Kolmas eesti kirjanduse pidunädal viib nii mõtteis kui ka ilmsi loodusesse

30. jaan. 2024 Annika Tegelmann - Kommenteeri artiklit

Järvamaal Järva vallas toimub 29. jaanuarist 3. veebruarini kolmas eesti kirjanduse pidunädal, mille teema on sel aastal loodus ja ilukirjandus. Motoks laenasid korraldajad omakandimehe Hando Runneli luuleread: „Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan“.

Pidunädala kuraator, Tammsaare muuseumi Vargamäel juhataja Reelika Räim sõnas, et selle aasta pidunädala teema tuli muuseumi külastajatelt. „Meie käest küsitakse ikka ja jälle, kus asuvad tülikraavid, taliteed, soosaared, heinamaad, kus lehmad kõhuni vees olid. Omaaegne „Tõe ja õiguse“ maastik huvitab inimesi. Inimestele on Vargamäe loodus pea sama oluline tegelane kui Mäe ja Oru talu rahvas,“ ütles Räim.

Aga maastik muutub pidevalt ja kiiresti, eriti kui inimkäsi seda kujundama hakkab. „Juba „Tõe ja õiguse“ esimeses osas kirjutab Tammsaare, kuidas loodus muutub kraavide kaevamise tõttu. Tänapäeval tulebki külastajatel „Tõe ja õiguse“ maastikku suures osas ette kujutada.“

Nädala teema, looduse ja ilukirjanduse juurde jõutakse igal päeval. Nädala alguse täidavad kohtumised koolides ja raamatukogudes.

Tammsaare sünniaastapäeval, 30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval avatakse Tammsaare muuseumis aastanäitus „100 aastat soode kuivendamist Vargamäel“. Muuseumi kuraator Siiri Kvell vestleb „Ööülikooli“ toimetaja Jaan Tootseniga.

Neljapäeval, 1. veebruaril Koerus toimuv konverents keskendub ökokirjandusele. Kirjandusprofessor Rein Veidemanni avaettekanne keskendub küsimusele, mis on üldse eksistentsiaal, meie olemasolemise alusmuster, inimese ja rahvana olemise ja kestmise nurgakivi. Põnev kuulamine on kindlasti kirjandusuurija Mari Niitra ettekanne Juhan Liivist kui Eesti esimesest ökokirjanikust. Semiootik Kadri Tüür keskendub Tammsaare teoste keskkonnaelementide tähendusele. Muuseumi kuraator Siiri Kvell teeb ülevaate Vargamäe maastiku kujunemisest saja aasta jooksul.

Reedel, 2. veebruaril on Albu koolis 21. üleriigiline Anton Hansen Tammsaare loomingu võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“, mis ärgitab noori lugema ja analüüsima Tammsaare loomingut.

Esna galeriis räägitakse 2. veebruaril kell 18 kunagises Imavere vallas sündinud kirjanikust Ene Mihkelsonist ja tema loomingust. Ühtlasi avatakse näitus „Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud“. Prosaisti ja luuletaja loomingu ja Järvamaa maastike omavahelisi seoseid avab kirjaniku sõber ja temanimelise seltsi juhatuse liige Marju Lauristin. Vestlust viib läbi Aija Sakova.

Laupäeval, 3. veebruaril kutsume 44. Tammsaare rahvamatkale, mis annab hea võimaluse vaadelda ümbruskaudset loodust ja mõelda selle olulisusele. Start antakse kell 11 Järva-Madise Wallamaja eest. Korraldajad paluvad kõigil kaasa võtta tassi, lusika ja kausi.

Pärast matka on kõik oodatud Albu rahvamajja meeleolukasse kirjanduslikku oaasi huvitavate vestluste, muusikaliste etteastete ja kosutust pakkuva kohvikuga. Meie nüüdisaegne kirjandus otsib eksistentsiaalseid vastuseid just loodusest. Keskkonnateadliku kirjanduse tagamaadest vestlevad päeva jooksul tunnustatud kirjanikud, kelle loomingus on loodus väga olulisel kohal: Valdur Mikita, Mirjam Parve, Tõnis Vilu ja Lilli Luuk. Vestlusi juhib Carolina Pihelgas.

Selgub ka Järva valla A. H. Tammsaare 47. kirjanduspreemia laureaat. Päeva ja kirjanduse pidunädala lõpetab Lonitseera kontsert.

Jälgige eesti kirjanduse pidunädala tegemisi kirjanduspidu.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!