Häält tuleb hoida ja treenida

16. apr. 2024 Heiki Raudla peatoimetaja - 1 Kommentaar
Foto: Scanpix Baltics / Siim Lõvi / ERR

  • Häälehädad kimbutavad ennekõike noori õpetajaid.
  • Mida madalam hääl, seda veenvam. Madalam hääl sisendab kindlust, mõjub usaldusväärselt.
  • Kõige suurema surve all on kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid.

Täna, rahvusvahelisel häälepäeval on paslik märkida, et nii nagu lauljal või näitlejal, on hääl ka õpetaja oluline instrument. Õpetaja kasutab oma häält päevast päeva eri nivootasandil, sageli 8–9 tundi järjest. Kui oma hääle eest hoolitsemine unarusse jätta, võib see korrast ära minna või sootuks kaduda.

Hääleprobleemide põhjused on erinevad. Nina-kõrva-kurguarst Kristel Kalling nendib, et arsti juurde pöördub enam noori, eriti alustavaid õpetajaid, seda ennekõike sügisel. Teadagi see Eesti sügis.Vanemad ja kogenumad pöörduvad arsti poole viiruhaigusega, mis toob kaasa hääle funktsionaalse häire.

Muusikateadlane, professionaalne laulja ja hääleseadja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Allan Vurma toob häälehäire puhul välja ka vaimse seisundi: „Teatud tingimustes võib inimene lausa kaotada hääle, nii et ei saa üldse enam rääkida. See on närvisüsteemi reaktsioon stressiolukorrale.“

Kolmas põhjus kuulub aga sootuks psühhiaatria valdkonda. Doktor Kalling toob näite, kus inimesel tekib oma hääle suhtes valetunnetus, häbi – ta arvab, et tema hääl on kole. Sellise tunnetuse võib põhjustada kellegi repliik, olgu see siis tahtlikult solvav või kogemata poetatud. Hirmu oma häält kuuldavale tuua tuleb ette harva, aga siiski tuleb. Vahel juhtub, et patsient ei julge öelda ühtegi sõna, suhtleb ainult kirjutades. 

„Ega inimene saa sinna eriti midagi teha – nii nagu välimus on meile sünniga kaasa antud, nii on ka hääl,“ nendib Vurma. „Kahetsusega pean nentima, et oma häält ei saa muuta. Mõnda aega võib ju teise tämbriga rääkida, aga see mõjub naeruväärselt ja väsitab rääkijat.“

Kui hääl väsib …

Tihtilugu räägitakse väsinud häälest. Doktor Kallingu sõnul on väsinud hääl pigem subjektiivne tunne: inimene tunneb end rääkides nii ebamugavalt, et eelistab mitte midagi öelda. Kui arst sellise patsiendi häälepaelu vaatab, oleks kõik nagu korras. Patsiendil on ainult väsimuse tunne. 

Laulja Allan Vurma selgitab, et kui ta hääl on väsinud, ei saa ta hästi hakkama oma ülesannetega, näiteks osutub võimatuks võtta kõrgeid noote või laulda nii vaikselt või valjult, kui saab laulda puhanud häälega. Järgmine tase on, et hääl muutub jõuetuks ja tuhmiks, tämbris kaovad kõrgemad helid, tekib kahin. Edasi muutuvad häälepaelad hellaks. Arstil on neid anomaaliaid raske märgata, selleks on tarvis tarkvarapõhiseid mõõtevahendeid. 

„Kui häälearst ei näe probleemi, aga ma tunnen, et hääl on väsinud, siis tuleb lihtsalt puhata,“ ütleb laulja ja hääleseadja. „Kui igapäevane koormus häälele on suur ja hääl kipub väsima, on vaja kahte häälekasutusest vaba päeva nädalas – see kehtib nii laulja kui õpetaja puhul.“ 

Häälearst soovitab õpetajal tajuda oma hääle võimekust, teha pause, anda õpilastele vahepeal iseseisvaid ülesandeid, otsida võimalusi ja kohti, kus saab olla tööpäeva jooksul natukenegi aega vait. Ka vahetund peaks olema õpetaja häälele puhkeaeg. 

