Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas valitsusele eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas tehtud muudatusi ning andis ülevaate õpetajate eesti keele oskusest.

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavasse lisati kohustus, et kõigis ülemineku koolides tuleb teha tasemetööd. „See tähendab, et kõik eesti keelest erineva emakeelega lapsed hakkavad tegema 4. ja 7. klassis tasemetöid matemaatikas, loodusõpetuses, eesti keeles teise keelena ja vene keeles emakeelena. Seda on vaja, et jälgida ülemineku protsessi,“ ütles minister Kristina Kallas. 
Haridus- ja Teadusministeerium ootab hiljemalt 31. märtsiks kõikidel koolipidajatelt tegevuskavasid, kuidas korraldatakse üleminek nende koolides 2030. aastaks.

Eelmise aasta septembrist kuni detsembrini maksis riik Ida-Virumaa omavalitsustele palgatoetust, mis oli mõeldud eesti keeles õpetavatele õpetajatele. Toetust arvestati ka haridusasutuste juhtidele, kellele palgalisa maksmine jäi koolipidajate otsustada. Planeeritud toetussummast jäi välja maksmata ligikaudu 130 000 eurot. 

„Näiteks Narva linn tagastas meile ligi viis tuhat eurot, mille jättis kasutamata haridusjuhtidele palgalisa maksmiseks. Nüüd arutame, kuidas koolipidaja saaks seda toetust reformi tegemisel parimal võimalikul viisil ära kasutada. Reformi on ju vaja ning raha edasi-tagasi kandmisega seda ei tee,“ ütles Kallas.  

Koolipidajate andmetel on 2024. aasta alguse seisuga lasteaedades ja üldhariduskoolides kokku 1802 õpetajat, kelle eesti keele oskus ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Neist 1092 ehk 61% õpib praegu eesti keele kursustel. Eesti keele tasemeõppe kursustel avaneb tänavu täiendavalt tuhat õppekohta, mida rahastatakse välisvahenditest. 

Haridus- ja Noorteamet korraldab sel kevadel haridustöötajatele eesti keele eksameid senisest suuremas mahus, et nad jõuaksid sooritada vajaliku C1- või B2-taseme eksami enne 1. augusti. 

Koostöös Tartu ja Tallinna ülikooliga pakutakse metoodilisi koolitusi eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste toetamiseks. Tänavu esimesel poolaastal saab koolitustel osaleda umbes kaks tuhat haridustöötajat ning fookuses on eeskätt õpetajad ja tugispetsialistid, kes töötavad sel sügisel 1. ja 4. klassis. 

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava valmis 2022. aasta lõpus. Kava vaadatakse üle igal aastal, et seda vajadusel täiendada.