Järgmisel õppeaastal toimuvad põhikooli lõpueksamid varem
Haridus- ja teadusminister saatis partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2024/2025. õppeaasta põhikooli- ja gümnaasiumieksamite ning tasemetööde ajakava. Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad põhikoolis ja gümnaasiumis ei kattu.
Lõpueksamite periood algab aprilli lõpus, gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite aeg ei kattu. Õppeasutused saavad arvestada põhikooli lõpueksamite tulemusi sisseastumisel ning kavandada vastuvõttu selliselt, et täiendavalt viiakse läbi vaid vestlusi ning testimist vastavalt oma kooli või õppesuuna spetsiifikale.
Muudatus on õppimiskohustuse ea pikendamise plaani osa, millega toetame ühise vastuvõtuprotsessi kaudu õpitee jätkamist. Vastuvõtt nii gümnaasiumisse kui kutsekeskharidusõppesse toimub pärast põhikooli lõpueksameid. Kõigis õppeasutustes, kus jääb keskharidusõppesse pärast esmast vastuvõttu vabu õppekohti, tekib kohustus avada jätkuvastuvõtt. Eesmärk on toetada neid noori, kes esimese vastuvõtuga sobivat õpiteed ei leia.
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Õpetajate Liidule.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad
1) eesti keel (kirjalik) – 22. aprill 2025. a;
2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2025. a;
3) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 22.–24. aprill 2025. a;
4) matemaatika (kirjalik) – 7. mai 2025. a;
5) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses (kirjalik), inglise keeles (B1-tasemel, kirjalik), prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. a;
6) valikeksam inglise keeles (B1-tasemel; suuline) – 12.–14. mai 2025. a;
7) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. a;
8) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (suuline) – 13. mai 2025. a.
Riigieksamite vormid ja ajad
1) eesti keel (kirjalik) – 14. aprill 2025. a;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 15. aprill 2025. a;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 15.–17. aprill 2025. a;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 5. mai 2025. a;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 5.–9. mai 2025. a;
6) matemaatika (kirjalik) – 21. mai 2025. a.
Inglise, prantsuse ja saksa keele riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks teatavaks ministeeriumi veebilehel.
Prantsuse keele rahvusvaheliste keeleeksamite (Diplôme d’études en langue française A2-, B1- ja B2-tase), Saksa II astme keelediplomi eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele ja matemaatika eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 30. septembriks teatavaks ministeeriumi veebilehel.
Riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad
1) eesti keel (kirjalik) – 26. mai 2025. a;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 27. mai 2025. a;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 27.–28. mai 2025. a;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 29. mai 2025. a;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 29.–30. mai 2025. a;
6) matemaatika (kirjalik) – 4. juuni 2025. a.
Inglise, prantsuse, saksa riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende lisaeksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks teatavaks ministeeriumi veebilehel.
4. klassi tasemetöö õppeained, vormid ja ajad
1) eesti/vene keel (kirjalik) – 7. –9. oktoober 2024. a;
2) A1-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 27. september; 30. september – 3. oktoober 2024. a;
3) matemaatika (kirjalik) – 9.–11. oktoober 2024. a;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 23.–25. september 2024. a.
7. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad
1) eesti/vene keel (kirjalik) – 24.–26. september 2024. a;
2) A2-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 14.–18. oktoober 2024. a;
3) matemaatika (kirjalik) – 3. oktoober; 7.–8. oktoober 2024. a;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 30. september – 02. oktoober 2024. a.
III kooliastme tasemetööde õppeained, vormid ja ajad:
1) A2-keeletasemel inglise keel (kirjalik) – 29. oktoober 2024. a;
2) A2-keeletasemel inglise keel (suuline) – 30. oktoober – 1. november 2024. a;
3) A2-keeletasemel saksa keel (kirjalik ja suuline) – 14.–15. jaanuar 2025. a;
4) A2-keeletasemel vene keel (kirjalik ja suuline) – 14.–15. jaanuar 2025. a.
