Narvas on sündinud Eesti hariduslinnak

13. veebr. 2024 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Eesti Põhikooli ühises hoones annab ajalugu käe tänapäevale. Fotod: Sirje Pärismaa

5. veebruaril avati Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Eesti Põhikooli ühine õppehoone. Koos naabruses paikneva Narva Vanalinna Põhikooliga moodustavad kolm riigikooli eestikeelse hariduskompleksi, mille kõrvale on kerkimas ka lasteaiahoone.

Hariduse tänavas asuvas uues majas on klaasfassaadist trepikojaga ühendatud hoone kaasaegne ja enne Teist maailmasõda rajatud osa. Uues osas paikneb gümnaasium, renoveeritus põhikool. Kahes koolis on kokku ligi 360 õpilast ja 5000 ruutmeetrit pinda.

„Ruumikasutuses pole rangeid piire, loodus-, muusika- ja kunstiainete tunnid toimuvad ühistes ruumides, ka sööklas saame kokku ja saal on ühine,“ lausus gümnaasiumi õppejuht Ruth Opmann. „Üritame päevakava korraldada nii, et üks ei sega teist. Osa õpetajaid annab tunde mõlemas koolis. Tahame ka õpikäsitusi sulandada, et põhikoolil oleks gümnaasiumiga kokkupuutepunkte. Eks kooselu tuleb alles õppida, see arendab, võidavad mõlemad pooled.“ 

Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar, kes juhib ka kogu hariduskompleksi, on vaimustunud sellest, et ajaloo hõng on majas alles. 

„Pean Narva ajaloost ja vanalinnast väga lugu. Ma ei arva, et seda saaks täielikult taastada, aga on tore, kui kasvõi mõne elemendi kaudu saame ajalugu lähemale tuua,“ rääkis Käosaar. Mõistagi tunneb ta rõõmu ka nüüdisaegsest ja nutikast õpikeskkonnast. Avatud ruume, nagu teistes riigigümnaasiumides, liiga palju pole. Küll aga on valgust ja helgust, rõõmsaid värve, mõnusaid sopikesi ja nurgataguseid, kus noored saavad olla. Omaette pärl on hooviala.

„Joala tänava asenduspinnal alustades kasvasime kokku ja unistasime oma uuest majast,“ lausus Käosaar. „Oleme koosloomele pühendatud. Narvas pole lihtne eestikeelset haridust pakkuda. Ka meie gümnaasiumis on õpilastest 90% vene emakeelega. Vaid eestlaskonnaga kooli ei loo. Selles linnakus loomegi Eesti kultuuri- ja komberuumi, meelsust. 

Õpetajaid polnud lihtne leida. Üks asi on leida, teine asi neid siin hoida. Õppeaasta saab läbi, eks siis selgub. Eesti hariduslinnak on saanud oma alguse ja lõppu sel pole.“

Tartust Narva riigigümnaasiumi tööle tulnud geograafiaõpetaja Silja Mall rääkis, et ei seadnud uuele töökohale väga suuri ootusi. Tahtis vaid, et oleks ühtne, sõbralik ja toetav kollektiiv. 

„Kõik see on olemas ja Narva kohalikud inimesed on väga soojad,“ rääkis Mall. „On olnud meeliülendav kogeda, kuidas tehakse külg külje kõrval koostööd. See vabastab. Ilmselt on ka õppimise atmosfäär ja tulemused palju paremad. Olen püüdnud nii, et mingit tuupimist pole, õpilased peavad kohanema. Oluline on sisseelamine ja huvi looduse ja keskkonna vastu.“

Koolimaja avamisel sõna saanud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et majad pole hariduses kõige olulisemad, aga keskkond mõjutab emotsioone ja tahet muutusi teha. 

„Narva hariduselus on eriti suured muutusetuuled puhumas ja nende hoos on kogu hariduskompleksi uuendamine väga oluline,“ täheldas Kristina Kallas. 

Suur muutus on ka see, et seitse Virumaa riigigümnaasiumi – Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere, Sillamäe, Narva eesti ja Narva gümnaasium ning Kiviõli 1. Keskkool – teevad sel kevadel ühised sisseastumiskatsed 10. klassi soovijaile. Sisseastumiskatseteks registreerimine kestab 11. märtsist 7. aprillini sisseastumine.ee keskkonnas. Kirjalikud testid toimuvad õpilase valitud esimese eelistuse koolis elektroonses keskkonnas. Teadmisi testitakse eesti keeles ja verbaalses mõtlemises, loogilis-matemaatilises mõtlemises ja lõimitud loodusteadustes.

Testi edukalt sooritanud kutsutakse koolidesse vestlusele. Soovi korral on võimalik osaleda vestlusel ka teise või kolmanda eelistusena valitud koolis. 

Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on ühiskatsed õpilase aja ja närvipinge kokkuhoiuks, aga ka koolidevahelise võrgustiku ja koostöö arendamiseks.

„Suund on eestikeelsele haridusele, siin tagasikäiku pole. See on ühine otsus, mõnele koolile kergem, mõnele raskem,“ lausus Agur. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!