Koolijuhid: rõõmustame õpetajate alampalga tõusu üle, aga teame, et see ei lahenda probleeme

31. jaan. 2024 Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatus - Kommenteeri artiklit

Aastaid oleme PISA tulemustele viidates olnud uhked Eesti hariduse üle ning väljendanud seisukohta, et selle taga on meie heade õpetajate hea töö. Pikka aega oleme rääkinud ka sellest, et õpetajaid on kooli aina keerulisem leida, õpetajate keskmine vanus on kõrge ning järelkasv pea olematu. Viimastel Riigikogu valimistel lubasid kõik koalitsioonierakonnad õpetajate töötasu tõsta ja selle abil õpetajate puuduse teemat lahendada. 

2023. aasta alguses oli väga vajalik pea 24% palgatõus, mis tõi õpetaja töötasu alammäära riigi keskmisele palgale lähemale. Käesoleva aasta alguses tõsteti õpetajate töötasu alammäära ning rõõmustame kokkuleppe üle veel pisut miinimumtasu kergitada, kuid teame, et ainult sellega me suuremat probleemi ei lahenda. Arenguseire Keskuse eelmisel aastal tutvustatud raport viitab, et Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme, ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Üle alammäära ulatuv töötasu ei tule sageli seaduse poolt ette nähtud 35-tunnise töönädala eest, vaid tänu lisatööle. Ehk teisisõnu, me tõesti ei lahenda suuremat probleemi pelgalt töötasu alammäära tõstmisega, vaid tegemist on kompleksse ülesandega, mis tuleb lahendada.

Koolijuhtidena toetame õpetajaid ja täname neid Eesti ajaloos ühe laiaulatuslikuma streigi eest, mis andis kogu ühiskonnale, aga eelkõige riigi tasandil otsustajatele mõista olukorra tõsidust – õpetajad vajavad konkreetseid samme parema töötasu suunas ning kui me neid praegu ei tee, pole varsti enam kedagi klassi ees seismas ja meie lapsi õpetamas. Praeguseks on see sõnum ilmselt kõigini jõudnud. 

Koolijuhtidena on meil oluline roll õpetajate toetamisel ja seda me ka teeme. Kogu raha, mis koolipidaja koolidele eraldab, jõuab õpetajateni. Selle raha eest püüame iga päev leida lahendusi, kuidas muuta õpetajate töökoormus mõistlikuks, pidades seejuures silmas nii õppekava kui kaasava hariduse eesmärkide täitmist. Õpetajate töö tervikuna on palju laiem kui üksnes tundide andmine, see hõlmab mitmesuguseid ülesandeid, mis õpetajatel suuresti erinevad. Seepärast on õpetajale jõukohase töökoormuse tagamisel oluline roll piisava suurusega diferentseerimisfondil, mis võimaldaks õpetaja antavad tunnid ja muud ülesanded koondada ühtseks ametikohaks. Koolijuhtidena oleme tänulikud, et sellel aastal suurendati diferentseerimisfondi tagasi algsele tasemele. See on samm õiges suunas. Protsess, millel on juba olnud positiivne mõju, ei tohi aga jääda pooleli. Me oleme ikka veel muutuse selles etapis, kus koolijuhid leiavad end enne iga kooliaasta algust olukorras, kus vajalikke kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid pole kusagilt leida ja tuleb paluda olemasolevaid õpetajaid töötada pisut suurema koormusega või leppida muude lahendustega. Samuti on suur puudus tugispetsialistidest. Praeguse olukorra kriitilisust näeme juba sellestki, et puuduoleva tööjõu mure ei ole enam ammu üksnes ühe piirkonna probleem, vaid puudutab teravalt kogu Eestit.

Streik suunas kogu ühiskonda mõtlema Eesti haridussüsteemile. Murelikuks tegi selle streigi puhul, et poliitikute täitmata lubaduste pärast kannatasid kõige rohkem lapsed. Viimased PISA tulemused näitasid selgelt, et iga puudutud tunni tagajärjed ulatuvad kaugele – õpitulemused kannatavad. Paljud õpilased olid suunatud streigi ajaks iseseisvale õppele. Meil on koroonaajast kogemus, et tugevamad õpilased saavad iseseisva õppimisega edukalt hakkama, kannatavad just nõrgemad. Nemad kogesid streigiperioodil märkimisväärset tagasilööki õppimises. Lisaks suurenes lõpuklasside õpilaste mure lõpueksamite pärast ning paljude õpilaste vaimne tervis kannatas. On mõistetav, et õpetajad väärivad suuremat töötasu, kuid peaksime leidma lahendusi nii, et me ei kahjusta lapsi. Peame ühiselt läbi arutama

  • optimaalse diferentseerimisfondi suuruse;
  • ühtse õpetajate töö komponentide kirjelduse; 
  • õpetajate karjäärimudeli;
  • karjäärimudeli rakendumisel koolide ja koolijuhtide autonoomia;
  • õpilase/vanemate/koolipidaja/riigi vastutuse, et kõik osapooled teavad, mille eest vastutavad;
  • mis maksab õppekava täitmine ja kas praegune õppekava onmeile jõukohane;
  • milline on toimiv koolivõrk ja millises kooliastmete jaotuses;
  • milline hind on kaasaval haridusel;
  • mida toob kaasa kuni 18-aastaste koolikohustus;
  • õpetajate esma-ja täiendkoolituse sisu.

Haridus- ja teadusminister on kutsunud peaaegu kõik osapooled (koolijuhid ootavad veel kutset) läbirääkimistele. Need peavad andma neile küsimustele vastused. Koolijuhid loodavad, et emotsioonid, mis streigi ajal kerkisid, ei sega arukate otsuste tegemist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!