Aga nüüd aitab!

30. jaan. 2024 Martin Medar Kose Gümnaasiumi direktor - 9 kommentaari

Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar
Riigikogu ees 22. jaanuaril.

Martin Medar.

Head poliitikakujundajad, õpetajad, haridusvaldkonna spetsialistid, õpilased, lapsevanemad ja kõik tänase sündmuse toetajad!

Me oleme kogunenud täna siia, et avaldada oma arvamust. Oleme siin, sest õpetajaskonda teeb nõutuks olukord, kus aasta-aastalt on lisandunud kohustusi ja ülesandeid, mis ei ole juba ammu töötasuga võrreldav. 

Tegelikkuses on haridusvaldkonna probleemid veelgi laiemad. Täna me loome homset tulevikku õpetajatega, keda meil ei ole piisavalt, kellest juba täna on ligi 10% pensioniealised. Sellega tuleb arvestada – sest nii see lihtsalt on. Meil on vaja tegeleda õpetajate järelkasvu küsimustega. 

Täna me seisamegi siin, et ka 20 aasta pärast oleks meil koolides tunde andmas haritud ja targad aineeksperdid. Homme oodatakse tööturule inimesi, kes oleksid kvalifitseeritud tippspetsialistid, insenerid, arstid, programmeerijad jt. Kes neid õpetab? Kui me tahame ehitada tarka riiki, kus on targad ja haritud inimesed, siis me peame looma selleks eeldused ja tegema seda juba nüüd. Me seame õpetajale nõudmise olla eesmineja, kuid praeguse poliitikaga me oleme järelelonkijad.

Tänane tööseisak on samm, mida õpetajad ei peaks tavatingimustes tegema – te peaksite olema koolis, kallid õpetajad.

Tähelepanu!

Ma teen siinkohal üleskutse. Kose Gümnaasium võtab tööle insenerigraafika ja tehnoloogia õpetaja, programmeerimise õpetaja, eesti keele õpetaja, keemia- ja füüsikaõpetaja. Koormuseks on igaühel 35 tundi nädalas, millest kontakttunde klassi ees 21. Me oleme paindlik kool, tundide ettevalmistamine ja kodutööde parandamine ei pea toimuma koolimajas. Saate seda teha oma vabast ajast. Samuti saate peale meie tööpäeva teha teisi töid. Meie pakume teile töötasuks 1803 eurot brutos ehk 1433 eurot kuus kätte. See on meie 1,0 koormusega ametikoht. Aga meie oleme paindlik kool, meie võimaldame teha ka ületööd või õhtuti muud lisatööd, nt laste uurimistöid juhendada!

Millised on meie ootused: õpetajal peab olema magistrikraad, ta peab olema hea suhtleja ja motiveeritud koolis töötamiseks, tal peavad olema tugevad närvid, keeleoskus, juhiomadused ja ta peab olema äärmiselt empaatiavõimeline ning sõbralik inimene. Lisaks kohusetundlik, koostöövõimeline, ennastjuhtiv ja analüütilise mõtlemisega, kes on alati suunatud enesearengule. Ja ideaalne on, kui tal oleks varasem õpetamiskogemus. 

Kui suur on tõenäosus, et me need spetsialistid leiame? 

Paus …

Me ei seisa siin täna selleks, et rääkida ainult töötasust, vaid ka õpetajate koormustest ja õigusest elada jätkusuutlikult toimivana, et tagada meie lastele hea haridus.

Koolivõrk ei reguleeri ennast ise, seda peab reguleerima. Kui me hajutame vastutust, siis tänane olukord ei muutu, vaid me võime olla kindlad, et räägime nendel teemadel edasi 20 aasta pärast. Poliitikakujundajad ei saa koolivõrguga seotud vastutust panna üksnes kohalike omavalitsuste õlgadele. See ei ole jätkusuutlik ja on näha, et protsessid jäävad venima, sest kohalikud omavalitsused on erineva võimekusega. 

Poliitikakujundajad peavad looma kriteeriumid, kui suur võib olla gümnaasium: kas 50 õpilast, 75 õpilast või 100? Kui suur tohib olla kõige väiksem põhikool? Kui kaugel peab asuma lastele lähim algkool? Need on alused, mida omavalitsused vajavad otsuste langetamiseks. 

Õpetajad ei määra endale ise töötasu. Aga oma igapäevaelu toimetulekul sõltutakse siiski sellest. Sest ka õpetajal on pere ja vajadused, et ennast vaimselt ja emotsionaalselt taastoota. 

Õpetajale peavad jääma võimalused elada väärikalt – selleks on kaks tingimust: ta ei ole tööst kurnatud ja tal on sissetulek, mis elamist võimaldab. Kui õpetaja töötab ennast tühjaks, sest normid ja koormus on liiga suur, siis ei suuda ta oma tööd nautida ja põleb läbi ning lahkub koolist. See ongi põhjus miks me täna Riigikogu ees seisame. Õpetaja ülesandeks on sütitada õpilastes huvi õppimise ja teadmiste omandamise vastu, aga kui leek endal kustub, siis ta ei sütita ka õpilastes huvi. 

Me ei saa üles ehitada haridussüsteemi inimestele, kes käivad korraks koolist läbi. Õpetajaamet on elu kutse ja kvaliteetne haridus sõltub sellest, kas koolides on kvalifitseeritud ja motiveeritud inimesed.

