Kristina Kallas: õppimiskohustuse ea pikendamise seadusemuudatused on valmis

22. veebr. 2024 HTM - Kommenteeri artiklit

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele kooskõlastamiseks õppimiskohustuse ea pikendamise reformi – uuenduste paketi, millega on kavas Riigikogu ette jõuda juba aprillis. Põhilised seadused, mida uuendused puudutavad, on haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus. Muudatused toovad kaasa õppimiskohustuse ea pikendamise 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi.

Minister Kristina Kallase sõnul on muudatused sündinud huvigruppidega koostöös. „Tänapäeva maailmas on tööturul edukalt läbilöömiseks põhiharidusest ilmselgelt vähe. Majanduse elavdamiseks vajame tööturule rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks peab tõstma Eesti elanike keskmist haridustaset – eesmärk on, et 90% 20–24-aastastest Eesti inimestest omandaks kesk- või kutsehariduse.“
Samuti tõdes minister, et paraku ei jätka praegu oma haridusteed igal aastal ligi 700 põhikoolilõpetajat ning umbes sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja. „Noorte kesk- või kutsehariduse mitteomandamine jätab nad tööturul nõrgemasse positsiooni ning seeläbi suureneb ka kvalifitseeritud tööjõu puudumise probleem. Õppimiskohustuse ea pikendamise reformi tulemusel muutub õpe paindlikumaks, kutsehariduses suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse nelja-aastased õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le, mis peaksid õppe konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks muutma,“ sõnas minister.

Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus 7. eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks. Kavandatud on, et õppimiskohustus hakkaks kehtima õpilastele, kes 2024/2025. õppeaastal alustavad õpinguid 9. klassis.

2024/2025. õppeaasta kevadel peaks kava kohaselt rakenduma põhikoolilõpetajatele ühtne sisseastumise infosüsteem, mille kaudu saavad noored ja ka koolid hallata oma konkursse ja vastuvõtte. Lisaks soovitame koolidel sisseastumiskatsete korraldamisel arvestada ühtsete lõpueksamite tulemustega, nii väheneb õpilaste koormus eksamite topelt tegemisel ja koolid saavad keskenduda õppesuundade põhistele valikkatsetele.
Õppe paindlikkuse suurendamiseks üldhariduskoolides on kavas luua selgem alus mitteformaalõppe arvestamiseks. Samuti kirjeldatakse seost gümnaasiumi ainekursuse ning kutse- ja kõrghariduses kasutatavate arvestuspunktide vahel. Arvestuspunkt on tööriist, mis võimaldab kombineerida nii kooli õppekavas kui ka individuaalses õppekavas õpinguid eri haridusliikides või -tasemetel. Ühtlasi võib kutseõppeasutustes edaspidi lisaks mittestatsionaarsele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Õpikeskkondade ristkasutuse kaudu avaneb seeläbi võimalus õppe praktilisemaks ja oskuspõhisemaks muutmiseks, mis on strateegiline siht.
Plaanis on vähendada uuenduste käigus kooli ja õpilase koormust kohustusliku põhikooli valikeksami ning gümnaasiumi koolieksami kaotamisega. Kohustuslikud arenguvestlused asenduvad vajaduspõhiste arengut toetavate vestlustega. Ajakohastatud kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõtu suurendamiseks piiratakse täiskasvanute tasuta kutseõpet.
Kavandatava kutsehariduse reformi üks olulisi eesmärke on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetajatel nii edukalt rakendust leida tööturul kui soovi korral jätkata õpinguid kõrghariduses. Muudatustega täpsustub ka kohalike omavalitsuste roll seirata ning tagada vajaduspõhiselt tugi õppimiskohustuse täitmisel.

Paralleelselt partnertitelt tagasiside kogumisega jätkab ministeerium tööd rakendusaktidega, kutseharidusstandardiga ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavadega, et muudatusi saaks rakendada juba 2024/2025. õppeaastal 9. klassi astuvatele õpilastele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!