DIGIEFEKTI SÕNUMID ⟩ Kestliku arengu toetamiseks tuleb ka andmeid ja tööriistu taaskasutada

23. jaan. 2024 Margus Pedaste Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor, „DigiEfekti“ projekti juht - Kommenteeri artiklit

Margus Pedaste.

Eelmisel aastal lõppes Tartu Ülikooli „DigiEfekti“ projekt, milles uuriti 13 kooli 3., 6. ja 9. klassi 956 õpilast. Uuringu tulemustest võib kasu olla õpetajatel, koolijuhtidel, lapsevanematel, hariduspoliitika kujundajatel ja kõige enam kas otse või kaudselt õpilastel. Seetõttu alustame igakuise „DigiEfekti“ sõnumite artiklisarjaga. Esimene artikkel keskendub sellele, et uuringute tulemuseks ei ole üksnes uued teadmised, vaid ka taaskasutatavad andmed ja andmekogumisvahendid.

Mis on avaandmed ja miks neid kasutada?

Kui varem peeti maailmas rikkuse aluseks naftat, kulda või muud materiaalset, siis tänapäeval räägitakse üha enam, et edu aluseks on andmed ja nende kasutamise oskus – andmekirjaoskus. Digiajastul tekib andmeid tohutus koguses ja nende väärindamine ehk mingite otsuste tegemisel väärtuslikuks muutmine on oluline oskus. 

Kahjuks kogutakse iga päev väga palju andmeid, mida lõpuks ei kasuta keegi või kasutatakse vaid korra kitsas ringis. Selle vältimiseks on hakatud haridusmaailma teadusprojektide juures rahastamise eeldusena ootama üha enam avaandmete publitseerimist. Eesti avaandmete teabevärava (https://avaandmed.eesti.ee/) järgi nimetatakse avaandmeteks tasuta kõigile vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks antud andmeid, mida saab kasutada äriliste ja mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks. Selles teabeväravas on juba üle 1800 andmestiku.

Olemasolevate avaandmete kasutamisel on palju eeliseid võrreldes ise andmete kogumisega. Esiteks võtab andmekogumine palju aega ja miks peaks seda kulutama, kui probleemi lahendamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks on andmed juba olemas. Teiseks võtab andmete korrastamine rohkelt aega ja miks peaks seda tegema, kui teised on valmistanud andmed ette ja võib kohe analüüsi juurde liikuda. Kolmandaks on andmeid õpetajatelt, lapsevanematelt ja õpilastelt kogudes vaja saada nende nõusolek ning nende eetika- ja andmekaitsenõuetega vastavusse viimiseks on tarvis omakorda teha palju tööd andmekogumisvahendite ja metoodikaga, mis võtab aega umbes pool aastat. Neljandaks on ebaeetiline minna uuritavatelt koguma andmeid, mis on juba olemas – iga küsimustik, test või vaatlus kulutab uuritavate väärtuslikku aega. 

Näiteks uuringu teostaja soovib, et sada õpilast täidaksid kuu aja jooksul kolm korda tunni lõpus kümneminutilise küsimustiku, mis kumulatiivselt tähendab igale õpilasele 30 minutit küsimustike täitmist ehk saja õpilase kohta 150 tundi. Lõpuks aitab avaandmete kasutamine tuua uuringutes rõhuasetuse andmetelt mõtlemisele – liiga sageli võib kõrvalt vaadates tunduda, et teadustöö on üks andmekogumise planeerimine, andmekogumise vahendite ettevalmistamine, valimi koostamine ja värbamine, andmete kogumine ja korrastamine. Teadustööks teeb ühe töö ikkagi probleemi püstitamine ja selle lahendamine teaduslikult korrektselt.

Millised andmed on kõigile kasutamiseks „DigiEfekti“ projektist?

„DigiEfekti“ projektis võeti sihiks, et kõikvõimalikud andmed saaksid mingil ajal anonüümitud kujul avaandmeteks. Seda olemegi teinud. Projekti veebilehel (https://digiefekt.ut.ee/) on tulemuste all esitatud suisa 17 andmekomplekti, näiteks digivahendite, -õppekeskkondade ja -sisu kasutamisest tundides, õpilaste interaktsioonist Opiqu e-õpikutega, õpiärevusest, sotsiaal-emotsionaalsetest oskustest, isiksuseomadustest jne kuni erinevaid andmestikke ühendava koondfailini välja. 

Kõik need on kättesaadavaks tehtud Tartu Ülikooli avaandmete kogumikus datadoi aadressil https://datadoi.ee/handle/33/536. Iga andmekomplekti juurest leiab sissejuhatuse, aga lisaks andmetele ka nende kogumiseks kasutatud vahendid ja „DigiEfekti“ projektis koostatud sisulise tulemuste raporti.

