Õpetaja palk

21. veebr. 2024 Raivo Juurak  toimetaja - 1 Kommentaar

Õpetaja palga- ja karjäärimudeli arutelu on saanud hoo sisse ka Facebooki-grupis Eesti Haridusfoorum.

Arutelu algatajad on pakkunud välja kõigile Eesti koolidele ühesugust mudelit, mille järgi saaksid õpetajadiplomita õpetajad, eriti aga need, kellel pole kõrgemat haridustki, keskmisest vähem palka, staažikad õpetajad saaksid aga keskmisest rohkem. 

Kui küsiti, miks ei võiks kool ise otsustada, kuidas tema õpetajad palka saavad, siis vastati, et kindlasti leidub koolijuhte, kes ei jagaks palgaraha õiglaselt. Seepärast oleks hea täpselt kindlaks määrata, kui palju peaksid saama nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Lisaks pakuti, et õpetajad peaksid saama ka staažitasu.

Vastuväiteid tuli mitmeid. Esiteks ei peaks palga- ja karjäärimudeli mõte olema üksikute ebakompetentseta koolijuhtide ohjeldamine. Teiseks aga toodi välja, et selline astmeline palgasüsteem tekitab koolides seisused. Nii saaks alustavast õpetajast justkui madalam seisus, eriti kui ta töö kõrvalt alles õpib ülikoolis õpetajaks. Ja kõrgem seisus oleks meisterõpetajad. Näiteks Noored Kooli õpetajad oleks siis madalam seisus, ehkki neist on koolidele väga palju abi. 

Toodi välja ka seda, et igal koolil on oma missioon, visioon ja eesmärgid, mille poole tahetakse liikuda, ja palgasüsteem peaks kooli visiooni ja eesmärkide saavutamist toetama. See tähendab, et igal koolil peaks olema võimalusi välja kujundada oma eesmärke toetavat palgasüsteemi. Seda silmas pidades oleks vaja kindlasti suurendada diferentseerimisfondi, ja mitte 3%, vaid isegi kolm korda, et kooli juhtkond saaks toetada neid õpetajaid, kes annavad kooli arengusse kõige rohkem. Enamasti annavad suurima panuse muidugi meisterõpetajad, kuid alati leidub ka noori õpetajaid, kellest on koolile palju kasu.

Soomes on nn seisuste palgamudel, mis kehtib üle riigi. Neil on ka staažitasu süsteem: viiendal tööaastal tõuseb põhikooliõpetaja palk 4%, kaheksandal 3%, kümnendal 6%, 15.-l 6% ja 20. tööaastal 6%. Nii saab Soome põhikooliõpetaja koolis tööle asudes palka 3000 ja 20 aasta pärast 4000 eurot. Tundub õiglane, kuid samas on selline protsentide süsteem küllaltki paindumatu. Lisaks on Soome haridusekspert Niina Väntänen Eestit külastades tõdenud, et noored õpetajad lahkuvad ka Soomes koolist, sest nad ei soovi palgatõusu 20 aastat oodata. Lahkuvad nad aga ka liiga suure koormuse pärast. 

Erinevad arusaama õpetaja palgasüsteemist tulevad reljeefselt esile ka 16. septembril Tallinna Reaalkoolis toimunud vestlusringis, kus mõttevahetust vedasid Tõnis Lukas ja Reemo Voltri.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja palk”

  1. Aga ütleb:

    Aga kuidas ohjeldada ebakompetentseid ja tähtajatute töölepingutega koolijuhte? Kuidas neist lahti saada?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!