Meie lasteaed asub Kalamajas ja me käime mõnikord lastega vanalinnas seiklemas. Kuigi sinna ei ole palju maad, kipuvad isegi vanema rühma lapsed jalutuskäigul ruttu väsima, mis teeb murelikuks.

Laste õuemängud koos sõpradega on kadunud, vähemalt linnas. Pole enam ka selliseid mõnusaid hoove ega õuealasid nagu varem, nende asemel on autoparklad. Võib-olla on vanematel isegi turvalisem ja kindlam tunne, kui laps on toas silma all, mis sest et ninapidi nutiseadmes. 

Aeg on selline, et nutimaailm tõmbab lapsi lausa jõuga ligi. Vanematel peab olema väga palju tarkust, et neid sellest kiusatusest võimalikult kaua eemal hoida. Või vähendada ekraani taga olemise aega lapsega koos tegutsedes: mängides, sportides, jutustades.

On tõsi, et lapsed liiguvad üha vähem. Aga kui ema ja isa ise eeskuju ei näita, ei tee väheselgi määral tervisesporti ega käi jalgsi, vaid toovad lapse hommikuti lasteaeda ukse ette autoga kohale, ei saa seda ka lastelt oodata. 

Vanad head soovitused kasutada lifti asemel treppi ja liigutada end kordki päevas nii, et selg läheb märjaks, kehtivad praegugi. Muide, lapsega müramine on samuti üks viis liikuda. 

Lasteaia liikumistundides näen, et mõni tegevus sobib lapsele paremini kui teine. Pean tähtsaks, et liikumisrõõm ei kaoks, ja püüangi leida igale lapsele sellise tegevuse, mis just talle meeldib ja sobib. Vahel juhtub, et lapsed teevad märkusi kaaslaste kohta, kes ei ole teatejooksus või liikumismängus sama osavad ja kiired nagu teised. Siis arutleme lastega selle üle, et igaühe oskused ja võimed on erinevad. 

Arvan, et last tuleb õpetada ka pingutama. Olenevalt inimtüübist ei soovi kõik lapsed olla esimesed ja ilmtingimata võita. Usun siiski, et iga hea õpetaja oskab lapsele selgitada, miks midagi tehes on tähtis anda endast parim ja püüda kasvõi natukenegi enda piire ületada.  

Ehk ei olegi tulevikus enam nii oluline kehaline võimekus kui vaimne tervis: oskus tulla toime ärevusega, õppida rahunema ja ennast vaimselt laadima. Praegu suhtutakse liikumisse ja sportimisse pigem kui hea enesetunde allikasse. Tähtsam kui tulemus on hea enesetunne ja emotsioon.

Ka meie teeme lastega liikumistundides tihti meelerahuharjutusi, sest just meelerahust saab alguse võime midagi saavutada. Sest kui vaim ja keha koostööd ei tee, ei tule midagi välja.