Kuidas valmivad õppematerjalid muukeelsetele lastele
LOE KA:
Raivo Juurak – Missugust õppematerjali vajab muukeelne laps?
Mare Kitsnik – Eestikeelsele õppele üleminekut toetav õppevara – kuidas tagada kvaliteet?
Kaasaegse ja kvaliteetse õppevara loomisel on võtmetähtsusega ülikoolide, kirjastuste ja autorite ühine panus ja koostöö.
Õppevara loomist reguleerib määrus õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti, mis kirjeldab nii õppevara sisulisi kui ka tehnilisi omadusi.
Mis võetakse nende õppematerjalide kontseptsiooni loomisel aluseks?
Õppevara loomist reguleerib määrus „Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti“, mis kirjeldab nii õppevara sisulisi kui ka tehnilisi omadusi.
Õppevara lähtub eesti keele kui teise keele õppimist, õpetamist ja hindamist käsitlevatest alusdokumentidest:
- Euroopa keeleõppe raamdokumendi ning selle sõsarväljaande põhimõtetest ja tasemekirjeldustest;
- põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava õpikäsitusest, alusväärtusest, üldistest õppe- ja kasvatuseesmärkidest ja eesti keele kui teise keele ainekava õpitulemustest;
- tõenduspõhisest teadmisest ja uuringutest keele õpetamise ja õppimise kohta, sh keele omandamise oskuse arengust ja arendamisest.
Kuidas tagatakse uute õppematerjalide kaasahaaravus?
Õppevara kaasahaaravus ning selle abil õppimiseks huvi ja motivatsiooni tekitamine ja hoidmine on üks peamisi õppevara sisulise kvaliteedi tunnuseid. Õppimine ei saa toimuda ilma pingutuseta, aga huvitav õppevara aitab õpilastel õppida (keelt) märkamatult. Kaasahaaravust saab suurendada õppijale tähenduslike lugude ja juhtumiste kaudu. Selliste teemade väljaselgitamiseks, valimiseks ja hindamiseks kaasame õppevara loomisesse vastavas vanuses õpilasi. See tähendab, et loodavat õppevara katsetatakse koolides erapooletute kasutajatega nii selle loomise käigus kui enne õpikuks vormistamist. Vastavas vanuses õpilaste seisukoha ja arvamuse küsimine võiks aidata ka väiksema kogemuse ja oskustega autoritel valida just selliseid tekste, pilte, helisid vm, aga ka ülesandeid ja metoodikaid, mis on õppija jaoks haaravad. Lisaks ergutab õpilase vaate ja arvamuse küsimine erineva kogemusega õppevara autori inspiratsiooni.
Kaasahaaravuse üks mõõde saab olla ka keeleõppes kasutatava materjali „kasulikkus“ teiste ainete õppimise seisukohalt. See tähendab, et keeleõppe materjalid luuakse keeleteadliku aineõppe ning lõimitud aine ja keeleõppe põhimõttest lähtudes. Nii aitab ka keele õppevara kindlustada õppija valmisolekut õppida aineid eesti keeles ja omandada paremini teiste õppeainete õpitulemusi.
Kuidas toetavad uued õppematerjalid aktiivõpet?
Õpilase initsiatiivi ja vastutuse toetamine ja seeläbi õppimiseks vajalike oskuste õpetamine ja harjutamine on õpetaja meisterlikkuse üks tunnuseid. Aga ka õppevaral on siin oma oluline roll. Keele õppimisel on õpilane aktiivne siis, kui ta keelt kasutab, räägib ja kirjutab. Eesti keele kui teise keele eksamite ja tasemetööde tulemuste analüüsidest jääb silma, et õpilased vajavad kõige enam tuge just kõnelemisoskuse arendamisel. Kaasaegsed interaktiivsed õppematerjalid, mis on ühendatud keeletehnoloogiliste tööriistadega, saavad siin pakkuda uue võimaluse. Õpetajatega kohtumiselt on kõlama jäänud ka suulise kõne juturoboti vajadus. Loodava õppevara kese on kommunikatiivne ja kasutuskeskne lähenemine keeleõppele. Keele õppimine reaalsete kasutusolukordade kaudu aitab keelt kiiremini, tõhusamalt ja tulemuslikumalt omandada. Lisaks on uus õppevara metoodiliselt tasakaalustatud ja lähtub tänapäevasest õpikäsitusest.