Tee suu lahti, kui räägid!

Milline õpetaja hääl õpilastele meeldib, ei ole Eestis veel uuritud, võib-olla kuskil on. Küll aga oskavad meie loo häälespetsialistid toetuda USA-s tehtud töödele, mille käigus on uuritud poliitikute häält ja kõnet. Doktor Kalling ütleb, et mida madalam hääl, seda veenvam. Madalam hääl sisendab kindlust, mõjub usaldusväärselt. „Madala hääle ja hea esinemisoskusega poliitikud saavad rohkem hääli kui näiteks tenorid,“ märgib arst.

Hääleseadja Allan Vurma lisab, et arusaadavuse seisukohalt on kõige parem bariton. „On uuritud, millised raadiodiktorite hääled on mõjusad, ja tuleb välja, et baritonid. Neid on kerge jälgida,“ toob ta näite. 

Vurma sõnul on hääl ennekõike kommunikatsioonivahend. Õpetaja kasutab häält õpilaste ja nende vanematega suhtlemisel ning peale hääle kõla ja tämbri on suhtlemisel olulised retoorika, mõtete liigendamine ja eneseväljendusoskus, kõne tempo, pausid, rõhuasetused … 

„Diktsiooni harjutamine võiks kuuluda samuti õpetajahariduse hulka – see hoiab häält,“ arvab Vurma. „Oluline ei ole ainult see, kui intensiivselt häälepaelad vibreerivad, kommunikatsioonis on tähtis ka artikulatsioon ja retoorika, need aitavad jutust aru saada ja hoida häälepaelu.“

Ja mis peamine. Nii arst kui professionaalne laulja rõhutavad: „Tee suu rohkem lahti, kui räägid!“ Ehk kui räägid kinnise suuga, siis ka pingutad rohkem, lihaspingetest tulenevalt tekivad hääle funktsioonihäired. 

Kasutage mikrofoni ja kuuldeaparaati

Eesti kliima ei soosi hääle tervist. Aga elu on karm ja nii õpetajad kui lauljad võtavad riske – kasutavad oma häält seisukorras, kus meditsiin soovitab puhata. Külmakahjustuse korral tuleks rääkida nii vähe kui võimalik. Kui rääkimisega kaasneb valu, tuleb kasuks põhimõte, et vaikimine on kuld. Aga õpetaja ei leia alati asendajat klassi ette. Kes etenduse ära annab, kui saal on välja müüdud?

„Pingutan ja suudan ära esineda, aga häälepaeltele tekib sellest trauma, millest taastumiseks võib kuluda kuid,“ räägib professionaalne laulja. „Nagu tippsportlastel on vigastused, on need ka professionaalsetel häälekasutajatel.“

Meie kliima ei soosi ka neid, kes peavad õues rääkima, eriti valju häälega. Tuul kannab häält, kuhu tahab. Kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid teevad tööd iga ilmaga ja võimendusvahenditeta, nad peavad karjuma, et neid kuulda oleks. Doktor möönab, et sagedased patsiendid on jalgpallitreenerid, aga ka väikesed jalgpallipoisid ja -tüdrukud, kes suhtlevad mängu ajal ikka karjudes ja keskkonnas, kus ruumiakustika neid ei toeta. Kui veel ruumiakustikast rääkida, siis on ka ujumistreenerite hääl suure surve all – mõelge tööle basseini ääres ja ümbritsetuna kahhelkiviseintest. 

Akustika on oluline ka klassiruumis. Vurma selgitusel peab hea klassiruum parasjagu kajama. Ruumis, kus on kaja täielikult välistatud, peab õpetaja liiga kõvasti rääkima, aga kui kajab liiga palju, tekib raskusi jutust arusaamisega, see nõuab omakorda pingutust nii lastelt kui õpetajalt. 

