Kolm olulist märksõna keeleõppe juures

16. jaan. 2024 Võõrkeelte õppeprotsesside töörühm - Kommenteeri artiklit
Võõrkeeled. Merilin Mändveer
Foto: Merilin Mändveer

Õppeprotsesside kirjeldused on abiks õpetajale oma töö planeerimisel ning kooli õppekava ning võõrkeelte valdkonna kava ajakohastamisel.

Elame põneval ajal, mis on tulvil väljakutseid, ajal, mil keelteoskus mitte ainult ei avarda meie silmaringi, vaid võimaldab meil ühenduda kogu maailmaga. Kuidas suudame kokku tuua klassiruumi ja maailma? Kuidas seome keeleõppe klassiruumis tegeliku keelekasutusega?

Keeleõpe ei piirdu üksnes grammatika ja sõnavaraga, vaid loob võimalusi keelt autentsetes olukordades kasutada, mis omakorda annab õpilastele julguse ja motivatsiooni erinevate inimestega suhtlemiseks, tekstide ja kultuuride vahendamiseks. 

Võõrkeelte õppeprotsesside töörühmas osales kokku 13 liiget, kes esindasid kõiki kooliastmeid algkoolist ülikoolini ning õpetavad kokku seitset keelt. Õppeprotsesside kirjeldustes lähtusime ajakohastatud riiklikest õppekavadest, keeleõppe raamdokumendist ja selle sõsarväljaandest. 

Kooli õppekava ajakohastamisel soovitame silmas pidada kolme märksõna. Esiteks, õppimise (ümber)mõtestamine, sealhulgas õppija rolli ja vastutuse, õpistrateegiate ja õppeviiside suurema valikuga arvestamine. Teiseks, vahendamine, mis loob sildu keelte ja kultuuride vahel, aidates õpilastel mõista, et keel on rohkem kui lihtsalt sõnade jada, see on suhtlemisvahend ja tervikliku maailmapildi kandja. Kolmandaks, tuleb arvestada tehnoloogia mõju, mis on toonud keeleõppesse uuendusi, luues võimalusi individuaalseks ja paindlikuks õppeks.

Õppimise (ümber)mõtestamine

Keeleõppe puhul tuleb meeles pidada, et keelt saab omandada vaid ise aktiivselt õppeprotsessis osaledes. Õppijate aktiivne kaasatus ja suhtlemisoskuse arendamine ongi ajakohastatud ainekava fookuses. Iga õpetaja peaks oma tunde planeerides ja läbi viies silmas pidama, kas õpilane on õpitegevustesse kaasatud passiivselt, aktiivselt, konstruktiivselt midagi luues või interaktiivselt suheldes. Sellistest erinevatel kaasatuse astmetel toimuvatest tegevustest lähtusime ka soovituslike õpitegevuste näiteid kirjeldades.

Vahendamine

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne käsitleb tekstide, arusaamade ja suhtluse keelelist vahendamist. Õpetaja peab aina rohkem mõtlema, kuidas muuta keeleõppeprotsessi vahendamise kaudu, kuidas toetada õpilase arusaamade kujunemist ja võõrkeelset suhtlust. Koolidel on mitmeid võimalusi pakkuda õpirännet, õpilasvahetusi, rahvusvahelisi projekte ja projektõpet. Erasmus+ akrediteering, eTwinningu projektid ja koostöö sõpruskoolidega võiks olla igas koolis normaalsus. Aina olulisemaks muutub ka õpilastele sihtkeele kultuuriruumi tutvustamine ja oskus toimida mitmekeelses ja -kultuurilises ühiskonnas.

Õpistrateegiad ja tehnoloogia

Keeleõpe pakub suurepäraseid võimalusi tõhusate õpistrateegiate kasutuselevõtuks ja digioskuste arendamiseks, seetõttu on näiteid nendest lisatud iga keeleoskustaseme õpitegevuste kirjeldustesse. Tehisintellekt, näiteks kõnetuvastuse ja -sünteesi võimalustega, aitab planeerida õppeprotsessi vastavalt õpilase vajadustele ning avab uusi uksi keeleõppele. See on abiks ka õpetajale õppematerjalide kohandamisel. Samas on oluline, et nii õpilased kui õpetajad on teadlikud digimaailmaga seotud ohtudest ning oskavad teavet kriitiliselt hinnata.

Kuidas edasi?

