Kus füüsika ja keemia kokku saavad?

6. veebr. 2024 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Üks õpilane on saanud kollase leegi. Mis aine nii põleb? Foto: Raivo Juurak

Tuntud nalja järgi uurivad keemiat õppima hakanud lapsed, kas keemia aatom on ikka seesama aatom mis füüsikas. Tegelikult on selles kahes õppeaines väga palju kattuvusi. Ühe näite selle kohta saab tuua eelmisel sügisel Tallinnas Noblessneri valukojas toimunud õppe- ja messipäevalt „Targa tuleviku tuleproov“, kus olid esindatud ka mitmed Tartu Ülikooli teaduskooli õpikojad, teiste hulgas keemia oma. Viimases oli teemaks ainete spektrid ja neid uuriti väga lihtsa võttega: vaadati, mis värvi leegiga ained põlevad. Laudadel olid väikesed liivakastikesed – ilmselt tuleohutuse huvides –, õpilased kastsid traadi otsa kinnitatud vatitopi etteantud lahusesse, süütasid selle liivakastikese kohal välgumihkli abil põlema ja vaatasid, mis värvi leek on. Kuna lahused olid erineva koostisega, siis põlesid vatitopid eri värvi leegiga. Lastele need katsed meeldisid, sinna õpikotta tuldi igas vanuses, mõnel seisis isegi ema katse ajal selja taga. 

Kõik jäid aga suurema huviga kuulama, kui õpikoja eestvedaja Karl Jakob Levin selgitas, kuidas maailmaruumis tähtede koostismaterjali samuti värvispektri järgi kindlaks tehakse. Sellega tegeleb astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust, tehes selle põhjal järeldusi tähtede ehituse ja arenemise kohta. Kunagi tõestati spektrivärvi abil isegi seda, et tähed sarnanevad Päikesega, kuigi tähtede temperatuur, mass ja mõõtmed on meie Päikesest muidugi väga erinevad.

Ühesõnaga, keemia ja füüsika saavad kokku taevas. Tegelikult on keemia taevalaotuses ka otsesemalt esindatud – kosmosekeemia on keemia see haru, mis uurib keemiliste elementide ja ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni.

Soovitav on vaadata selle keemia õpikoja videosalvestust. Õpilased saavad seal rohelise leegi ja peavad siis välja selgitama, kas selle värvuse annab boor, vask või midagi muud. Saades roosaka leegi, peavad nad kindlaks tegema, kas tegemist on liitiumi või kaaliumiga. Selgub ka, et naatrium põleb kollaka leegiga, jne. 

Karl Jakob Levinilt küsiti, kuidas saavad koolid registreerida ennast TÜ teaduskooli õpikodadesse. Ta soovitas vaadata õpikodade kodulehte https://teaduskool.ut.ee/et/fuusika-keemia-ja-bioloogia-opikojad.

Spektri uurimine leegi abil


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!