7 päeva streigini. Miks lasteaiaõpetajad streigivad?

15. jaan. 2024 Anna Sõõrd Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse nimel - Kommenteeri artiklit
Foto: Õpetajate Lehe arhiiv

22. jaanuaril alustavad tähtajatut streiki üldhariduskoolide õpetajad ning 24. jaanuaril algab alus-, kutse- ja huviharidusasutuste töötajate toetusstreik. Lasteaednike toetusstreigi eesmärk on juhtida vabariigi valitsuse ja juhtivpoliitikute tähelepanu olukorrale alushariduses ning panna nad pikemalt ette mõtlema ja mõistma, et praegu veel on võimalik midagi päästa.

Haridusandmete portaali Haridussilm värske info kohaselt on Eestis ligi 600 lasteaeda, kus töötab umbes 8000 õpetajat ja käib 70 000 last, kellest sõltub meie riigi tulevik. Kõik saabki alguse lapsepõlvest. Kvaliteetne alusharidus aitab ennetada paljusid probleeme koolis ning annab vajalikud oskused kogu eluks. Kõik haridustasemed on oma töö sisu ja töökorralduse poolest väga erinevad, samas võrdselt tähtsad, mistõttu tuleb tagada kõigi õpetajate palgatõus, alusharidusest kuni kõrghariduseni. Hariduse kvaliteet tervikuna peab olema riigi prioriteet. Riigil ei ole kunagi liiga palju raha ning otsus, kuidas seda kasutada, sõltubki just prioriteetidest.

Omavalitsustes, kus õpetajate töötasu alammäär on tõstetud või kavatsetakse tõsta Eesti keskmise palga tasemele, on lasteaiaõpetajatelt küsitud, miks nad üldse on otsustanud streikida, kui nende koduvallas on kõik hästi. Paraku ei pruugi see nii jääda. Palju sõltub kohaliku omavalitsuse otsustajate/poliitikute eelistustest ja otsustest. Poliitikud tulevad ja lähevad ning kõik võib muutuda. Lasteaiaõpetajatel puudub praegu palgakindlus.

Lasteaednikud streigivadki eeskätt soovist toetada solidaarselt kooliõpetajaid, kelle töötasu alammäär jääb praegu alla Eesti Haridustöötajate Liidu üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära nõude 1950 eurot kuus. Lubadusest tõsta õpetaja palk vähemalt Eesti keskmisele tasemele on taganetud juba vähemalt viimased kümme aastat! Lasteaiaõpetajate hinnangul on elementaarne, et õpetaja saab teiste kõrgharidusega töötajatega võrdset palka. Praegu on see 25% madalam. See karm fakt on põhjustanud olukorra, kus kogenud õpetajad lahkuvad töölt, noori eriti juurde ei tule ning õpetajaameti maine aina langeb. Kui lasteaednikud liituvad toetusstreigiga üldhariduskoolide õpetajate toetuseks, toetavad nemad omakorda lasteaiaõpetajaid, kui valitsus otsustab lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate palgast lahti siduda, mis ongi praegu lasteaiaõpetajate suurim mure. Nii tekiks sarnane olukord, nagu oli Eestis enne 2017. aastat, mil lasteaiaõpetajate palgad erinesid piirkonniti lausa kolm korda. Lasteaednike jaoks on äärmiselt oluline, et nende töötasu oleks jätkuvalt kooliõpetaja alampalgaga seotud. Lasteaiaõpetaja on õpetaja ning lasteaed on haridusasutus, kus töötavad kõrgharidusega inimesed, oma ala asjatundjad ja professionaalid nagu kooliski. Järjest on lasteaiale lisandunud tööülesandeid ning õpetaja töö ei mahu enam ammu 35-tunnise töönädala sisse, lisatööde tasustamiseks aga puudub raha.

Selle nimel, et lasteaedniku eriala mainet tõsta ning väärtustada neid võrdselt teiste kõrgharidust omavate spetsialistidega, on palju tööd tehtud. Nüüd on oht, et see kõik võidakse tühistada.

Riik on varasemalt omavalitsusi lasteaiaõpetajate palgatõusuga kaasaminemisel toetanud ning praegu on lasteaiaõpetaja palga alammäär seotud kooliõpetaja palga alammääraga, mille järgi on magistriharidusega lasteaiaõpetaja töötasu kooliõpetaja omaga võrdne ja bakalaureuseharidusega õpetaja töötasu 90% sellest, mis tagab ka lasteaiaõpetajate töötasu püsimise õiglasel tasemel. Alates 2018. aastast ei ole riigi tasandustoetus kohalikele omavalitsustele tõusnud. Mitmed KOV-id on olukorras, kus nad ei suuda omapanuse suurenemise tõttu tagada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega sarnast palgatõusu ning kaaluvad lasteaiaõpetaja palga kooliõpetaja palgast lahti sidumist.

Leiame, et kõigil asjaosalistel tuleb pingutada, et lasteaia- ja kooliõpetaja töötasu seotus säiliks. On vaja, et riik tuleks kohalikele omavalitsustele appi ja töötaks välja uued toetusfondi meetmed, tänu millele on võimalik pakkuda kogu riigis kvaliteetset alusharidust.  

Täismahus artiklit saab lugeda 23. jaanuari Õpetajate Lehest.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!