Igast spetsiifilisest andmefailist leiab õpilase identifikaatori, mille abil saab siduda eri andmefailides olevaid andmeid. Projekti lõpus hävitati selle ID-numbri koodivõti ja seega ei saa keegi enam teada, kes on see õpilane või õpetaja ühe või teise rea taga – andmed on anonüümitud. Lisaks ID-numbrile on kõigis õpilaste andmefailides taustaks kooli ja klassi number, paralleelklassi kood ja sugu. 

Edasi tuleb juba sisu andmekomplektist lähtuvalt. Esmalt kokkuvõtvad ja seejärel detailsed andmed. Näiteks õpiärevuse failis on andmed sellest, milline on kokkuvõttes õpilaste ärevus loodusainete tundides, kodutööde ja testide tegemisel. Sama info on ka eesti keele ja matemaatika kohta. Edasi tulevad juba vastused igale ärevuse hindamisel kasutatud küsimusele.

Koondfaili on kokku toodud igast failist lisaks taustatunnustele üksnes kokkuvõtvad tunnused. Samas on seal siiski aukartustäratavalt suur hulk erinevaid tunnuseid – 814. Nendest ülevaate saamiseks on koondfailis koodiraamatu lehel lisatunnus „konstrukt“. See kirjeldab uuritavate tunnuste gruppi. Näiteks on eristatud tunnused, mis väljendavad õpilase või õpetaja ID-numbrit, õpilase, õpetaja või kooli tausta, õpilase digipädevust, õpipädevust, matemaatikapädevust või sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Kokku on selliseid gruppe 23.

Kas ka „DigiEfekti“ hindamisvahendeid võiks taaskasutada?

Lisaks andmetele on „DigiEfekti“ datadoi kogus kättesaadavad pea kõik projektis originaalselt loodud andmekogumisvahendid. Näiteks saab nende abil hinnata õpilaste digi- või matemaatikapädevust, aga kirjeldada ka õpiärevust, õpilase isikuomadusi või koolirahulolu. 

Kokku valmis „DigiEfekti“ projektis originaalseid hindamisvahendeid üle kümne. Nende loomine on tavaliselt mahukas töö, mis meie projektis kestis üle aasta – teoreetilisele alusele tuginevalt tuli koostada hindamisvahendid, siis neid ühel või mitmel korral katsetada, leida kvaliteedinäitajad ja panna lukku alles siis, kui hindamisvahendid täidavad oma eesmärki ja on kvaliteetsed. 

Ühe kvaliteetse hindamisvahendi koostamine on seega keeruline ajamahukas ettevõtmine ning nii tuleks igal võimalusel uuringutes taaskasutada juba olemasolevaid hindamisvahendeid, selle asemel et põlve otsas jalgratast leiutada. Hindamisvahendite taaskasutamine loob ka väärtusliku võimaluse eri uuringutes kogutud andmete võrdlemiseks.

Kus ja kes võiks „DigiEfekti“ andmeid ja andmekogumisvahendeid kasutada?

Andmete ja andmekogumisvahendite kasutamine on vajalik, kui kellelgi on probleem või uurimisküsimus, mis vajab vastust. Nii võiks „DigiEfekti“ tulemused pakkuda huvi teistele uurijatele, kes tahavad vastuseid küsimustele seoses digitehnoloogiate kasutamise ja seda mõjutavate või sellest sõltuvate teguritega. Need on uurijad üle maailma, aga ka meie oma uurivad õpetajad. 

Eriliselt kutsume üles üliõpilaste juhendajaid ülikoolides ja õpilasuurimuste juhendajaid koolides – mõelge, kuidas „DigiEfekti“ andmeid ja andmekogumisvahendeid taaskasutada, et säästa aega ja uuritavaid, aga samas tõsta uuringute kvaliteeti ning viia põhiküsimus probleemi ja uurimisküsimuse juurde. 

Mõned näited uurimisküsimustest, mis võiksid juhendajatele ja õpilastele või üliõpilastele huvi pakkuda ja millele saab vastata „DigiEfekti“ andmete põhjal.

  1. Millised on õpilaste tulemused matemaatikas, loodusainetes või eesti keeles olenevalt nende digipädevusest?
  2. Kuidas on seotud õpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused nende aktiivsusega digitehnoloogiate kasutamisel?
  3. Kuidas on seotud õpilaste digipädevus sellega, millised on nende õpetajate hoiakud digitehnoloogiate kasutamise suhtes?
  4. Milline roll on õpilaste vaimsel võimekusel või isikuomadustel nende digipädevuse ja ainealaste tulemuste kujunemisel?
  5. Mil viisil viib digitehnoloogiate tundides kasutamine kõige paremate tulemusteni aineõppes?


Lugege ka: Digitundide välimääraja − milleks ja kuidas kasutada õppimisel ja õpetamisel digitehnoloogiat?


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!