Virumaa Muuseumide pakutav valik on lai

30. jaan. 2024 Virumaa Muuseumid - Kommenteeri artiklit

Palmse mõisas pakume haridusprogramme, mis avavad nii rikkalikku mõisaajalugu kui ka looduse maailma. Fotod: Karli Saul

Palmse mõis pakub ajaloo- ja looduselamusi

Lahemaa rahvuspargi südames asub Palmse mõis kauni barokkstiilis härrastemajaga, mis oli baltisaksa aadlipere von der Pahlenite kodu. Palmse mõisas pakume haridusprogramme, mis avavad nii rikkalikku mõisaajalugu kui ka looduse maailma.

„Moonakad ja härrasrahvas“ on kaasahaarav haridusprogramm mõisarahva elust. Õpilased tutvuvad moonakate igapäevaelu, tööde ja tegemistega. Heidame pilgu moonakate toidulauale ja proovime järele, kuidas maitseb jahukört. Härrasrahva eluolu kogemiseks külastame nende elu- ja tööruume häärberis. Räägime lugusid ja legende Palmse mõisa headest härradest ja sellest, kuidas nad suhtusid oma talupoegadesse.

Programmis „Kubjas, kilter, aidamees“ sobitatakse tutvust mõisa ametimeestega. Põneval ringkäigul läbi mõisa kohtutakse praeguste mõisatöötajatega ja õpitakse tundma ajaloolisi töölisi, nagu kunstkärner Madis, aidamees Aida-Krass ja toatüdruk Juuli. Programmi lõpus saavad kõik näidata omandatud teadmisi lõbusa viktoriini käigus.

„Mõisaproual külas“ on mitmekülgne programm, mis pakub võimalust tutvuda mõisaprouade elustiili ja kommetega. Mitmesuguste kaasavate tegevuste käigus saavad lapsed teada, kuidas mõisnikud vanasti elasid, vaba aega veetsid ning meelt lahutasid. Programm sisaldab etiketiõpet, muusikatundi ja käelist tegevust, osalenud saavad ehtsate mõisamängude ja Palmse mõisakooli tunnistuse.

Haridusprogrammi „Putukahotell“ käigus matkame Palmse mõisa ajaloolistel matkaradadel looduskaunis Lahemaa rahvuspargis, mis on üks Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Üheskoos arutleme putukate rolli üle ökosüsteemis ja valmistame neile mõnusa elukoha – putukahotelli. Programm täiendab õpilaste loodusteadlikkust. Hotelli saavad osalejad kaasa, et aasta ringi putukate toimetusi jälgida.

Haridusprogrammide info leiate kodulehel www.palmse.ee ja broneerimiseks kirjutage
e-aadressil syndmus@svm.ee.

Rakvere linnus.

Rakvere linnus kutsub põnevatesse programmidesse

Ootame kevadsuvisel hooajal Rakvere linnusesse koolinoori ja lasteaialapsi. Linnuse elamuslikud ja harivad programmid täiendavad teadmisi nii keskaja kui ka varauusaja eluolust ja sõjandusest.

Haridusprogrammis „Lõbus lahing Liivimaa lossis“ tutvutakse ordurüütlite töö ja argipäevaga. Mõõganäitusel näeb päris sõjariistu ning maha peetakse sõbralik ja ohutu lahing pehmete mõõkadega. Koos valmistatakse püssirohtu ja uuritakse muistsete õpetlaste saladusi.

Lustakas programm julgetele noortele „Palgasõduri proovipäev“ viib vahvad osalejad palgasõdurite igapäevaellu. Päeva eesmärk on pääseda 16. sajandil palgasõduritest moodustatud võitlusüksusesse. Koos tutvutakse palgasõdurite (landsknecht’ide) ajalooga, õpitakse selgeks rivis liikumine ja piigivõitluse põhitõed. Õpitakse tundma toonast relvastust ja valmistatakse püssirohtu. Programmi lõpus sõlmitakse tublide palgasõduritega lepingud ning makstakse välja ka esimene palk.

Programm „Keskaegne seiklus“ viib osalejad retkele linnusesse püssirohukeldrist piinakambrini, tutvume linnuse ajaloo ja eluga keskajal. Ehtsat mõõka käes hoides ja vibu lastes hakkab ajalugu tõeliselt elama.

