Esimene armastus on revolutsioon

9. apr. 2024 Urmas Lennuk Rakvere Teatri dramaturg - Kommenteeri artiklit
Pärast esietendust toimunud vestlusringis rääkisid Rakvere Linnanoorte Näitetrupi liikmed sellest, milliseid mõtteid lavastus neis tekitas. Fotod: Helen Solovjev

Rakvere Teatri uus noortelavastus, Rita Kalnejaisi „Esimene armastus on revolutsioon“ tegeleb inimeseks kasvamise keeruliste probleemidega. Pärast esietendust kohtusime Rakvere Linnanoorte Näitetrupiga, et saada aru, milliseid mõtteid lavastus noortes tekitas. Paljud näitetrupi liikmed olid lavastust juba mitu korda vaadanud, ja nagu selgus, vaataks veelgi.

Mõned tegelased lavastuses on loomad, aga ei saa vist öelda, et see loomalugu oleks lastele?

  • Sõltub, millistest lastest me räägime. Seal oli natuke keerulisem sõnavara ja pisut teistmoodi teatrikeel, kui me väikeste laste peale mõtleme.  
  • Lavastust soovitatakse vanusest 14 eluaastat. Mina olen küll 13-aastane, aga polnud midagi valesti. Võib-olla noorematel läheks keeruliseks.
  • Väiksematel lastel võib igav hakata. Huvitav oli see, et dialoog oli väga otseütlev. Eriti koera tegelane pani nii, et paukus.
  • Lavastuses õpetas rebaseema lastele murdmist muti peal selleks, et tema lapsed saaksid elus hakkama. Niimoodi võib öelda, et rebaseema armastas oma lapsi ja tahtis neile parimat. Võib-olla väiksematel lastel on seda keeruline mõista, kuidas pealtnäha halb võib hea olla.

Rebaseema poolt oli see koolitus. Kas teie vanemad õpetavad teile murdmist?

  • Ei, meil on tarvis elus hoopis muid oskusi. Meie elu on parem kui rebastel.
  • Aga ka meile õpetatakse, et elus tuleb ise hakkama saada ja vastu hakata, kui keegi tahab meist üle sõita.
  • Kui sa oled rebane, siis sa pead ikkagi süüa endale murdma. Muidu suredki nälga. Laps õpetatakse välja, et ta jääks ellu ja saaks oma lastele õpetada ellujäämist.
  • Loomadel on seda tarvis. Nad ei saa ju minna poodi ja süüa osta. Aga tapmist saab õigustada ainult loomariigis.

Miks autor oli need loomad inimeste vastandina sinna sisse kirjutanud?

  • Teistega rääkides oleme mõelnud, et need rebased ja inimesed olid seal vastakuti vist selleks, et näidata eri ühiskonnakihte. Erinevaid inimesi.
  • Alguses tekkis tunne, et nad on teistmoodi inimesed, kes elavad kuskil äärelinnas.
  • Inimestega tekkis kohe arusaam, et nad on meie maailmast. Nende probleemid olid meile tuttavad. Aga isa käitumine polnud näiteks üldsegi inimlik, selles suhtes olid loomad inimlikumad.
  • Rebaste puhul oli kohe näha, et nende kombed ja käitumine on metsikumad. Neil puudus inimeste kasvatus. Nad ei käitunud nii, nagu nad teaks, et nuga käib paremas ja kahvel vasakus käes.

Aga miks ikkagi loomad ja inimesed?

  • Meil on ka tuttavate hulgas sellise olemisega tegelasi nagu koer ja rebased.
  • Koolis on ka selliseid erinevaid inimesi, nagu lavastuses olid erinevad loomad.
  • Koer näiteks tahtis näidata inimestele, et ta saab hakkama talle pandud ülesannetega. Tahtis ennast õigustada inimeste silmis. Elus on väga palju selliseid.
  • Kanad näiteks on ka elus täitsa olemas. Kui panna nad inimesteks, siis nad ongi sellised tibinad, kes käivad rikastel järel ja püüavad ilgelt sõbrad olla, aga samas nurga taga kiruvad teisi.
  • Kui koer ütles, et olge vait, siis kanad kohe panid nokad kinni. Rakveres on ka selliseid. Aga mulle nad ei meeldi. Ma vaatan neid selles suhtes viltuse pilguga, et neil on vähe iseseisvust.
  • Neil ei ole oma arvamust ja nad kaagutavad kõik välja. Saladusi üldse hoida ei oska.

Kui kedagi kiusatakse, ei tahaks nagu kergesti sekkuda, aga samas ei saa ka päris külma kõhuga mööda minna. Mida siis teha?