Mil viisil tagatakse uute õppematerjalide jõukohasus?
Ea- ja jõukohasus on samuti üks peamisi õppevara sisulise kvaliteedi omadusi. Edukas ja tulemuslik õppimine saab toimuda õppija lähima arengu tsoonis, aga peab vastama ka õppekavas kehtestatud keeleoskustasemete nõuetele. Kindlasti on oluline õppevara kvaliteedi hindamine katsetuste ja retsenseerimiste raames. Kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine on õppevara loomise üks alaülesandeid.
Kuidas loodavaid materjale katsetatakse ja uuritakse?
Õppevara katsetamist on seni nähtud eraldi teema või tegevusena, aga see etapp saab olema uue õppevara loomise lahutamatu osa kogu protsessi raames. Õppevara kvaliteedi tõenduspõhise hindamise protsess, sh retsensentide roll ja vastutus õppevara kvaliteedi parandamisel, katsetamise protsess ise – andmete kogumise metoodika (sh valimi suurus ja struktuur), aga ka analüüs ja tulemuste kasutamine õppevara täiendamisel on küsimused, mis tuleb uue õppevara loomisel läbi mõelda. Siin saab rakendada teadustöödele iseloomulikke elemente ja võtta eeskujuks varasemalt koostatud uuringuid, nt üliõpilaste tööd, kus õppematerjalide loomise ning katsetamisega on tegeletud.
Meie eesmärk on kaasaegsete ja tõenduspõhiste materjalide loomine, mis eeldab senist õppevara arendust. Kõigi kvaliteedi tagamise või hindamise mõõtmete koos arvestamine võib ühele autorile käia üle jõu ja seetõttu arendame õppevara meeskonnas. Ühendame selleks ekspertide ja spetsialistide kompetentsid ja kogemused, et luua kvaliteetseid õppematerjale.
Eesti Keele Instituudi (EKI) roll õppevara loomisel
EKI on loonud uue keeleõppe arendamise osakonna, mille eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega laste, õpilaste ja täiskasvanute eesti keele õpet, parandada eestikeelse õppe kvaliteeti ning tagada keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavus. Kaasaegse ja tõenduspõhise õppevara loomine on üks oluline tegevusvaldkond, millega EKI eestikeelsele õppele üleminekul haridusasutusi toetab. Keeleõppe arendamise osakond ei keskendu üksnes õppevara loomisele, vaid ka keelealaste põhi- ja rakendusuuringute koordineerimisele ning keeleõppeks vajalike keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele, tehes seda koostöös keele- ja kõnetehnoloogia valdkonna spetsialistidega. Nende jõupingutuste tulemusel loodud teadmisi ja vahendeid kavatsetakse kasutada ka õppevara arendamisel.
Õppevara loomist juhib EKI vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 29. augusti 2023. aasta käskkirjale „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks“. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja kõik tegevused viiakse läbi kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamise nõuetega, sealhulgas riigihangete korraldamine. Praegu valmistatakse ette õppevara autorite arenguprogrammi hanget, mille läbiviimiseks plaanitakse kaasata ülikoole. Seejärel algab õppevara loomine, mida tehakse koostöös kirjastuste ja autoritega.
EKI viis viimase poole aasta jooksul läbi mitmeid uuringuid ja koostööseminare õpetajate, kirjastuste, ülikoolide ja õppevara autoritega. Eesmärk oli enne projekti planeerimise algust mõista eesti keele kui teise keele õpetajate ootusi ja vajadusi õppevara osas ning kirjastuste valmisolekut selles protsessis osaleda. Saadud tagasiside põhjal koostati detailne tegevuskava, mille esimene samm on arenguprogrammi väljatöötamine koostöös teadusasutuste ja praktikutega. Programmi eesmärk on kaasajastada eesti keele kui teise keele õppevara loomise metoodikaid, pakkudes autoritele uuenduslikke teadmisi ja tõsta seeläbi õppevara kvaliteeti.
Arendatav õppevara, mis toetab keeleõpet efektiivselt ja tulemuslikult, nõuab põhjalikku ja tõenduspõhist lähenemist. Ülikoolide, kirjastuste ja autorite ühine panus ja koostöö on võtmetähtsusega kaasaegse ja kvaliteetse õppevara loomisel.