Populaarsed atraktsioonid piinakamber, surmatuba ja põrgu on kaasatud kõikidesse programmidesse, et tutvustada keskaegse inimese suurimaid hirme. Lasteaialapsi ja algklassiõpilasi ootame programmidesse „Metsast lauta“ ja „Muinasjuturetk“. Programmi „Metsast lauta“ käigus tutvume üheskoos linnuse loomadega. Õpime tundma nende päritolu, saame teada, mida nad söövad, kuidas nende eest hoolitseda ja kus nad elavad. Arutame, miks nad meile tähtsad on ja millist kasu nad inimestele toovad. Anname loomadele maitsva ampsu ja ehk õnnestub mõnele paigi teha. Lõpetuseks meisterdavad lapsed endale paberist päris oma eesli. Programmi „Muinasjuturetk“ käigus etendatakse nukuteatrit, meisterdatakse vahaküünal ning otsitakse peidetud aaret.

Haridusprogrammide broneerimine: Helina Piho, helina@svm.ee.

Rohkem infot: www.rakverelinnus.ee.

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum kutsub vaatama, kuidas elati sada aastat tagasi.

Rakvere Linnakodaniku Muuseum on täis hääli ja lugusid minevikust

Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum kutsub vaatama, kuidas elati sada aastat tagasi. Värskelt valminud audiolavastuse peategelased on maja pikaaegse omaniku, kondiitermeister Adolf Sidroni kaasa Anna Marie ja nende tütred ning rätsepmeistri emanda hoolealune kostilaps. Nii on muuseum täis lugusid ja hääli minevikust.

Muuseumi hubasel pööningul korraldame vahvaid haridusprogramme lasteaedadele ja koolidele. Õppekavasid täiendavad programmid pakuvad toredat vaheldust tavapärastele tundidele. Haridusprogrammide läbiviimisel lähtume külastajate vanusest, vajadustest ja võimalustest.

Muuseumis pakume rahvakalendri olulisemaid tähtpäevi tutvustavaid haridusprogramme, nagu kadri- ja mardipäev, jõulud ning lihavõtted. Tegevusrohkes haridusprogrammis „Leivalugu“ küpsetame leiba, uurime, kuidas taludes varem leiba valmistati ja missuguseid töid tuli leiva saamiseks teha. Tutvume mitmesuguste põllutööriistadega, tuulame vilja, jahvatame teradest jahu. Õpitu kinnistamiseks valmistamegi leivapätse ja maitseme neid omatehtud võiga.

Talutööde programmis saavad lapsed kahemehesaega puid saagida ja neid riita laduda. Tassime kaelkooguga vett ja tutvume vana pesuköögiga.

Rahaprogramm on loodud aitamaks õpilastel mõista raha ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning selle rolli ühiskonnas läbi aegade. Mänguliste tegevuste ja muuseumi eksponaatide kaudu uurime, kuidas raha on aja jooksul muutunud ja milline on selle tähtsus meie igapäevaelus.

Moodsasse argipäeva toob vaheldust „Vana aja koolitund“. Harjutame veerimist ja rehkendamist, kasutame kirjutamiseks krihvlit ja sulge. Turnimise tunnis teeme püramiidi.

Muuseumitunni lõpetuseks võib lihtsalt veidi mürada või minna majaringkäigule vaatama, kuidas elasid linlased eelmistel sajanditel. Kevadel ja suvel saame tegutseda muuseumi armsas aiakeses.

Rohkem infot haridusprogrammide kohta leiate kodulehel www.virumaamuuseumid.ee/linnakodaniku-muuseum. 

Haridusprogrammide broneerimine: muuseumipedagoog Angelika Tšeremis, angelika@svm.ee.

Eesti Politseimuuseum on kogu pere teemapark, mis võimaldab igas eas külastajail omandada teadmisi politseitööst.

Politseimuuseumis saab tutvuda politseitööga

Rakveres asuv Eesti Politseimuuseum on kogu pere teemapark, mis võimaldab igas eas külastajail omandada teadmisi politseitööst põneva ja kaasahaarava tegevuse abil. Muuseumis saab omal käel ja nahal järele proovida, kuidas politseitööga seotud valdkonnad päris elus välja näevad. Ootame sel kevadel koolilapsi taas põnevust täis programmidesse!