Doktor Kalling toob näite, et klassis, kus kasutatakse FM-süsteemi – lapsel on kuuldeaparaat kõrvas ja õpetajal mikrofon suu ees –, ütlevad õpetajad, et nende hääl on nagu nooruses. Nad saavad rahulikult rääkida ega pea pingutama. Nii et õpetajad võiksid kasutada häälevõimendit. Kindlasti ka giidid. 

Elukvaliteeti puudutav häda

Häälepäev kutsub häälele tähelepanu pöörama, häält õigesti kasutama. Nina-kõrva-kurguarsti sõnul on häälehäired tänapäeval üpris levinud mure, millega arsti vastuvõtule pöördutakse. Arstid leiavad, et kui inimestel läheb majanduslikult hästi ja nende tervis on üldjoontes korras, hakkavad rohkem pinnale tõusma elukvaliteeti puudutavad häired, nagu une- ja häälehäired. Kui surm silme ees või valu paneb silmanägemise virvendama, kaovad sellised hädad tagaplaanile. 

Häälehäirete järjest suurem märkamine näitab, et Eesti hakkab ka tervisenäitajate poolest Euroopasse jõudma. 

Allan Vurma peab oluliseks teatud isikute rolli teema tõstatamisel. Näiteks toob ta häälepäeva liikumise eestvedaja, legendaarse Rootsi hääleuurija professor Johan Sundbergi. „Hääleuurijad korraldavad konverentse, toovad kokku eri valdkondade esindajad, kes kõik tegelevad häälega: kirurgid, terapeudid, lauljad, füsioloogid, nina-kurgu-kõrva arstid … Näeme, kuidas eri valdkondade inimesed saavad samast asjast erinevalt aru. Nad ei pruugi üksteist mõista, sest nende mõtteviis ja -skeemid on erinevad. Laulja mõtleb, kuidas aaria hästi välja tuleks, ega tea sealjuures anatoomiast suurt midagi. Arst kasutab samu sõnu või termineid hoopis teises tähenduses kui laulja.“ 

Vältige ekstreemsusi

Doktor Kalling rõhutab profülaktika olulisust, paraku tullakse arsti juurde aga siis, kui häda juba käes. Jättes siinkohal kõrvale pahaloomulised kasvajad, tuleb häälehäirete puhul sagedasti välja, et inimene kasutab oma häält valesti, või siis kasutab õigesti, aga teeb seda liiga pikalt järjest. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus hommikul on häälega kõik korras, aga õhtuks ei tunne seda äragi.

Nii nagu spordi tegemisel, tasub ka oma häält soojaks rääkida ja pärast pingutust maha rahustada. Ümisedes ja hingamisharjutusi tehes. Võimalusi on palju, neid leiab internetist. Ja nagu sporti tehes vajab organism ka häält tehes vett, soovitatavalt toa- või kehatemperatuuril vett. Häälepaelad on kaetud limaskestaga, mis ei salli ekstreemsusi. 

Allan Vurma sõnul on häälekasutaja nagu tippsportlane. Hästi treenitud häält saab kasutada pikalt korraga: ooperilaulja võib anda viietunnise kontserdi ja laulda üle sajaliikmelise orkestri, ilma et tal hääl ära läheks.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Häält tuleb hoida ja treenida”

  1. Vana õpetaja ütleb:

    Igati ajakohane lugu eneseanalüüsiks!

    Paljude noorte õpetajate “viga” on selles, et püütakse klassist nö üle rääkida… See ei vii kuhugi – inimene hakkab ka ise tavaelus valjusti rääkima.

    Meenutan siin oma koolis õpetaja Maimu Kala Valgas, kes eesti keele ja kirjanduse õpetajana rääkis väga vaikse häälega ja pani sellega ka õpilased kuulama. Meil olid suured (35-40) klassid ja nii pandi ka õpilased kuulama ning õpetaja säilitas oma hääle…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!