  • Oleneb muidugi ka, kelle vahel midagi toimub. Kui näiteks keegi mu enda klassist, siis ikka lähed ja teed selgeks, et kuule, lõpeta nüüd ära! Aga kui see on keegi vanematest klassidest, siis üldiselt ei julge alati sekkuda. Siis räägidki kas mõnele õpetajale või kellelegi, keda saab usaldada ja kellest oleks abi sellises olukorras. Kellest sa tead, et ta võtab midagi ette.
  • Sõpradega niikuinii arutame, et tead, ma nägin sellist asja pealt, mis sa arvad, mis me tegema peaksime. Igatahes filmima ja sotsiaalmeediasse riputama küll ei hakka.

Lavastuses näiteks püüdis poiss rebasetüdruku kinni, ja kuigi ta lasi tal minna, tuli rebasetüdruk siiski tema juurde tagasi. Vabatahtlikult. Millega te seda seletate?

  • See poiss oli teistmoodi kui rebase vennad ja õed. Rebane oli harjunud sellega, et on kogu aeg emaga koos ja allub ema reeglitele, aga ta tahtis ise ka olla.
  • Kui ema ütles, et ei või inimese juurde tagasi minna, siis sel rebasetüdrukul tekkiski huvi. Ta tahtis tõestada emale, et inimesed ei ole nii hullud, nagu ema neist rääkis.
  • Alguses poleks rebasetüdrukul ju põhjust olnud tagasi minna, see poiss tahtis temalt naha maha võtta. Ta ähvardas teda. Aga midagi huvitas teda selles poisis. Jäi kripeldama. Ja siis ta läkski, aga see oli vaadates väga loogiline.
  • See poiss tegelikult käitus temaga ju hästi. Lasi ta lõksust lahti ja hoolitses ta haavade eest.
  • Sellepärast ta tagasi läkski. Poiss käitus nii, nagu ta ei oodanud. Tahtis aidata.

Kas teil ka keelatakse mõnda asja mõnikord? Kas te sellepärast ei tee seda?

  • Ikka proovime.
  • Kui öeldakse, et ei tohi, siis tekib huvi. Ikka tahad ju teada, mis selles siis nii teistmoodi on.
  • On keelatud, siis mõtlen, et tahaks. See tundub lahe ja salapärane.
  • Samas ka seltskond loeb. Teised on proovinud, kuidas siis mina ei proovi.

Miks poiss niimoodi käitus?

  • Tal ei olnud sõpru. Ta oli teistmoodi ka inimeste jaoks.
  • Ta tahtis ka kellegagi olla ja rääkida. Ta ju ütles rebasele, et palun tule tagasi. Ta mõtles seda tõsiselt.
  • Ta ei tahtnud, et rebane ära läheks. Ta ei tahtnud teda kaotada. Ta ei tahtnud jälle oma isaga üksi jääda.
  • Rebane sai aru tema tunnetest.
  • Poisid ja tüdrukud ikka tahavad omavahel suhelda, kui nad üksteisele meeldivad. Olgu siis pealegi üks rebane ja teine inimene.
  • Neil tekkis lähedus. Poisi ema oli kaugel. Elas koos isaga, aga isa teda ei toetanud. Siis ta kiinduski rebasesse.
  • Samas sai ka poiss aru, mida rebasetüdruk mõtles. Nende mõlema vanemad tahtsid, et nad teeks midagi, mida nad ise ei tahtnud teha. Siis nad leidsidki üksteist kui saatusekaaslased.

Kas teie tahaksite sellist isa?

  • Ei. Ta jõi kogu aeg ja see ilmselgelt ei läinud ta pojale peale. Ta oli üldse väga kiuslik oma poja suhtes. Enda arvates püüdis tohutu sõber olla, aga keeras igasugust jama kokku.
  • Ta ei saanud oma pojast aru. Ta ei saanud tema probleemidest aru ja ei osanud neid lahendada.
  • Ta oskas ainult õpetada, et kakle, kui sind kiusatakse.

Mis selle rebasetüdruku ja poisi vahel ikkagi juhtus?

