Narva pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole

9. apr. 2024 Natalja Vovdenko Narva linnavalitsuse kommunikatsioonijuht - 1 Kommentaar

4. aprillil esitas Narva linnavalitsus haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles kirjeldab linna haridusasutuste valmisolekut viia ellu eestikeelsele õppele ülemineku kava.

Pöördumises kirjeldatakse üksikasjalikult Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna analüüsi tulemusi, mis viidi läbi ajavahemikus jaanuar–veebruar 2024. Samuti antakse aru, milliseid samme on astutud eesti keelele kui õppekeelele ülemineku ettevalmistamiseks, milline on Narva lasteaedade ja koolide praegune valmisolek ning millised on suurimad probleemid ja riskid, mis võivad tekkida uue õppeaasta alguses.

Ajavahemikul septembrist 2023 kuni jaanuarini 2024 ja ka praegu on Narva võtnud arvesse kõiki haridus- ja teadusministeeriumi meetmeid ja soovitusi haridusasutuste eesti õppekeelele ülemineku kava kohta. Käesolevaks hetkeks on 48 kooliõpetajat ja 44 lasteaiaõpetajat läbinud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi korraldatud keelekursused, 9 kooliõpetajat ja 18 lasteaiaõpetajat õpivad veel keelt. Abilinnapea Messurme Pissareva sõnul on senini tehtud juba palju tööd, aga lõplikku pilti veel ei ole, sest osa õpetajaid jätkab keeleõpet.

Jaanuaris korraldas linnavalitsus mitu kohtumist lasteaedade juhtidega, et analüüsida lasteaedade valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks, koostada edaspidine prognoos ja planeerida personali vajadust. Prognoosi kohaselt on 2024. aasta sügisel Narva lasteaedades 109 rühma, sealhulgas 27 sõimerühma ja 2 liitrühma.

Mis puudutab õpetajate valmisolekut, siis abilinnapea Messurme Pisareva usub, et pilti tuleks vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki lastega töötavaid spetsialiste ja neile esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid. „Oma plaanides peame lähtuma eelkõige arvudest. Jaanuari lõpus otsis 27 lasteaiarühmast 13 C1-tasemel keeleoskusega õpetajaid. Samuti on viimastel andmetel olemas vaid 85 B2-taset omavat töötajat, mis tähendab seda, et puudu on veel vähemalt 24 B2-taset omavat töötajat, et igas rühmas oleks vähemalt üks B2-tasemel keeletunnistusega spetsialist. Selline arv on tõsine väljakutse, arvestades terviklikku pilti,“ lisas Pissareva.

Järgmise õppeaasta alguseks on olukord koolieelsete lasteasutuste erirühmades aga veelgi murettekitavam. Kuna erivajadustega lastega töötavate rühmade õpetajate nõutav kvalifikatsioon hõlmab eripedagoogilisi pädevusi, siis on vastav nõudlus ja nende spetsialistide otsimine ning leidmine eriline väljakutse.

Kui erivajadustega lastega lasteaedades töötavate spetsialistide puudus oli juba enne eestikeelsele õppele ülemineku kava suur, siis Narva linnavalitsus prognoosib, et 1. septembriks 2024. aastal võib kaotada oma töökoha 13 tugispetsialisti. See süvendab lasteaedade eripedagoogide üldist puudust.

Samuti on koolides terav puudus tugispetsialistidest. Prognoositakse, et 17 tugispetsialisti praegu töötavast 32-st spetsialistist ei vasta alates 01.08.2024 kvalifikatsiooninõuetele.

Paju koolis, kus õpivad peamiselt hariduslike erivajadustega õpilased, on septembriks eriti keeruline olukord kvalifitseeritud õpetajatega. Senimaani on kool valinud õpetajaid, kes tõesti oskavad töötada hariduslike erivajadustega lastega. Narva linnavalitsuse prognoosi kohaselt ei saa Paju kooli 48 õpetajast 30 õpetajat keelenõuetele mittevastavuse tõttu tõenäoliselt alates 01.08.2024 õpetamist jätkata.

