Omavalitsused ootavad riigilt kohustuste täitmist ning selget strateegilist pika vaatega plaani

20. veebr. 2024 Eesti Linnade ja Valdade Liit - Kommenteeri artiklit

Täna kutsus Haridus- ja Teadusministeerium ühise laua taha mitmed osapooled, et arutada pikaajalist koostöölepet. Nii Eesti Linnade ja Valdade Liit kui ka selle liikmed esitasid kohtumisel mitmeid küsimusi, mis on senini jäänud sisuliste vastusteta.

Üks põhilisi küsimusi, mis kohtumisel kerkis, oli see, millist probleemi proovitakse kohtumistega lahendada. Milline on kohalike omavalitsuste roll haridusleppe läbirääkimistel? Ja seda olukorras, kus raha jagab riik, valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud eesmärgi tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120 protsendile keskmisest palgast, aga õpetajate palgakasvuks laiutab riigieelarve strateegias aastatel 2024–2027 ümmargune null.

„Ootame, et uues riigieelarve strateegias tagatakse riigi poolt õpetaja palgakasvuks finantsgarantii ning seda saab tagada ka praegusele seadusandlusele tuginedes, ilma uusi leppeid sõlmimata. Kui soov on tõsta õpetajate töötasu alammäära, siis see on riigi otsustada,“ kommenteerib Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige ja Jõhvi vallavanem Maris Toomel.

Omavalitsuste vaatest on olulisim saada vastus, millal tagab riik õpetaja töötasu alammäära kasvuks kohalike omavalitsuste eelarvetesse raha, sest õpetajad ootavad omavalitsustelt ja koolijuhtidelt töötasu kasvu tagasiulatuvalt 1. jaanuarist, kuid millal tegelikkuses see raha omavalitsusteni jõuab, on jätkuvalt teadmata.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul ei saa kuidagi nõustuda Rahandusministeeriumi välja öeldud selgitustega, et raha jõuab omavalitsusteni õigeaegselt. „Tegime ettepaneku alustada haridusvaldkonna kriisi lahendamist kõigepealt õpetajatele ning omavalitsustele antud lubaduste täitmisest. Soovime teada saada, mis samme on selleks tehtud, et õpetajad saaksid kätte kokku lepitud palgatõusu ja puudu olevad 9,3 miljonit eurot omavalitsuste eelarvetesse jõuaksid? Kuna omavalitsused on 2024. aasta eelarved enamasti kinnitanud ja valitsuse tehtud otsused tähendavad kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi lisakohustusi, teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta vastutus ja katta omavalitsuste lasteaiaõpetajate töötasude kasvuks vajalikud lisakulud 2,2 miljonit eurot,“ sõnas Trei.

Läbirääkimiste aluseks peab olema vastastikune lugupidamine ja usaldus. Praegu aga ei ole omavalitsusteni juba kokku lepitud kohustuste täitmiseks vajalik raha jõudnud, koolivõrgu korrastamisest saavad nii omavalitsused kui koolipidajad teada ajakirjanduse vahendusel ning avalikes sõnavõttudes on haridusminister jt valitsuse liikmed kahtluse alla seadnud, et hariduse tarvis eraldatud riigieelarveline raha ei jõua omavalitsuste tegevuse tõttu koolide ja õpetajateni.

„Palume haridusministril ja Vabariigi Valitsusel esmalt rahalised kohustused kohalike omavalitsuste ja õpetajate ees täita ning alustada hariduskriisi lahendamist vajalike mõjude hindamisega, osapoolte ettepanekute ärakuulamisega ning seejärel seaduseloome väljatöötamise ja korrastamisega. Valitsuses on juba aastal 2021 heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis ongi oma sisult hariduslepe. Täiendavate lepete sõlmimisega ei lahenda haridusvaldkonna kriisi,“ lisas Toomel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!