Sel juhul me peaksime olema ühel nõul ka selles, et õpetajate palgatõus on hädavajalik, sest äraelamiseks ei pea ülekoormusel töötama või töötama lisaks põhitööle kusagil mujal. Õpetajate palgatõus on vajalik, et koolis oleksid pädevad, entusiastlikud ja noortele eeskujuks olevad ettevõtlikud inimesed.

Lõpetuseks tahan öelda, et mul on tunne, et me tahame riigina näidata ennast parema ja rikkamana, kui me tegelikult oleme, ja selle nimel oleme nõus murdma lubadusi ja õõnestama hariduse tulevikku. Aga kui on lubatud, siis see loob ka ootuse lubaduse täitmiseks. 

Eesti haridus on maailma parim haridus ja Eesti õpetaja on maailma parim õpetaja, seda sõltumata sellest, et õpetajate järelkasv pole piisav ja seetõttu on õpetaja koormus meeletu. Sõltumata sellest, et õpetajaid on riigi lubadustega üle külvatud juba mitukümmend aastat –, on meie koolid ja õpetajad olnud õpilase jaoks alati olemas. Oleme hakkama saanud ühiskonna aina suuremate väljakutsetega ja valimiseelsetest lubadustest tingitud sotsiaalse survega koolidele. 

Aga nüüd aitab! On kaua pingutatud, on kaua oodatud ja oodatakse lubaduste täitmist!


9 kommentaari teemale “Aga nüüd aitab!”

  1. Klassiõpetaja ütleb:

    5+ Kiitus eesti keele valdamise ja õpetajate mõistmise eest, hr koolijuht! Aitähhh!!!

  2. Asendusõpetaja ütleb:

    Asendusõpetajana olen näinud paljusid koole, klasse ja õpetajaid. See on reaalselt tervist kahjustav töö tänapäeval. Julgustan kõiki streikijaid ja nende toetajaid endale kindlaks jääma.

  3. Tiiu Lember ütleb:

    Palun teha õpetaja töötasu ametipõhiseks vastavalt omandatud haridustasemele, antud aines võimalikule tundide arvule, aine eripärale, tööstaažile.arvestada tööaja sisse aeg kontrolltööde ja tunnikontrollide parandamiseks kõigis ainetes õpilase kohta, klassijuhataja tööks kuluv aeg, õpilaste järelaitamiseks kuluv aeg, olümpiaadide, eksamite ette valmistamisekskonsultatsioonideks kuluv aeg, nüüd võtab palju aega e- kooli kasutamine, hinnete trükkimine, teadete edastamine. Kui klassis on vähe õpilasi,siis on aja kulu väiksem. ajakulu väiksem. Lisaks tundide ettevalmistusele kuluv aeg, mille õpetaja teeb kodus. Õpetaja ei pea seda koolis tegema. Õpetaja peaks koolist koju saama kell 15, kui tööpäev algab 9- st, mis teeb koolis olemiseks keskmiselt 6 tundi päevas Siis õpetaja ei põle läbi. Jääb aega ka enesetäiendamiseks.

  4. 30 aastat riigiettevõtte juht ütleb:

    Kõik artikli autori poolt kirjutatud on õige nii sisult kui keeleliselt.

    Meid aga tabab katastroof, kui töökohtadele ilmuvad praeguse juhtimise stiililt üle võetud lubadusi mittetäitvad töötajad.

    Streigiga on aeg juba otsa saanud. Oma suutmatusest tuleb aru anda eelkõige valijate ees. Nemad on otsesed ülemused riigijuhtidele. Tõsine töö on vaja teha koolide,lasteaedade ja samuti ka kõrgemate õppeasutustega.

    Ainult nii leiame me võimekaid töötajaid, kes tööd tehes oma lubadusi täidavad.

  5. Miina ütleb:

    Kui valitsus soovib õpetajate palgalubadusi aastaks 2027 täita, siis lihtne matemaatika ütleb, et aastal 2025 võiks palk olla 100%, 2026 110% ja 2027 120% keskmisest palgast. Kui selline leping sõlmida, siis õpetajad lõpetavad streikimise ning polegi vaja 10mln sellel aastal leida. Selline palk peab olema täistööajaga töötaval õpetajal. Pole mõtet arvutada õpetajate keskmist palka, sest enamus töötab suurema koormusega.

  6. Klassiõpetaja ütleb:

    Aitäh, väga põhjaliku ja suurepärase sõnavõtu eest!

  7. Eva ütleb:

    Idee!
    See streik tuleks katkestada ning alustada uuesti nädal enne riigieksameid!
    Näha ju on, et praegu ajab see kõik valitsejaid vaid muigama!

  8. jaan ütleb:

    Eesti reaalsust arvestades, kus meie majandus on Euroopa põhjas juba 2 aastat, hariduskriis on murdnud tänavale ja õpetajad valivad ikka Reformierakonda, – ei saa kuidagi nõus olla sellega, et ”eesti haridus on parim”…

  9. Sikka ütleb:

    Tahaks hüüda selle peale lauliku sõnadega:

    “Aga ükskord algab aega, kus kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama. Lausa tuleleeki lõikab, käte kalju kammitsasta. Küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma, Eesti põlve uueks looma.”

    Kallid õpetajad, pidage vastu, seda võitlust peab edasi võitlema!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!