„Lisaks keelele ja pedagoogilistele oskustele nõuab töö erivajadustega lastega teatud sotsiaalseid oskusi ning spetsiifilist kvalifikatsiooni ja kogemust, mida õpetajad on aastate jooksul kogunud erinevate kvalifikatsioonikursuste läbimise ja praktikas rakendamise kaudu. On ilmselge, et me peame neid tegureid arvesse võtma, püüdma hoida olemasolevaid spetsialiste ning töötama välja plaani, et meie spetsialistid vastaksid seadustest tulenevatele keelenõuetele, või andma aega ja võimalusi eesti keelt valdavatele spetsialistidele nende erialaste pädevuste arendamiseks,“ kommenteeris abilinnapea Messurme Pissareva.

Alates märtsist on koolid ja lasteaiad hakanud teatama nende õpetajate lepingute lõpetamisest, kes ei vasta 01.08.2024 jõustuvatele kvalifikatsiooninõuetele. Enamik haridusasutusi on paralleelselt üleminekukava ettevalmistamisega juba mitu kuud otsinud ja värvanud kvalifikatsiooninõuetele vastavaid spetsialiste ning jätkavad seda ka edaspidi. Statistika näitab, et Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav rahastamine Ida-Virumaa õpetajatele on toetanud ja motiveerinud olemasolevaid potentsiaalseid õpetajaid linnas, kuid ei ole olnud väljastpoolt Ida-Virumaad töötavate õpetajate jaoks piisavalt atraktiivne. Võib-olla on põhjuseks see, et spetsialistidest on puudus kogu Eestis.

Messurme Pissareva leiab, et kõigist raskustest ja prognoosidest hoolimata ei räägi me muidugi haridusreformist loobumisest, küsimus ei ole üldse selles, Narva haridusasutused teevad jätkuvalt kõik endast oleneva, et valmistuda eestikeelsele haridusele üleminekuks. Õpetajad jätkavad keelekursustel käimist, osalevad keeleõppe vahetusprogrammis ja paljud õpetajad peavad sooritama vastavad eksamid. Haridusasutused hakkavad veelgi aktiivsemalt värbama töötajaid. Praeguseks on aga selge, et kõik eespool nimetatud meetmed ei ole siiski piisavad, et leida nii palju õpetajaid. Koolid ja lasteaiad vajavad sügavamat ja tõsisemat toetust riigi tasandil, sest eelseisval õppeaastal on spetsialistide puudus märgatav üle Eesti.

Abilinnapea Messurme Pissareva sõnul on üleminekukavas punkte, mida võiks arutada. Näiteks aine- ja eripedagoogide keelenõuded on vaid üks osa kvalifikatsiooninõuetest, mis on vajalikud kvaliteetse õppe- ja kasvatusprotsessi tagamiseks lasteaedades ja koolides. Nendest spetsialistidest on juba praegu puudus. See on reaalsus, millega Narva linna haridussüsteem täna silmitsi seisab ja mis nõuab mitte ainult dialoogi kohalike omavalitsuste ja riigi vahel, vaid ka võimaliku kompromissi leidmist. Narva linn kutsub ministeeriumi üles dialoogile, et töötada välja plaan võimaliku kriisiolukorra lahendamiseks seoses eesootava õpetajate puudusega.

Kindlasti on ka häid uudiseid. Kõigi prognooside kohaselt on koolide 1. ja 4. klassid valmis tuleval õppeaastal alustama õppimist eesti keeles. Töö selles suunas toimub endiselt aktiivselt,  kõik küsimused ei ole veel lahendatud, kuid prognoos on optimistlik.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Narva pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole”

  1. Merike Saar ütleb:

    Narva õpetajad elavad Eesti riigis juba 40 aastat. Ammu oli teada, et eesti keel on riigi keel ja seda keelt tuleb õppida, kui tahetakse tööd saada ükskõik mis vallas. Nurisemiseks ei ole põhjust ja mitte mingisuguseid vabandusi ei tuleks esitada ega ka neid rahuldada.
    Kui Eesti kooli venelasest vene keele õpetaja on seisukohal, et tema iga küla keelt ei õpi, siis tema aeg Eestimaal on küll läbi.
    Merike-pensionärist õpetaja

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!