Kuidas Mahtra põhikool eesti keelele üle läheb

16. apr. 2024 Tiina Aro keeleõpetaja - Kommenteeri artiklit

Eestikeelsele õppele üleminek saagu, ütleb Tallinna Mahtra Põhikooli direktor Edgar Roditšenko. Aga kuidas hakkavad venelastest õpetajad õpetama venelastest õpilasi eesti keeles?

Edgar Roditšenko on veendunud, et mentaliteet on kogu asja võti. Kui inimesed tahavad eesti keeles õpetada, siis nad ka suudavad seda. Kui ei taha, siis mitte. Roditšenko tuli Mahtra kooli juhtima kolm aastat tagasi, täis otsustavust ja soovi selles vene koolis eestikeelne õppetöö käima lüüa. Nii sündiski kohe alguses mõte, et kooli kui organisatsiooni väärtused tuleb ümber vaadata. Ajendiks oli eelmiselt juhilt päranduseks saadud ettekirjutused õpetajate keeleoskuse kohta: olgu olla see ja see keeletase kõikidel õpetajatel. Selge, et peab olema, aga kuidas seda saavutada?

Hakatuseks tuli kokku leppida, et omavahel räägivad kõik õpetajad eesti keeles. Eelkõige suheldakse eesti keeles juhtkonnaga ja juhtkond on alati valmis väikeseks jutuajamiseks eesti keeles. Õpetajatel oli raske, paljud ei julgenud eesti keeles rääkida, kartes teha vigu. Neid kutsuti koolitama programmi „Noored kooli“ mentor Anu Parts. Ühel õppeaastal toimus kolm koolitust juurdekasvuuskumuste teemal. Signaal oli selge: enam ei pääse, me läheme eestikeelsele õppele üle. Keelekümblusklasside tase peab paranema. 

See oli suur mõtteviisi muudatus, millele kõik õpetajad vastu ei pidanud – koolist lahkus 26 pedagoogi. Kuid Edgar Roditšenko oli selleks valmis. Ta jäi kindlaks: Mahtra põhikooli õpilastel on eesti keele oskust vaja, see on nende tuleviku pant. Need õpetajad, kes jäid, olid valmis selle mõtteviisiga kaasa minema, õppima ja vaeva nägema. Uusi töötajaid valib direktor rangelt keeleoskuse järgi.

Keel on elu ise

Edgar Roditšenko on seda meelt, et keelt ei õpita niivõrd kursustel, kuivõrd tegelikus elus. Keel on vahend, keeleõpe peab olema tähendusrikas. Eesti keele kursustest pole suurt kasu, kui õppida kaks-kolm korda nädalas ja ülejäänud elu elada vene keeles. Ei, poest tuleb leiba osta eesti keeles, oma lapsi tuleb armastada eesti keeles, õppida ja tööd teha tuleb eesti keeles. Siinkirjutaja on direktoriga üdini nõus. Keel pole õpiühik või -väljund, keel on elu, elamise vahend. Just sellist ambitsioonikat eesmärki Mahtra põhikooli direktor püüabki. Samas käivad õpetajad ikkagi ka keelekursustel, kes kus. Kool utsitab, aitab, juhatab ja suunab – õppige eesti keelt, kus teile iganes sobib. Koolitused, kus osaletakse, peavad olema eestikeelsed, professionaalset taset tuleb tõsta eesti keeles.

Teisel aastal õnnestus Mahtra koolil kandideerida Tallinna Ülikooli „Tulevikukooli“ programmi, mis on mõeldud koolidele, kes soovivad midagi muuta. Programmi valiti õpetajad, kes eesti keelest aru said, sest kogu õpe toimus eesti keeles. Sealt saadakse tiibadesse uusi tuuli, entusiastlikke tegijaid, kes suudavad ka kolleege nakatada. „Tulevikukoolist“ sai Mahtra põhikooli arendusprogramm ja koostöö Tallinna Ülikooliga jätkub. Ikka eesti keeles.

Eesti koolis eesti keeles õpetamas

Veel üks eesmärgi saavutamise vahend on õpiränne. Mahtra põhikooli õpetajad käivad teistes koolides, näiteks Nõmme põhikoolis ja Südalinna koolis eesti keelt praktiseerimas. Õpirändel on tänavu kokku neli Mahtra õpetajat ja kaks abiõpetajat. Mitu kuud ollakse tööl ja õppimas eestikeelses koolis. Südalinna kool valiti veel ühel eesmärgil: nagu Mahtra põhikoolis, on ka seal tugev kogupäevakool. Sealt soovitakse saada uusi kogemusi, ideid ja muidugi õppida eesti keelt. Kuid kes õpirändajate töö ära teeb, kui nad ära on? Selle kohta kuulen esimese klassi õpetajalt, kelle mõtteid leiate veel altpoolt, et asendaja leitakse ASÕP-ist (asendusõpetajate programm) ja praktikantide hulgast. Raskem on asendada klassijuhatajaid, kuid saadakse hakkama. 

Õpiringide kohta ütleb Edgar Roditšenko, et need on kooliarendusprogrammis olulise tähtsusega. Praegu on Mahtra koolis kaks õpiringi, kummalgi kaks juhti omaenda koolist. Õpiringide teema on õpilaste psühholoogilised baasvajadused. Õpetajate õpiringid käivad koos üks kord kuus ja tegutsevad loomulikult eesti keeles. Minnakse majast välja, näiteks Tallinna Ülikooli ja Pelgulinna riigigümnaasiumi. Ühes õpiringis osalevad ka ukrainlastest õpetajad, kelle puhul on vaja olla vastutulelik. Kuid ukrainlased on optimistlikud ja kevade poole leidsid nad juba, et ehk polegi enam vaja tõlkida. Kõnekeel nii kiirelt ei tule, kuid kuhu sa pääsed, kui sind ümbritseb kõikjal eesti keel! 

