tagasisidet, vaid mis võimaldab arutelu laiendada, siis ei ole kujunenud artiklite autoritel, sh ajakirjanikel harjumust kommentaariumis arutlejatele vastata. Mitmel põhjusel pole see isegi soovitav. Nimelt võtab vastamine ära palju aega – ajakirjanik kirjutab päevas mitmeid artikleid ja iga uus teema vajab tema täit tähelepanu. Samuti ei ole ajakirjanduse kiire töötempo puhul võimalustki jätkata teema peale mõtlemist pärast selle avaldamist, sest pidevalt lisanduvad uued kajastamist vajavad teemad.
Kommentaarium aga elab oma rütmis. Kuigi esimesed kommentaarid saabuvad tavaliselt mõned sekundid pärast loo nähtavaks tegemist, tuleb neid sinna juurde veel päevi ja mõnikord ka nädalaid pärast loo avaldamist. Tänapäevane ajakirjaniku tööprotsess ei näe ette tagasiminemist vanade materjalide juurde veel nädalaid või kuid hiljem. Seega võivad kommenteerijad rahulikult ajada kommentaariumis oma asja.
Internetis kommenteerimine on osaliselt isereguleeruv, nagu iga inimestevaheline suhtlus. Kommenteerijad kutsuvad üksteist ise korrale, sest praeguseks on juba kujunenud arusaam heast veebisuhtlusest. Sotsiaalmeedia gruppides on seejuures lihtne moderaatoritel keelata ebasobivad kommentaarid ja visata välja pidevalt reegleid rikkuvad kasutajad. Sama teeme ju inimestena ka internetivälises elus – meil on mõtteliselt sõnastatud hea käitumise reeglid ja kes nende vastu eksib, saab karistada. Inimühiskonnana koos elades on teistmoodi mõeldamatu. Veebiväljaande kommentaariumis peab ebasobivat käitumist sanktsioneerima kommentaariumi moderaator.
Kui toimetusel on ressursse, siis võib kommenteerijatele õpetada viisaka ja konstruktiivse kirjaliku kommunikatsiooni põhimõtteid. Aga selge on ka see, et see ei ole toimetuse ülesanne. Õpetamistöö on ajamahukas, eeldab järjepidevust ja nutikat metoodikat. Toimetustel ei ole selleks aega ega ettevalmistust. Ajakirjanduse ülesanne on tõstatada teemasid, sõnastada probleeme ja näidata protsesse – initsieerida arutelu. Kui toimetajad lähevad ise kommentaariumides aktiivselt arutlema, siis jääb nende põhitöö tegemata. Meie toimetused on väikesed ja selleks pole jaksu. Minimaalne, mida toimetus kommentaariumiga teeb – eemaldab ebasobivad kommentaarid. Hoiab n-ö sanitaarmiinimumi.
Veebiväljaandes arutlemise reeglid sõnastab veebiväljaande toimetus. Tavaliselt eemaldatakse solvangud ja laim kellegi kohta ja ebatsensuurse väljendusviisiga postitused. Toimetusel on eemaldamiseks õigus, sest see on ruum, mille eest nemad vastutavad. Nagu öeldud, on olemas ka Euroopa kohtu otsus, mis lausa ütleb, et reeglite sõnastamine ja nendest kinnipidamise jälgimine on väljaandja ülesanne. Kui reeglid on kommenteerima asujatele üheselt sõnastatud, on toimetusel õigus nende alusel arvamusruumi korrastada. Me kõik soovime ju osaleda viisakas ja sisukas suhtluses.
Alustada tuleb tõigast, et modereerimise asemel hakkaksime kasutama otsesõnu tsenseerimist ehk eestipäraselt kohitsemist.
Ei hakka pimesi seda vajadust eitama, kuid siis peaks ka kohe pealkirja all/juures olema suures kirjas märge: KOHITSETAV.
Loodan et seda kommi ei kohitseta.