Ei saa aru nende muudatuste mõttest – ühe põhjusena on nimetatud seda, et põhikooli lõpetanu ei peaks tegema läbi nn kahte testi (lõpueksamit ja gümnaasiumi sisseastumiskatseid). Aga mis selliselt toimimist seni on takistanud? Kui gümnaasiumid sooviksid lõpueksamite tulemustega arvestada, siis nad on seda ju ka seni saanud teha. Millegipärast nad pole seda seni teinud ega tahtnud. Nüüd viiakse nii põhikoolide õpetajad kui õpilased olukorda, kus pinge on neile veelgi suurem. Sisuliselt väheneb koolides õppetöö 1 kuu võrra, varasemate õppeaastate materjali kordamiseks enam aega ei jagu. Oleks huvitav teada, millisena HTM näeb 9. klasside õppekorraldust pärast eksameid. Kui nt eesti keele eksam on juba aprillis ja matemaatika lõpueksam toimub 7. mail, siis mida tehakse koolis järelejäänud päevadel. Või on hoopis plaanis 9. kl vähendada koolipäevade arvu?
Mõned targad on arvanud, et põhikoolid peaksid hakkama rakendama tsükliõpet ja pärast eksamit on siis muusika, liikumise, tehnoloogiatunnid. Tule taevas appi!!! Ja selleks, et jõuaks eksmiks valimistuda, kas meil peaksid siis koolides olema koolipäevad täis vaid matemaatikat ja emakeelt?
HTM võiks oma ametnikearmeega esitada mitte ainult eksamite kuupäevad, vaid ühes sellega ka tervikliku plaani, kuidas õppetöö põhikoolides toimuma peaks hakkama (arvestades nii õppijate kui õpetajate koormusega). Kuna samad õpetajad õpetavad peale 9. klasside ka teistes klassides, siis kuidas nad peaksid selle koormusega toime tulema.
Seda kummastavam on, et kogu ettevõtmine täidab ˇtegelikult gümnaasiumide soove ja huve. Aga kõik õpilased ei taha ega peagi end gümnaaiusmiõpingutega siduma. Miks siis kõigi elu pea peale keerata?
Kui põhikooli lõpus on lõpueksamid, siis see tähendabki selle etapi lõppu, mis peaks õpilasele tähendama õppeaasta lõppu!
Rohkem mõistust ja mõistlikkust!
Eelmisele vastajale: seni on gümnaasiume lõpueksamite tulemusi ilmselt takistanud arvestada järgmised asjaolud:
1) Need toimuvad liiga hilja. See probleem laheneb järgmisel aastal.
2) Neid parandavad oma kooli õpetajad ning eksamisaalis pole riikliku vaatlejat (12. klassi eksamitel näiteks on ning seetõttu ülikoolid usaldavad riigieksameid), mis vähendab usaldusväärsust. Saan aru, et ka see probleem lahendatakse osaliselt järgmisel aastal, näiteks eesti keele kirjandit hakkavad hindama kaks hindajat: üks oma koolist ja teine väljast.
3) Õpilastele, kes haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu õigel päeval eksamil osaleda ei saa, koostab eksami kool mitte riik, mis võib riiklikust eksamist liiga palju erineda ning ei sobi seetõttu hästi pingerea koostamiseks. Kahjuks selle probleemi puhul ei loe ma tõesti kuskilt välja, et midagi ette võetaks.
4) Eliitkoolide puhul on probleemiks ka see, et lõpueksamid on nende jaoks liiga lihtsad ja seega mitteselekteerivad.
Tere!
1. Loodan väga, et järgmine haridusminister tühistab selle hulluse.
2. HTM PEAB andma nüüd koolidele selged ja üheselt arusaadavad juhised, kuidas kuu aega lühema õppeajaga õppekava täidetakse. Mitte ainult matemaatika ja eesti keele osas, vaid ka teistes õppeainetes, sest valikeksam võib olla praktiliselt mis tahes õppeainest.
3. Mitu koolipäeva on 9. klassil ühes õppeaastas? Kui ei ole 175, siis see on vastuolus seadusega.
4. Mida teevad õpilased siis, kui eksamid on läbi?
Kuidas sai selline olukord tekkida? Eestis on ju olemas näiteks õppeainete ühendused või mingid õpetajate organisatsioonid, kas need mingit arvamust ega suutlikkust protsessi takistada ei omanud? Jõuetud?