Miks ei piisa riiklikult sätestatud valdkonnakavast ja miks peavad õpetajad ise klasside ainekavad koostama? Välja võib tuua vaid mõne põhjuse: erinev tundide arv kooliti; õpilaste vanus ja varasem võõrkeelte õpikogemus, sh millal hakatakse võõrkeeli õppima; õppijate huvid, võimed ja vajadused; mitmesugused õppematerjalid; suurem personaliseerimine (tänu AI võimalustele, eriti esimese võõrkeele puhul) jne.

Kooli õppekava koostamisel on oluline, et võõrkeeleõpetajad arutaksid oma kooli võõrkeelte õpetamise põhimõtteid omavahel, võttes aluseks riikliku õppekava üldosa, valdkonnakava, ainekavad ja õpiprotsesside kirjeldused. Arutelu tulemuseks on kokkulepe, milline on võõrkeelte valdkond ja õpe konkreetses koolis, arvestades kooli eripära. Unustada ei tohiks, et ka hindamise põhimõtted võiksid eri keelte õpetajad olla omavahel kooskõlastanud, lähtudes ainekavas esitatud diagnostilise, kujundava ja kokkuvõtva hindamise põhimõtetest. Valdkonna- ja ainekavade loomisel on abiks ka õppeprotsesside kirjelduste juures olevad alalehed ning kontrollnimekiri.

Põhikooli riiklikus õppekavas muudeti võõrkeelte valikut. Esimeses kooliastmes hakkavad õpilased A-võõrkeelena õppima inglise, saksa või prantsuse keelt ning II kooliastmes B-võõrkeelt. 2023/2024. õppeaasta algusest on koolidel kohustus pakkuda võimalust valida kahe või enama B-võõrkeele vahel. A- ja B-võõrkeelest saavad gümnaasiumiastmes omakorda B2- ja B1-keeleoskustasemega võõrkeeled vastavalt sellele, millisele keeleoskustasemele on õpilane oma varasemates õpingutes jõudnud.

Riikliku õppekava võõrkeelte valdkonna osa kirjeldab valdkonnapädevusi, õppeaineid, lõimingut, üldpädevusi, õppetegevusi ja hindamist, mis tuleb esitada ka kooli võõrkeelte valdkonna kavas. Riikliku õppekava A- ja B-võõrkeele ainekavades on kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud ning õpitulemused, mis on aluseks kooli õppekavas õpitulemuste kirjeldamisel klassiti. 

Teemavaldkonnad ainekirjelduste peatükis on läbinud kerge uuenduse ning tuginevad endiselt keelekorpusele, võttes aluseks vastavas vanuses laste ja noorte põhilisi suhtlusvaldkondi ja sõnavara. Kooliastmete õpitegevused ja hindamise leiab nüüd õppeprotsesside kirjeldustest, mitte riikliku õppekava ainekavadest.

Õppeprotsesside kirjeldused on abiks õpetajale töö planeerimisel ning kooli õppekava ning võõrkeelte valdkonnakava (sh ainekavade) ajakohastamisel. Iga keeleoskustaseme teadmised, oskused, hoiakud ja ka õpitulemused on koondatud tabelitesse koos õpi- ja hindamistegevuste soovitustega. Õpitegevuste kirjeldustes pakume välja konkreetsed õpitegevuste näited, soovitame panna vähem hindeid testimisel (pigem kasutada nt vaba meenutamist ja eneseanalüüsi). Iga keeleoskustaseme tabelisse on lisatud seda keeleoskust kirjeldavad märksõnad (paksus kirjas) ning õpi- ja digioskuste, keelekasutuse, kultuuripädevuse jne kujundamiseks soovitatavad õpitegevused.

Ülevaate õpitegevuste järkjärgulisest muutumisest annab keeleoskustasemeid võrdlev tabel, mis kirjeldab igale keeleoskustasemele eelnevaid või järgnevaid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja õpitulemusi. Tabelis olev keeleoskustaseme teave on kohaldatav kõigile võõrkeeltele ning aluseks kooli aine- ja kursusekavade loomisel.

Soovime kõigile kolleegidele-võõrkeeleõpetajatele avastamisrõõmu, julgust vanast lahti lasta ja uut otsida. Loodetavasti on võõrkeelte ekspertrühma tööst teile selles tuge ja abi.


Töörühma liikmed

Piret Kanne, Kai Koort, Janika Kärk, Elina Laanes, Viktoria Lepp, Aleksandra Ljalikova, Mari-Liis Madison, Annagreta Meister, Olga Orehhova, Aet Raudsep, Merike Saar (töörühma juht), Pille Toompere, Karola Velberg.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!