Kahel korrusel on kokku kümme näitusetuba ja lastemuuseum. Peamajas on igas toas midagi, mida osalejad saavad ise proovida ja katsuda ning mille abil giidi loodud situatsioone lahendada. Näiteks saab testida päris autos oma pidurdusreaktsiooni, sõita kaldteel, proovida väsimusprille, korraldada märul, katsetada fotorobotit, proovida selga politseinikuvormi ja tunda omal kehal eriüksuslase varustuse raskust. Saab püüda kavaldada üle valvesüsteemi, ronides laserkiirte vahel; võtta sõrmejälgi; vaadata politseikoer Alfa topist ja teha palju muud. Kohtueelse uurimise laboris on osalejatel võimalik kehastuda CSI tüüpi kriminalistideks, lahates südant, silma ning võttes mitmesuguseid proove.

Eriüksuse majas saab kehastuda eriüksuslaseks ning loetud minutite jooksul pahalasi kahjutuks teha. Saab proovida liikuvast politseiautost täpsust lasta ning poseerida päris patrullmootorrattal. Programmides on võimalik tänavalt mõõta autode kiirust, võistelda meeskondlikult politseitöös ja läbida eriüksuse rada. Lisaks majale on muuseumil võimalusrohke sisehoov, kus pöörlevas autos saab tunda seda, mida tunnevad liiklusõnnetuses üle katuse veerejad, vaatamiseks ja katsumiseks on väljas autod, bussid, veekahur ning politseikaatrid. Ei puudu ka laste politseijaoskond ja liikluslinnak. Õues on lisaks muule veel kaks põnevat eksponaati: politsei- ja piirivalveameti annetatud jääklassi kaater ning veekahur Tige Elevant massirahutuste mahasurumiseks. Tihtipeale võib muuseumis kohata ka endist politseikoera ja tema juhti, kes külastajatele oma trikke tutvustavad.

Nii jagub ohtralt uut ja põnevat ka neile, kes on juba politseimuuseumis käinud. Uued atraktsioonid on piisav põhjus uuesti tulla. Samuti avatakse märtsikuus uus konfiskeeritud esemete näitus.

Täpsem info muuseumi koduleheküljel www.politseimuuseum.ee. Programmide broneerimine e-aadressil pm@svm.ee.

Rehbinderi majas avab kevadel uksed Eesti mööbliajaloo muuseum

Rakvere kesklinnas asuvas Virumaa Muuseumide näitusehoones, krahv Rehbinderi varaklassitsistlikus linnamajas (Tallinna t 5) käivad juba paar aastat remondi- ja renoveerimistööd. Mais avatakse hoone peakorrusel ainus omataoline näitus Eesti mööbliajaloost „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini“. Näitus võimaldab tundma õppida läbi aastasadade siinmail kasutatud mööblit ja seeläbi ka toonast argielu, alates Eestis vanimatest, hiliskeskajast ja 16.–17. sajandist pärinevatest esemetest ning lõpetades 20. sajandi alguse ja Lutheri vabriku toodanguga. Eksponeeritud on haruldasi esemeid Virumaa Muuseumide kogust, kuid näha saab museaale vähemalt 15 muuseumi kogust, sh esemeid Alatskivi ja Luunja mõisatest, mis on toodud näitusele Lüneburgist.

Iga ruumi keskmes on meie jaoks igapäevane kaaslane – tool. Väljapanek võimaldab ühe eseme muutumise kaudu tutvuda mööblistiilide ajalooga. Ootame näitusele nii lastega peresid kui ka õpihimulisi noori ja vanu, sest meis kõigis on peidus annus loomingulisust ja uudishimu. Mööblinäituse süda on õpikeskkonnana toimiv tegelusruum ehk andeka mööblihuvilise loomakese Neff-Neffi töökoda. Lastele ja algklassidele valmib programm „Neff-Neffi seiklused mööbliajaloos“. Tulemas on mitmesuguseid haridusprogramme ja õpitube kõigile vanusegruppidele, mis puudutavad nii mööblistiilide ajalugu, argielu kui ka keskkonnateadlikkust. Alates mai keskpaigast ootame kõiki huvilisi muuseumi külastama ja broneerima ekskursioone või programme.

Lähem info: Helina Piho, helina@svm.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!