Aktiivsus- ja tähelepanuhäire suur geneetiline risk viitab võimalikele kaasuvatele haigustele

22. apr. 2024 Tartu Ülikool - Kommenteeri artiklit

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on tihedalt seotud inimese vaimse ja füüsilise tervisega ning seda saadab sageli terve hulk kaasuvaid haigusi. Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et see peab paika ka nende inimeste puhul, kel puudub küll kinnitatud diagnoos, aga on suur geneetiline risk ATH avaldumiseks.

ATH on lapseeas algav neuroarenguline häire, mida diagnoositakse poistel sagedamini kui tüdrukutel. Sageli võib see põhjustada raskusi ka täiskasvanutel, kuid on neil tihti aladiagnoositud. ATH-le on iseloomulik nii liigne hüperaktiivsus, impulsiivsus kui ka keskendumisraskused. Varasematest uuringutest on teada, et ATH-ga on seotud suur hulk haigusi, mis mõjutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Diagnoosimata inimeste seas ei ole aga kaasuvaid haigusi varem laialdaselt uuritud.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased võtsid Eesti geenivaramu andmete põhjal vaatluse alla ATH-le viitava geneetilise riski ja otsisid selle seoseid kõigi Tervisekassa andmebaasis leiduvate diagnoosidega ajavahemikus 2004–2020. Uuringu valimisse kuulus 111 000 geenidoonorit. Kokku leiti ligi 80 diagnoosi, mis on seotud ATH suure geneetilise riski ja teiste uuringute andmeil ka ATH diagnoosiga. „Kui varem on uuritud seoseid ATH diagnoosi ja kaasuvate haiguste vahel, siis meie uuring näitab, et need haigused esinevad sagedamini ka inimestel, kellel on ATH suur geneetiline eelsoodumus. Seda tähtsam on ATH sümptomite avaldumist ja nendest põhjustatud raskusi õigel ajal märgata ja ravida, sest neil on oluline tervisemõju kogu inimese elukaare jooksul,“ selgitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.

„Huvitav oli ka see, et nii meeste kui ka naiste puhul leidsime üsna sarnased seosed, kuigi ATH-d diagnoositakse poistel oluliselt sagedamini. See näitab, et ilmselt jääb ATH naiste puhul sageli märkamata, kuid kaasuvad terviseprobleemid kimbutavad neid sellegipoolest,“ lisas Tartu Ülikooli psühhiaatrilise geneetika teadur Elis Haan. Teadlaste sõnul võib nii mõnigi leitud seostest olla seletatav ATH-le iseloomuliku keskmisest suurema impulsiivsuse ja ebatervisliku eluviisiga. Sellest võib olla ajendatud näiteks sagedasem tubaka- ja alkoholitarvitamine, aga ka impulsiivne söömiskäitumine, mis võivad viia rasvumise, II tüüpi diabeedi, südamehaiguse, kopsuhaiguse või põletikeni.

„ATH seos kaasuvate haigustega viitab sellele, et nii mõnegi tervisemure puhul tuleks tähelepanu pöörata ka võimalikule ATH-le,“ selgitas Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater Tuuli Sedman. Seejuures tuleks olla iseäranis tähelepanelik tüdrukute ja naiste suhtes, kel esineb geneetilise riski analüüsi põhjal ATH-ga kaasuvaid haigusi sama palju kui meestel. Teadlased tõdevad, et praegu on ATH diagnoosimine endiselt üsna aeganõudev protsess. Senised uuringud annavad siiski lootust, et tulevikus võiks selle diagnoosimine tänu personaalse geneetilise riski hindamisele muutuda kiiremaks ja täpsemaks.

Uuring avaldati ajakirjas Psychological Medicine aprilli alguses.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!