Küsin direktorilt, mida ta peab kõige efektiivsemaks vahendiks olukorras, kus kogu kollektiiv peab minema eesti keelele üle. Kas mõni vahend on ka ülearune, pole ennast tõestanud? Siinkohal võtab direktor Roditšenko hetke mõelda ja leiab küsimuse ootamatult huvitava olevat. Seejärel võtab ta pooled sõnad keelekursuste kohta tagasi, öeldes, et on siiski ka inimesi, kellele need sobivad. Õpetajatele tuleb pakkuda valikuvõimalusi ja luua eesti keelt eeldavaid olukordi, jätkab Roditšenko hoogsalt. Selline on Mahtra põhikooli hoiak ja ilmselt tahame sellest koolist mõne aasta pärast uuesti kuulda.

Esimese klassi kümblustund

Külastan Mahtra koolis üht esimese klassi tundi ja vestlen klassijuhataja Olga Hudjakovaga. 

Tegemist on keelekümblusklassiga. Tund on rahulik ja süsteemne ning läbinisti eestikeelne. Uusi sõnu õpitakse klassikalisel kombel: kõigepealt tunneme pildilt ära, siis kuulame nende kõla, ütleme välja ja siis kirjutame. Seejärel tuleb vestlus õpetajaga: algul küsimused-vastused, siis proovitakse juba ise lauseid moodustada. Tegevust jätkub nii õpiku-vihiku kui ka klassikaaslastega koos. 

Õpilased selles klassis on venelased, kuid sekka on juhtunud ka üks eestlane. Õpetaja sõnul räägivad lapsed vahetunnis paratamatult omavahel vene keelt, kuid õpetaja suhtleb nendega ainult eesti keeles. Lapsed saavad temast juba päris hästi aru, kuid vabamas jutuajamises kipuvad vastama ka vene keeles. No arusaadav ka.

Tänavu on Mahtra kooli kõik esimesed klassid keelekümblusklassid, mis tähendab, et vene lapsed juba õpivadki seal eesti keeles. Teise klassi paralleelidest on kaks venekeelsed ja kaks kümblusklassid. Kolmandates klassides on üks kümblusklass ja kaks venekeelset klassi. Kuna kolmandad klassid hakkavad järgmisel õppeaastal õppima täies ulatuses eesti keeles, siis tuleb nende eest eriti hoolitseda, ütleb õpetaja Olga Hudjakova. Et neil oleks tuleval aastal neljandas klassi kergem, siis organiseeritakse neile juba tänavu eestikeelseid üritusi. Näiteks on tulemas kalakoolitus. „Me praeme kõik koolis kala!“ särab õpetaja Olga. Kolmanda klassi õpilaste jaoks on olemas ka eesti keele ring ning tehakse eestikeelset arvuti- ja päästeameti koolitust. Lisaks on kogupäevakool, kus kõik tegevused on taas eesti keeles – seal õpitakse ka matemaatikat. Samuti on kooritunnid ja imelise teaduse ring eesti keeles. Nii loodetakse, et nendel lastel on järgmisel aastal natuke kergem. 

Olga Hudjakova oletab, et ilmselt on praegustes vanemates klassides keeruline õpetada näiteks matemaatikat ainult eesti keeles, aga kui juba esimesest klassist alustatakse eesti keeles, siis on „kõik võimalik“, ütleb ta optimistlikult. 

Mahtra kooli algklassiõpetajate hulgas on ainult kaks eestlast, kuid ka nende vene kodukeelega kolleegid on motiveeritud õpetama oma vene õpilasi eesti keeles. 

Kerge oma emakeelest erinevas keeles õpetada muidugi ei ole. Juba septembris oli õpetaja Olga kaunis väsinud, sest kaks kuud eesti keeles õpetamise põhjalikku ettevalmistust oli ta ära kurnanud. Praegu, kevadel on asi paika loksunud, töö on juba kergem ja asi sujub. 

Olga Hudjakova esimese klassi tundi jälgides oli märgata, et vahel vilksas tal sekka ka mõni keeleviga, mis on tüüpilised eesti keelt rääkivatele venelastele – näiteks sihitise kääne. Kuid ta käib eesti keele kursustel, õpib edasi ja loodab ära teha C1-taseme eksami.


Kokkuvõtlikult sellest, kuidas Mahtra põhikooli vene emakeelega õpetajad tegeliku elu käigus eesti keelt õpivad.

  • Koolis suheldakse juhtkonnaga ja ka omavahel eesti keeles.
  • Tutvutakse eesti keeles juurdekasvuuskumuse teooriaga.
  • Käiakse eesti keele kursustel.
  • Kõik täienduskoolitused tuleb võtta eesti keeles.
  • Osaletakse TLÜ eestikeelses „Tulevikukooli“ arenguprogrammis.
  • Töötatakse õpirände raames mõned kuud eesti koolides. 
  • Uuritakse õpetajate õpiringides eesti keeles õpilaste baasvajadusi.
  • Tehakse eesti keeles koostööd TLÜ ja Pelgulinna riigigümnaasiumiga.


Vene õpetaja Olga Hudjakova õpetab vene kodukeelega lapsi eesti keeles. Tunni teema on tunded ja värvid.

Mahtra põhikooli haridusfoorum veebruaris 2023.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!