Mis töö jääb inimesele, kui robot on tõhusam ja tehisintellekt nutikam?

5. märts 2024 Yngve Rosenblad OSKA peaanalüütik - 1 Kommentaar
Foto: Andras Kralla / Äripäev / Scanpix Baltics

Yngve Rosenblad.

Veel hiljuti tunnetati, et robotid võiksid inimesi aidata või asendada lihtsates töödes. Tehisintellekti (AI) kiire arenemine on pilti muutnud ja rohkem võib see mõjutada hoopis töökohti, kus on vaja keeruliselt mõtlemise, seoste loomise, suurte andmehulkade läbitöötamise oskust.

Juba on kasutusel süsteemid, mis diagnoosivad haigusi paremini või analüüsivad röntgenpilte põhjalikumalt kui arstid. Kuid see ei tähenda, et arstiamet kaoks – vastupidi, see võib vähendada arstide ülekoormust ja jätta rohkem aega patsiendiga suhtlemiseks jm tegevusele, mis sobib inimesele masinast paremini. Küllap on tehisintellekti rakenduste kasutama õppimine paljudes ametites järgmine suurem kohanemisülesanne, seda enam et muutused on kiired. Nii nagu mõne aja eest oli programmeerimisoskus kuld, on sellest nüüd kujunemas promptimisoskus, mida läheb vaja AI-ga suhtlemisel.

Automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud uuringud näitavad üldjuhul, et niisamuti kui tehnoloogia areng kaotab töökohti, loob see ka uusi. Kasvõi selle sama tehnoloogiavidina arendaja, seadistaja ja paigaldaja oma. Aga uute töökohtade täitmiseks on vaja uute teadmistega spetsialiste. Veelgi enam, sisuliselt igal töökohal peab olema hakkaja erialaste tehnoloogiliste vahendite kasutamises. Maailma kiire arengu juures tõenäoliselt ei piisa enam ühest äraõpitud ametist, et pidada tööturul vastu kogu elu. Ametialased teadmised on vaid üks jalg kolme jalaga taburetil, mis aitab muutuste tuules püsti püsida.

Maailmas toimuvad muutused mõjutavad majandust, töökohti ja vajalikke oskusi. Mõjud võivad olla kiired ja dramaatilised, nagu viimaste aastate koroonakriis, sõjad, energiahindade ja intressimäärade Ameerika mäed jne. Megatrendid on näiteks tehnoloogia- ja digipööre ning rohepööre, mis juba nähtavalt igasse eluvaldkonda imbub. Koos ametioskustega moodustavad tehnoloogia- ja roheoskused justkui kolm taburetti püsti hoidvat jalga. Pealisplaadiks ja kõige kooshoidjaks on üldoskused: suhtlemis-, meeskonna- ja koostööoskus, probleemide lahendamise ja enesejuhtimise oskus, analüüsioskus, algatusvõime jpt. OSKA uuringute käigus intervjueeritud tööandjad on korduvalt rääkinud, et isegi pideva töötajate puudusega IT-sektoris ei saa hea suhtlemis- ja koostööoskuseta programmeerija tööd. Samuti eeldab tänapäeva tööelu kohanemisvõimet ja paindlikkust.

Et püsida selles kiirelt muutuvas maailmas laineharjal, mitte vajuda vee alla, tasub arendada endas oskust toimetada koos tehnoloogiaga, taltsutada AI-d ning toimida keskkonnasäästlikult, kuid samavõrd lisada oma töösse inimlikku sädet.


Viis suurt trendi, mis tööelu muudavad

OSKA hinnangul kujuneb järgmise kümne aasta tööturg viie suure suundumuse koosmõjus. Märke sellest on juba näha praegu – siin vaid mõned näited.

Keskkonnasäästlikkus 

Üleminek keskkonda säästvale majandamisele tingib vajaduse roheoskuste järele kõikidel elualadel. 

  • Järjest enam võetakse tööle jätkusuutlikkuse spetsialiste, kes jälgivad, et ettevõttete tegevus oleks keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega kooskõlas.
  • Rohepööre nõuab uudset tehnoloogiat ning loob töökohti tehnilistel erialadel: insenerid, mehhatroonikud, tehnikud, elektrikud jne.

Tehnoloogia areng

Tehnoloogiat rakendatakse toodete ja teenuste kvaliteedi parandamiseks igas eluvaldkonnas. Osa ametikohti kaob, aga neid tuleb ka juurde.

  • Tehnoloogia on üle võtmas näiteks madalama oskustasemega raamatupidamistöötajate ning robotid postisorteerijate tööd.
  • Samas tekib näiteks mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtuga tööturul vajadus nende sõidukite disaini, tootmise, käitamise, programmeerimise ja andmete analüüsiga seotud oskuste järele.

Üleilmastumine 

Üleilmastumisest rääkides peetakse silmas näiteks inimeste ja kaupade liikumist, aga ka muutusi julgeolekus.

  • Kasvavad kaugtöö osatähtsus ja üle riigipiiri töötamise võimalused. Tööstusettevõtted konkureerivad talentide, peamiselt insener-tehniliste teadmiste ja oskustega töötajate pärast globaalsel turul juba praegu.
  • Geopoliitiliste pingete tõttu võib suureneda militaarsõidukite arv ja kasvada rasketehnika hoolduse, remondi ja ümberehituse vajadus.

Rahvastikumuutused suunavad arengut

Maailma rahvastik kasvab ja vananeb. Vaesematest piirkondadest kolitakse elama ja tööle arenenud riikidesse ning maalt linna või linnade lähipiirkonda.

  • Inimeste elu- ja tööiga pikenevad. Noored töötavad rohkem projektipõhiselt ja soovivad vaheldust. Töökohtadel on tarvis teadmisi ja oskusi, kuidas juhtida eri vanuses töötajaid, mitmekultuurilisi meeskondi ja projektimeeskondi, mis ei ole püsivad.
  • Vajadus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järele kasvab.

Väärtusmaailm teiseneb

Töö tähtsus inimeste elus väheneb, oluliseks muutuvad otsustusvabadus ja hea tervis. Tarbijate ja klientidena otsitakse individuaalseimaid tooteid ja teenuseid.

  • Töö- ja õpimaailm muutuvad paindlikumaks. Alati ei otsita inimest kindlale ametikohale, vaid võetakse arvesse kandidaadi tugevused ja soovid ning ametiroll kujundatakse paindlikult.
  • Täpsemat teenust soovitakse näiteks ka veterinaarias. Kasvab vajadus kitsamalt (nt silma-, kõrva- või sisehaigustele) spetsialiseerunud väikeloomaarstide järele.

Allikas: oska.kutsekoda.ee


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mis töö jääb inimesele, kui robot on tõhusam ja tehisintellekt nutikam?”

  1. Tiit Marrandi ütleb:

    “Vaesematest piirkondadest kolitakse elama ja tööle arenenud riikidesse ning maalt linna või linnade lähipiirkonda.” Sic!

    Metsküla koolis, ja sarnastes ei pruugi küll nüüd enda murekoormat suurendada.
    Inimesed, kellele looduläheduse on hingelähedane saavad vast siiski endale sobiva elustiili valida: rohenäpplusest, hobutalutest, loodusvaatluest, turisminduse, koriluse, kaugtöö, ja muu selliseni.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!