Eesti muuseumihariduse tipud ootavad külla

30. jaan. 2024 Kristi Paatsi - Kommenteeri artiklit

Muuseumiharidus on Eestis väga kõrgel tasemel. Muuseumid kutsuvad haridusprogrammidesse lasteaedu ja koole, aga ka täiskasvanuid ja peresid. Lisaks traditsioonilistele muuseumitundidele korraldatakse perepäevi, laagreid ja veebikursusi. Üha enam tullakse oma majast välja: koolitundi, õue, linnaruumi.

Iga-aastasel Eesti muuseumide aastaauhindade galal selguvad aga parimatest parimad. Muuseumiharidusele on auhinnatseremoonial ette nähtud spetsiaalne kategooria.

Tänavu laekus muuseumihariduse edendaja kategooriasse 16 taotlust, mille seas oli huviringe, harivaid kohtumisi ja keskkondi, laagreid ja haridusprogramme. Konkurents oli väga tihe ning komisjon pidi nominentide välja valimiseks kõvasti pead murdma. 

Siiski tõusis selgelt esile kolm väga erilist haridusprogrammi, mida soovitame klassi või grupiga kindlasti külastada. Eesti muuseumihariduse nominentideks ehk 2023. aasta tippude tippudeks on Eesti Piimandusmuuseumi programm „Kutsu muuseum külla“, Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi elamusekskursioon „Kohtumine Tammsaare teenijannaga“ ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) „Digiajarännak 1991“.

Nominentidest lähemalt

ERM-i hariduskeskuse ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi koostöös loodud üle-eestilised ajarännakud toimuvad aastatesse 1343, 1869, 1918, 1920 ja 1991. 1918. aasta ajarännak püstitas suisa maailmarekordi: mitte kusagil maailmas pole seni ühekorraga ajas tagasi rännanud enam kui 8000 noort! Väärib märkimist, et rahvusvahelise organisatsiooni Bridging Ages juurutatud meetodi alusel viiakse ajarännakuid läbi 24 riigis, näiteks ka Lõuna-Aafrika Vabariigis ja USA-s. Seega on meie rahvaarvu juures selline rekord suisa ime!

„Digirännak 1991“ on maailma esimene digitaalne ajarännak, mis viib huvilised 21. augustisse 1991. See hariv veebikeskkond on suunatud eelkõige 9.–12. klassidele. Digirännak tutvustab Eesti taasiseseisvumist tavainimese silmade läbi. Käsitletakse poliitilisi sündmusi, ühiskondlikke seisukohti ja argielu. Mängu täiendavad digitaalsed õpimapid õpilastele ning (muuseumi)õpetajatele. Ajarännaku leiab ERM-i kodulehelt ning see on kõigile vabalt kasutada.

Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi elamusekskursioon „Kohtumine Tammsaare teenijannaga“ viib osalised 1930. aastate lõppu. Tammsaarele tulevad külla kauged sugulased tema kodukandist. Kirjanikuhärra pole linnaskäigult veel tagasi jõudnud ning ukse avab hoopis perekonna teenija Meeta Holm, kes veidi ebalevalt külalised sisse kutsub … Meeta juhatab külalisi ajaloolises korteris sujuvalt toast tuppa, muutub üha jutukamaks ning pajatab lugusid Tammsaarest ja tema perekonnast. Meeta Holm on ajalooline isik, kes töötas aastaid Hansenite juures ning elas ukse kõrval asuvas väikeses teenijatoas.

Elamusekskursioon on teatraalne rollimäng, mis põhineb elava ajaloo meetodil ning on ühtaegu nii hariv kui meelelahutuslik. Ekskursioonil saab külastaja ülevaatliku pildi tolle ajastu eluolust, sest interjöör ja detailid on tõelised. Kõige suurem ja laiem eesmärk – mis on ju iga kirjanikumuuseumi põhieesmärk – on hoida kirjaniku loomingut au sees ja ärgitada külastajaid tema teoseid lugema.

Teatraalse esitluse abil tuleb Anton Hansen kui inimene ja kirjanik tunduvalt lähemale: näiteks saab teada, mis oli tema lemmikmoos. Elamusekskursioon sobib õpilastele alates 8. klassist, kuid on põnev ka täiskasvanutele. Ekskursioon viikse läbi kuni 12-liikmelistes gruppides ning seda saab broneerida Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehel.

Eesti Piimandusmuuseumi programmi „Kutsu muuseum külla“ saab iga Eesti lasteaed või kool (aga miks mitte vanadekodu või hoolekandeasutus) enda juurde tellida. „Kutsu muuseum külla“ programmi eesmärk on tutvustada sihtgruppidele muuseumi tegevust, piimanduse aja- ja edulugu, väärtustada maaelu ning propageerida kodumaiste piimatoodete tarbimist. Programmi sihtgrupp on eelkõige lasteaialapsed ja üldhariduskoolide õpilased.

Programm käsitleb talumajapidamise ajalugu ja tänapäeva ning tutvustab piima teekonda inimese toidulauale. Üheskoos valmistatakse võid või jäätist. Programmi ilmestavad rollimäng nukkudega, rahvalaulud ja -mängud, pakendinäitus, ehedad museaalid (nt saja-aastane võimasin, mida kasutatakse või tegemisel), lüpsipink Maali, millega saab igaüks lüpsmist proovida jne. Programmi kõik tegevused on omavahel osavalt lõimitud ja põimitud. Nn mobiilne muuseum on uuenduslik ja jätkusuutlik õppevorm, mis sobib igas vanuses õpilasele. Programmi saab külla kutsuda Eesti Piimandusmuuseumi kodulehelt.

Milline neist kolmest programmist konkursi võidab, saab teada juba 2. veebruaril Pärnus pidulikul auhinnagalal.

Kutsume koole uuel aastal uue hooga muuseumidesse, sest muuseum ärgitab uudishimu ning toetab koolis õpitut!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!