  • Nii see poiss kui ka rebane ei saanud sellega hakkama, mida vanemad neile ülesandeks andsid. Poiss ei andnud kiusajale peksa ja rebane ei murdnud mutti maha.
  • Nagu sõpradega, ikka valid sellised sõbrad, kellega on tore olla ja kes sind mõistavad.
  • Mul on nii, et kui ma kellegagi räägin ja ta saab minust aru, ilma et ma peaks keele sõlme rääkima, siis tekitab see minus parema tunde. Meil on midagi ühist, me klapime. Rebane ka klappis poisiga.
  • Sõber võib teinekord ka midagi sellist öelda, mis mulle ei meeldi. Ta ju teab ja tunneb mind paremini, aga sõbra puhul ma ei hakka kahtlustama, et ta ründab mind. Sõber paneb oma arvamusega mu mõtlema, mida ma valesti teen.
  • Mõnikord tahetakse hoida kellegi poole, kes on tugevam või populaarne. Siis püüame elus ka mõnikord nende poole hoida, kes meid kaitseks. Selles suhtes oleks koer hea sõber olnud. Aga elus ma valiksin ikkagi pigem rebase.

Aga Romeo ja Julia? Miks on selline teema lavastuse tutvustuses?

  • See oli selline keelatud armastus. Inimese ja rebase vahel. Romeo ja Julia vanemad ka ei tahtnud, et nad suhtleksid.
  • Aga Romeo ja Julia said surma, sest nad armastasid üksteist. Siin loos jäävad armastajad hoopis elama.

Lavastuses ütles rebaseema oma tütrele, et ta on taltsutatud. Miks taltsutamine halb on?

  • Rebase puhul on jama see, et ta unustab need asjad, mida ema on õpetanud.
  • Ta hakkab teistmoodi käituma, kui rebastele on kombeks, ja see seab ta elu ohtu.

Kas selles lavastuses oli midagi teie eluga ka pistmist?

  • See protest, mis tekib vanematega.
  • Koolikiusamine.
  • Samas – kellegi sarnase otsimine elus on samamoodi. Õige inimese otsimine elus, et tunneks ennast oma kaaslastega hästi.
  • Kohtumine teistsugusega, kuidas ma temaga hakkama saan ja kas nad on üldse nii erinevad. Pani mõtlema, kuidas ma ise käituks.

Miks me teistsuguseid inimesi mõnikord ei salli?

  • Need on ikka stereotüübid, mis tekivad. Sul on kellegagi halb kogemus, siis oled ka teistega ettevaatlikum. Kardad, et need kõik ongi sellised, kellel on mingi ühine omadus.
  • Ma ise vist arvan, et ma ei hinda nii inimesi. Aga mingil hetkel käib mõte läbi, et äkki natuke ikka. See lavastus pani jälle sellele mõtlema.
  • Ma ise ei ole selline, kes halvasti suhtub. Aga kui teised suhtuvad kellessegi halvasti, siis mul tekib ka kahtlus kohe, et kas ta ise on ikka parem.

Miks selline pealkiri? „Esimene armastus on revolutsioon”?

  • Palju sellist võitlemist oma elu eest. See ongi revolutsioon.
  • Revolutsioon on uus ajastu. Ja uus järk. Seal jõudis poiss ka uude ajastusse. Ta sai aru, et ta ise on tähtis.
  • Midagi vana on lõppenud ja uut veel pole.
  • Väljendus väljapoole. Kui midagi ei sobi, siis ma teen midagi teisiti. Püüan vastu hakata ja teen midagi teisiti.
  • Võib-olla see on see, et esimese armastuse nimel suudad teha igasuguseid asju, mida sa muidu poleks teinud. Oled valmis võitlema.

Mis mõtteid see lavastus veel tekitas?

  • Seda tasuks koos klassiga vaatamas käia, siis on pärast palju arutada. Ise me arutasime küll omavahel päris palju.
  • Mõnes mõttes oleks ka lapsevanematel hea seda vaadata. Aga konservatiivsemad vanemad ei pruugi selliseid lugusid mõista.
  • Teater ei peagi olema mugav. Aga ta peab mõtteid tekitama. Mul küll tekkis.
  • Osa lapsevanemaid läheb kindlasti närvi. Juba selle koera peale.
  • Küsimusi tekkis. Et rebane ja inimene ja mis armastus siis neil saab olla, aga teatris oli see täitsa arusaadav. Hakkadki mõtlema, et kuidas see mul endal on.
  • Loomad andsid selle vastuolu selgemini kätte, mis meil elus on.
  • Mina olin materjaliga juba tutvunud, enne kui lavastust nägin. Aga lavastus oli seda huvitavam, et ületas minu ettekujutust. Ausalt öeldes ei kujutanudki ma ette, kuidas sellist tükki lavale seada õnnestub, kuna esines mitmeid keerukaid nüansse, aga väga huvitav oli vaadata.

Kas oli igav ka?

  • Ei. Kogu aeg oli tegevust. Kogu aeg juhtus midagi.
  • Ei seisnud paigal nagu mõnikord.
  • Pigem tahaks veel vaadata. Uuesti vaadata, et mis nüüd rohkem silma jääb.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!